RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-17384 Määruse kuupäev Tartu, 21. mai 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu Kohtuasi Võlanõ

) § 378 mõttes lubatav. Ühtlasi tegi maakohus

1. novembril 2019 määruse, millega võttis hageja hagiavalduse menetlusse.
2. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata või seada jätkuv tagamine sõltuvusse hageja tagatise (minimaalselt 17 500 eurot) andmisest viie tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. 2

§ 377lg 2), sest tagatud ei ole rahalist nõuet.

Õigussuhet võib esialgselt reguleerida sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Vaatamata eeltoodule on hageja esitatud nõue suurusega, mille korraga täitmine võib osutuda raskeks ka edukale ettevõtjale. Kohasem hagi tagamise abinõu oleks hüpoteegi seadmine, kuid see koormaks kostjat enam kui eelmärge, mistõttu jääb maakohtu määrus selles osas muutmata. Õigussuhte esialgsel reguleerimisel võib kohus võtta nõuete edulootuse küsimuses seisukoha ulatuses, kas nõuete õigsust eeldades on hagil üldse mingisugust edulootust ehk kas esitatud asjaoludele tuginedes esineb mingisugunegi võimalus hagi rahuldamiseks. Hinnates hagi tagamisel hagi õiguslikku perspektiivi, peab kohus kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Kuna hageja väitel sõlmisid pooled töövõtulepingu ja kostja on jätnud sellest lepingust tulenevad kohustused täitmata, ei saa hageja nõuet VÕS § 654 lg 2 alusel välistada. Nõue on õiguslikult võimalik ja seda ka vaatamata asjaolule, et kinnisasi on koormatud piiratud asjaõigusega (hoonestusõigusega). Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Kuna töövõtulepingust tulenevate nõuete suurus on kokku 265 344 eurot 36 senti, saab seda summat pidada põhjendatud hüpoteegi summaks (hageja ei ole põhistanud, miks on nõutava hüpoteegi väärtus 350 000 eurot). Hagejal on õigus nõuda hüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse vaatamata sellele, et ta ei ole töövõtja. Hageja on põhistanud, et kõik töövõtulepingust tulenevad nõuded on talle loovutatud. Hüpoteegi kandmise nõue ei ole nõue, mida ei saa loovutada. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis õigustamatult hagejalt hagi tagamise tagatise nõudmata, ning määras tasutavaks tagatiseks 5% tagatava nõude hinnast, s.o 13 276 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja palub määruskaebuses ringkonna- ja maakohtu määruse tühistada osas, millega otsustati kanda kostja kinnisasjale eelmärge, ning jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kohtud leidsid valesti, et hageja nõue kostja kinnisasjale hüpoteegi sissekandmiseks on õiguslikult perspektiivikas. Pandiõiguse tekkimise eeldused ei ole VÕS § 654 lg 2 järgi täidetud, sest töövõtu objektiks oleva hoone (mis on osa kinnisasjast) omanik on OÜ Vastseliina Hooldekodu, mitte kostja. Samuti saab VÕS § 654 lg 2 järgi hüpoteegi seadmist nõuda töövõtja (st Mace Ehitus OÜ), mitte hageja. Hageja on omandanud nõuded Manantia Inkasso OÜ-lt, kes omandas omakorda nõuded Mace Ehitus OÜ-lt. Hagejal ei ole eeltoodut arvestades võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kohtud leidsid valesti, et hagi tagamise aluseks on

§ 377lg 2 ning et eelmärge tuleb AÕS § 631 lg 2 teise lause järgi hagi tagamise korras sisse kanda alati, kui hageja seda taotleb. Vaidlusalune 3

§ 691

p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse õiguslikke põhjendusi.

1. Hageja on esitanud lisaks raha saamise nõudele nõude kohustada kostjat andma nõusolek oma kinnisasjale hageja kasuks hüpoteegi sissekandmiseks ning palunud hagi tagamise korras kanda sellise kohustamisnõude täitmise tagamiseks kostja kinnisasjale eelmärke. Kohtud on hageja taotluse rahuldanud.
2. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige

§ 371

lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (

§ 371

lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2) (vt Riigikohtu 3.

