KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-2417 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A Ii hagi J P vastu elatise n

§ 96(2.

lause) ei mõjuta muudatused hooldusõiguses ülalpidamiskohustust. 5. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p13 ja 3-2-1-33-11). 2 Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. 6. Hageja vähendas elatise nõuet summani 75 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). J Pl on ülalpidamiskohustus oma alaealise lapse A Ii ees. J Pl on poja D kasuks välja mõistetud elatis seadusega kehtestatud miinimummääras (2-17-10741). Kostja igakuine sissetulek on sotsiaaltoetus 400 eurot töövõimetuspension. Kostja ei vaidle hagile vastu, kuid palub otsuse tegemisel arvestada tema väikest sissetulekut ja töövõimetust.

§ 102

lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et J P ei ole suuteline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus arvestab lahendit tehes kostja sissetulekut, töövõimetust vanema ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees olenemata hooldusõiguslikest muutustest, aga ka seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J Plt välja elatise poja ülalpidamiseks igakuiselt 75 eurot alates hagi esitamisest ja kuni poja täisealiseks saamiseni so kuni 24.07.
2. a või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 3 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4