← Eesti

3-20-673/5

Obsah (5)§ 121§ 71§ 47§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-673 Haldusasi X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju h

) § 120 lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 4. Kohus selgitab esmalt, et halduskohtusse pöördumise tähtajad on sätestatud

§-s 46, mille lg 4 lausest 1 tuleneva üldnormina võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Vaidlusalune paigutamine kohtueelsel kinnipidamisel Tallinna Vangla ootekambrisse toimus kaebuse kohaselt 01.02.

  1. Kaebusest nähtuvalt leidis kaebaja koheselt, et tema paigutamisega samasse kambrisse teise samas asjas süüdistatava isikuga tekitatakse talle kahju (kaebuse punktid 2 ja 3). Seega hakkas sellest hetkest kulgema ka kahju hüvitamise taotluse esitamise kolmeaastane tähtaeg, mis lõppes 01.02.
  2. Kohus ei pea siiski vajalikuks anda kaebajale võimalust kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks ja põhistamiseks (

§ 71lg 1), kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

Seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks näha ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (

§ 47lg 1).

Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (edaspidi RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega on kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse üksnes juhul, kui ta on läbinud nõuetekohaselt kohtueelse menetluse vanglas. Kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus hõlmab ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides. Kohustusliku kohtueelse menetluse algatamise tähtaja mittejärgimisel olenevalt olukorrast kaebus kas tagastada või jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu 17.01.2019 määruse nr 3-17-911 punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika) . 6. Tallinna Vangla 20.04.2020 vastuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust. Tallinna Vanglale 11.08.2019 esitatud avalduse näol on tegemist kaebaja selgitustaotlusega, millest ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks soovinud esitada kahju hüvitamise taotlust. 7. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus tuleb

§ 121lg 1 punkti 4 alusel tagastada.

2 Kaebaja lisa nr 1. 2 8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitab kaebajale, et seejuures tuleb kinni pidada kaebetähtajast. 8.

  1. Vastavalt RVastS § 17 lg-le 3 tuleb taotlus kahju hüvitamiseks kahju tekitanud haldusorganile esitada 3 aasta jooksul päevast, mil kannatanu sai teada või pidi teada saama talle põhjustatud kahjust. Kaebuse kohaselt sai kaebaja talle tekkinud kahjust teada koheselt 01.02.2017 toimunud ootekambrisse paigutamise ajal ning selles osas mittevaralise kahju hüvitamise taotlemiseks pidi ta seega pöörduma vangla poole hiljemalt 01.02.
  2. Seega on kolmeaastane kaebetähtaeg käesolevaks hetkeks möödunud. 8.
  3. Kuigi teatud juhtudel ning mõjuva põhjuse olemasolul võib haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 34 kohaselt olla menetlustähtaja ennistamine võimalik, siis kohus praegusel juhul selliste asjaolude esinemist hinnata ei saa. Kui kaebaja lasi 3-aastase menetlustähtaja mööda mõjuval põhjusel, siis on tal õigus esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus koos kahjunõude esitamise tähtaja ennistamise taotlusega, misjärel saab vangla otsustada kahjunõude lubatavuse ning selle esitamise tähtaja ennistamise üle. Riigi õigusabi ja menetlusabi taotluste lahendamine
  4. Koos kaebusega esitas kaebaja ka riigi õigusabi ning riigilõivust vabastamise taotlused. 9.
  5. Kohus mõistab riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 7 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (punkt 1) või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada tema tahe ja eesmärk. Kaebajat ei saa pidada halduskohtumenetluses osalemisel kogenematuks või võimetuks ulatuses, mis takistaks tal iseseisvalt osalemast. Kaebaja on ka varasemalt vangla vastu kaebusi esitanud ning tegemist ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja ei suuda ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esinevad alused kaebuse tagastamiseks. Taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 punkti 6 alusel, kuna praeguses asjas selline avalik huvi puudub. Kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning ületatud on ka kahjunõude esitamise 3-aastane kaebetähtaeg. 9.
  6. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. 10.

§ 175lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis X ja Y nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.