veebruari

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 13–18). Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu
2. märtsi
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.
4. Hageja tugines hagiavalduse kohaselt sellele, et kostja (tellija) on tema ja töövõtja vahelist töövõtusuhet rikkudes keeldunud põhjendamatult ehitisel tehtud tööde vastuvõtmisest ja töövõtutasu maksmisest ning tekitanud hagejale kahju, mistõttu on hagejal õigus VÕS § 654 lg 2 järgi nõuda töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegi seadmist kostjale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. Kolleegiumi hinnangul leidsid kohtud põhjendatult, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivikas, st hageja nõude rahuldamine on hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral VÕS § 654 lg 2 alusel võimalik. Viidatud sätte järgi võib ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. Pandiõiguse tekkimise eelduseks on selle sätte järgi seega asjaolu, et töövõtulepingu esemeks on ehitis või selle osa, mis asub tellija kinnisasjal, st pandiõiguse tekkimine on välistatud juhul kui ehitatakse võõral kinnisasjal. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja hüpoteegi seadmist kinnisasjale, mida koormab alates
5. oktoobrist 2017 hoonestusõigus, mis ei kuulu kostjale (töövõtu esemeks olev ehitis on selle hoonestusõiguse oluline osa ja kuulub hoonestusõiguse omajale). Kolleegium ei nõustu kostja määruskaebuse väitega, et VÕS § 654 lg 2 kohaldamise välistab asjaolu, et töövõtulepingu esemeks oleva ehitise omanik on hoonestusõiguse omajana kolmas isik. Kolleegium leiab, et VÕS § 654 lg 2 mõttes on tellija kinnisasjal asuva ehitise mõistega hõlmatud ka hoonestusõiguse oluliseks osaks olev 4

§ 235

mõttes põhistanud ja kostja ei vaidlusta, et töövõtja on loovutanud esmalt töövõtja ja tellija vahelisest töövõtusuhtest tuleneva tasunõude Manantia Inkasso OÜ-le ja Manantia Inkasso OÜ on loovutanud selle nõude edasi hagejale. VÕS § 167 lg-te 1 ja 2 järgi on nõudega seotud tagatised tagatisteks, mis lõpevad nõude lõppemisel, mille tagamiseks need on antud, ning nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et hageja nõue ei ole nõue, mida ei saa loovutada. VÕS § 654 lg 2 alusel seatud hüpoteek ei erine muust poolte kokkuleppe alusel kinnistusraamatusse kantud hüpoteegist, st see ei ole nõudega seotud. Küll aga juhul, kui töövõtja loovutab temale töövõtulepingu alusel kuuluva nõudeõiguse, läheb loovutuse saajale üle ka VÕS § 654 lg-st 2 tulenev hüpoteegi seadmise nõudeõigus. Seadusest ei tulene, et VÕS § 654 lg-st 2 töövõtjale tulenev hüpoteegi seadmise nõudeõigus oleks töövõtja isikuga lahutamatult seotud. Seega on hagejal võimalik pärast töövõtja nõude loovutamist uue võlausaldajana nõuda VÕS § 654 lg 2 alusel hüpoteegi seadmist. Eeltoodut (vt käesoleva määruse p-d 11 ja 12) arvestades ei ole hageja vaidlusaluse nõude rahuldamine VÕS § 654 lg 2 alusel hagis esiletoodud asjaolude tõendatuse korral välistatud, st hageja nõue kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi seadmiseks ei ole õiguslikus mõttes perspektiivitu. 13. Kolleegium ei nõustu ka kostja määruskaebuse väitega, et kohtud kohaldasid valesti AÕS § 631 lg 2 teist lauset.

§ 378

lg-s 1 sätestatud hagi tagamise abinõudele lisaks võib kohus vajaduse korral kohaldada ka muid seaduses sätestatud õiguste tagamise vahendeid. AÕS § 631 lg 2 sätestab erisättena hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse eelmärke seadmise võimaluse. Viidatud sätte esimese lause järgi võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke ka hagi tagamise määruse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Eelmärge arvestab paindlikumalt kui keelumärge lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega ning on lihtsamini kinnistusraamatusse sissekantav, sest AÕS § 631 lg 2 teise lause kohaselt ei ole hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Muul juhul tuleks

§ 377

lg 1 esimese lause ja § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise alust (kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuks muutumise oht) kohtule põhistada (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas 5

§ 377lg 2 (vt ringkonnakohtu määruse p-d 6 ja 11).

Kolleegium selgitab, et AÕS § 631 lg 2 teise lause kui hagi tagamise erisätte kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, et hagi on vaja tagada olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hagi tagamise korras eelmärke seadmine AÕS § 631 lg 2 teise lause järgi ei tähenda õigussuhte esialgset reguleerimist

§ 377lg 2 mõttes.

Seetõttu ei ole selle sätte kohaldamisel vaja tuvastada, kas esinevad

§ 377lg-s 2 nimetatud eeldused.

14. Kolleegium ei nõustu ka kostja määruskaebuse väitega, et maakohus ei oleks tohtinud hagi tagada, sest hageja ei ole tasunud vaidlusaluse nõude esitamiselt nõutavat riigilõivu. Juhul, kui hageja tasus riigilõivu ettenähtust vähem, kuid maakohus on hagi menetlusse võtnud, siis ei ole hagi tagamisel tähtsust asjaolul, kas riigilõivu on seaduses ettenähtud suuruses makstud või mitte. Kui hageja on riigilõivu maksnud seadusega ettenähtust vähem, on maakohtul õigus hagejalt riigilõivu juurde nõuda (vt

§ 147lg 3).

1. Eeltoodut arvestades jätab kolleegium kostja määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
2. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kautsjon

§ 149lg 4 teise lause kohaselt arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Saare, Kai Kullerkupp, Tambet Tampuu 6