KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-20-3144 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 15.aprill 2020, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu XX’i hagi YY’i vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht XXX; e-post: xxx); Kostja: YY (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht:XXX) Kohtuistung 07.aprill 2020, osalesid XX Pärnu Rüütli tn kohtumajas ja videosilla vahendusel Pärnu Arestimajast YY RESOLUTSIOON
- Rahuldada XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks.
- Lahutada XX (X, isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx.aastal Pärnumaa Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr xxx.
- Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD XX esitas 26.02.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja soovib abielu lahutada, sest puudub omavaheline läbisaamine, suhtes esineb pidev vaimne vägivald. Abielulised suhted lõppesid oktoobris xxxx, kostja ei ole nõus perekonnaseisuametis lahutama. Abielust sündinud lastest on üks laps, CC, alaealine. 07.04.2020 kohtuistungil hageja täpsustas, et abielusuhted lõppesid novembrist xxxx, lõppesid nii majanduslikud kui intiimsed suhted. Abikaasad elavad ühes majas, kuid erinevatel korrustel. 2-20-3144 Praegu on kostja vahistatud ja viibib arestimajas. Enne seda oli abikaasadel aastaid pidevalt erimeelsusi, kuna kostjal on veidrad maailmavaated. Abikaasad ainult õiendavad ja karjuvad omavahel. Kostjal on veider maailmavaade. 2012.aastal kostja kartis maailmalõppu. Kostja võttis hageja teadmata noorima lapse dokumendid, et lapsega koos maailmalõpu eest Venemaale põgeneda. Hageja hinnangul ei ole kostja käitumine ja jutt normaalne, kostja peres on esinenud skisofreeniat, kuid kostja on keeldunud tervisekontrolli minemast. Sellest ajast, kui hageja avaldas soovi lahku minna, hakkas kostja hagejat kiusama ja on olnud füüsiliselt vägivaldne. Kostja pani hagejale jala taha, ründas kostjat, kui kostja telefoniga rääkis, mille peale kostja kukkus maha vasakule küljele ja tal tekkis kehale hematoom. Novembris xxxx kostja peaaegu vägistas hageja, rebis hagejal püksid jalast ja viskas ära. Hageja suhtes xx xx xxxx toimepandud lähisuhtevägivalla tõttu kostja vahistati ja viibib praegu arestimajas, algatatud on kriminaalmenetlus. Hageja ei pea abielu taastamist võimalikuks ega soovi kostjaga kooselu jätkata, palub abielu lahutada. KOSTJA VASTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 395 alusel kohus lubas kostjal hagile vastata suuliselt 07.04.2020 kohtuistungil. Kostja vaidles lahutusele vastu ja märkis, et on andnud vande abikaasat tingimusteta armastada ja kaitsta ja seda ta ka teeb, kostja armastab oma naist ja soovib kooselu jätkata. Kostja ei ole petnud oma naist seksiga. Kostja on xx aastat abikaasat üleval pidanud, kõiki oma x last kasvatanud ja ülal pidanud. Viimased xx a on kostja pidanud xxxxxx olema, sest naine on ülalpeetav ja ei ole võimeline tööle minema. Hageja ei ole nõus tööle minema, kui kostja raha kinni keerab, siis hageja hakkab abielu lõhkuma. Kostja on 3 nädalat xxxxxx, et teenida pere jaoks raha. Kostjal on kohustused ja hageja paneb xxxxx, kostja peab talle andeks andma. Kostja piirab hagejat rahadega ja see ikka hagejat tööle ei sunni, selle asemel hageja otsib mujalt seksi ja sponsoreid sellel ajal, kui kostja tööl on. Kostja leidis, et kui abikaasa läheb tööle ja hakkab andma oma panust perekonna ülalpidamisse, siis kostja arestimajast vabanemise järel on neil võimalik abielu jätkata. Samas kostja väitis, et tal ei ole vastuväiteid ega tingimusi naisele. Ta armastab oma naist. Probleem on selles, et kui kostja xxxxxx on, siis hageja käib teise mehe juures. Kostja arvates kohus ei ole pädev abielu lahutama. Kostjal oli etteheiteid kohtumääruse vormile, igal juriidilisel isikul ja ametiasutusel on registrinumber, määruses kohtu registrinumbrit ei ole. Viidates hagi määrusele, kostja märkis korduvalt, et ei anna nõusolekut selleks menetluseks ega abielu lahutamiseks kohtu ühepoolse [menetlusse võtmise] kohtumääruse alusel. Kostja väidetel abikaasad on märtsis esitanud kahepoolse avalduse abielu lahutamiseks Pärnu perekonnaseisuametisse. Kostja on nõus tulema hagejale vastu ja perekonnaseisuametis lahutama. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et XX hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
- Esitatud tõendite kohaselt poolte abielu registreeriti xx xx xxxx Pärnumaa Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud x last, kellest noorim laps, xx xx xxxx sündinud C on veel alaealine ja elab koos emaga. Hageja väidetel alates xxxx.a novembrist on poolte abielu lõppenud. Abikaasad elavad küll samal aadressil ühes majas, kuid erinevatel korrustel, abielulisi intiimseid ega majanduslikke suhteid sellest ajast nende vahel ei ole. Kinnistu on laste nimel ning arutatakse kinnistu müümist, mille järel abikaasad asuksid eraldi elama. Pärast abielusuhete lõppemist toimunud vägivallajuhtumite 2 2-20-3144 tõttu hageja kardab kostjat, hageja kahtleb kostja vaimses tervises. Hageja leiab, et abielu on pöördumatult lõppenud, hageja abielulise kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi seda. Kostja ei vaielnud vastu hageja väidetele, et xxxx.aasta novembrist abikaasadel intiimsuhteid ei ole ning et nad on eraldi leibkondades. Kostja väited lahutusega nõustumise ja abielulise kooselu taastamise võimalikkuse osas on vastuolulised ega veena kohut, et kostjal on ka tegelikult soov abielu taastada. Kohtu hinnangul avaldab kostja abielusuhete taastamise soovi üksnes eesmärgiga muuta abielu lahutamine hageja jaoks keeruliseks. Kostja väitis, et armastab abikaasat tingimusteta ja kaitseb teda, samas heitis abikaasale ette abielu algusest alates kostja kulul elamist, abielurikkumist ning seadis leppimise ja abielusuhete jätkumise tingimuseks hageja tööle asumise. Kostja selgitustest nähtuvalt ta ei väärtusta hageja panust pere ja laste eest igapäevaselt hoolitseva ema ja abikaasana, peab eriliseks teeneks seda, et võimaldas lapse sünni järel abikaasal kodus olla ja lapsi kasvatada. Samuti kostja vaidles vastu lahutamisele kohtus, perekonnaseisuametis oleks kostja nõus lahutama. Hageja leppida ei soovinud, välistas kostjaga kooselu jätkamise ning jäi abielulahutuse nõude juurde. Kostja on hageja suhtes toimepandud lähisuhtevägivalla tõttu algatatud kriminaalasja raames xx xx xxxx kinni peetud ja kaheks kuuks vahistatud. Asjaoludest tulenevalt ei ole poolte lepitamine võimalik ning abielu taastamiseks leppimisaja andmine ei ole mõistlik. 3 Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et XX ja YY abielu on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada. PKS § 66 p 2 järgi kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks asjas on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3