← Eesti

3-17-2468/72

KOH TUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2020, Tartu 3-17-2468 Haldusasja number Haldusasi X kaebus Avinurme Vallavolikogu
  2. oktoobri
  3. a otsusega nr 163 kehtestatud Avinurme valla üldplaneeringu osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  4. novembri
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus X apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Mustvee vald RESOLUTSIOON
  6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  7. novembri
  8. a otsus muutmata.
  9. Jätta X taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  10. aprill 2020). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Avinurme Vallavolikogu
  12. oktoobri
  13. a otsusega nr 163 kehtestati Avinurme valla (praegu Mustvee valla osa) üldplaneering.
  14. X esitas kaebuse üldplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks osas, milles oli planeeritud Kõveriku külas väikeelamu maa ja tugimaantee ümbersõit maadele, mille erastamist kaebaja oli taotlenud. Kaebuse kohaselt ei olnud vallavalitsus arvestanud planeerimismenetluses kaebaja poolt esitatud ettepanekuid.
  15. Tartu Halduskohtu
  16. novembri
  17. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
  18. Kaebaja on alates
  19. jaanuarist 1999 Mustvee vallas Kõveriku külas asuvate ehitiste omanik ja kasutab alates
  20. aastast maaomanike nõusolekul samas asuvat põllumajandusmaad. 3.
  21. Erastamismenetlus selle maa ostueesõigusega erastamiseks on käesolevaks ajaks lõppenud. Tartu Ringkonnakohtu
  22. märtsi
  23. a otsusega haldusasjas nr xxx jäeti kehtima Avinurme Vallavalitsuse
  24. mai
  25. a korraldus nr 94, mille p 1 kohaselt lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus kaebajale kuuluvate ehitiste ja rajatiste juurde, kuna kaebaja ei tellinud katastriüksuse moodustamist ning ei teatanud vallavalitsusele mõjuvat põhjust, miks seda ei tehtud. Samuti märgiti, et ehitiste teenindamiseks vajalik maa jäetakse riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Seega ei kuulu kõnealune põllumaa ostueesõigusega erastamisele. 3.
  26. Kuna kaebajal ei ole õigust vaidlusaluse põllumaa ostueesõigusega erastamiseks, siis ei saa kaebaja olla ka sellel maal toimuva tegevuse osas puudutatud isikuks. Kuigi hoonestusõiguse seadmine ehitiste teenindamiseks vajalikule maale ei ole lõpule viidud, ei ohusta üldplaneeringus kavandatud Avinurme ümbersõidumarsruut kaebajale kuuluvaid hooneid ega rajatisi. 3.
  27. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et kaebaja ettepanekute mittearvestamine üldplaneeringu koostamisel oli menetlusnormide rikkumine. Asjaolu, et kaebaja väitel on põllu- ja metsamaa tema kasutuses, ei välista, et tulevikus ei võiks sellele alale planeerida väikeelamumaad ja tugimaantee ümbersõitu. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  28. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 5.
  29. Asja lahendanud kohtunik oli kallutatud, rikkus menetlusnorme, ei arvestanud kaebaja taotlusi dokumentide väljanõudmiseks ning ei taandanud end haldusasja menetlemisest. 5.
  30. Kohus leidis, et pole vaja välja nõuda tõendeid seoses Avinurme Vallavalitsuse
  31. jaanuari
  32. a korralduse nr 6 kaebajale kättetoimetamisega, põhjendades seda sellega, et selle dokumendi kättetoimetamist pole vaja tõendada. Tegelikult on vaja seda tõendada, kuna see on kaebajale maa erastamise algdokument. Kuna selle dokumendi kättetoimetamise kohta pole tõendeid esitatud käesolevas asjas ega ka halduskohtu poolt viidatud haldusasjas nr xxx, siis saab asuda seisukohale, et seda haldusakti polegi olemas. 5.
  33. Kaebajale maa erastamise menetlus pole lõppenud, kuna kaebajale pole edastatud Avinurme Vallavalitsuse
  34. jaanuari
  35. a korraldust nr
  36. Sellest tulenevalt on ka Avinurme Vallavalitsuse
  37. mai
  38. a korraldus nr 94 tühine. 5.
  39. Kohus leidis, et vallavalitsuse
  40. jaanuari
  41. a korraldus nr 6 saadeti kaebajale tähtkirjana väljastusteatega, kuid ta keeldus seda vastu võtmast. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 kohaselt kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks. Seda dokumenti kaebaja väidetava keeldumise kohta kaebaja palubki välja nõuda. Kaebaja ei ole keeldunud selle korralduse vastuvõtmisest. Vale on ka seisukoht, et see dokument saadeti kaebajale ka Ida-viru Maavalitsuse poolt
  42. märtsil 2006, kuna ta sai sellest korraldusest esmakordselt teada alles kohtus haldusasja nr xxx menetluses. 2
  43. Mustvee Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.
  44. Nõustuda ei saa kaebajaga, et käesolevas asjas peaks uuesti esitama dokumendid
  45. jaanuari
  46. a korralduse nr 6 kaebajale kättetoimetamise kohta. Haldusasjas nr xxx on kirjeldatud, et see korraldus saadeti kaebajale tähtkirjana väljastusteatega, kuid ta keeldus seda vastu võtmast. Sama korraldus saadeti kaebajale ka Ida-Viru Maavalitsuse poolt
  47. märtsil
  48. 6.
  49. Üldplaneeringu menetlemine ja kehtestamine on kooskõlas planeerimisseadusega ega ohusta kaebajale kuuluvaid hooneid ega rajatisi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  50. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  51. Apellatsioonkaebuses keskendub kaebaja põhiliselt väitele, et ta ei ole kätte saanud Avinurme Vallavalitsuse
  52. jaanuari
  53. a korraldust nr 6 ning et selle korralduse kättetoimetamine talle ei ole ka tõendatud. Asja materjalides olevast selle korralduse refereeringust nähtub, et nimetatud korraldusega tehti kaebajale maa ostueesõigusega erastamiseks piiride kulgemise ettepanek, mille kohaselt oli erastatava maa ligikaudseks suuruseks 20 ha. Selles korralduses teavitati ka, et kui erastamise taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul esitada sellele vastuväited ning selgitati, et maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul on kohustus erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku alusel tellida katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul. Veel selgitati seal, et kui isik ei esita ilma mõjuva põhjuseta tellimust katastriüksuse moodustamiseks selle tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse ning ehitise teenindamiseks vajalik maa jäetakse riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus (tl 17p, sama ka tl 6161p).
  54. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et see haldusakt ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud üldplaneeringut, mis näeb ette kaebaja poolt erastada soovitud maale väikeelamu maa-ala ja tugimaantee juhtotstarve. Selle vaidluse juures ei oma enam tähtsust küsimus, kas kunagises erastamismenetluses toimetati kaebajale viidatud
  55. jaanuari
  56. a korraldus kätte. Seda põhjusel, et erastamismenetlus on lõppenud – Avinurme Vallavalitsuse
  57. mai
  58. a korraldusega nr 94 lõpetati kaebajale maa ostueesõiguse erastamise menetlus, kuna kaebaja ei tellinud katastriüksuse moodustamist ning otsustati jätta ehitiste teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja seada ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus. Viimati nimetatud korraldus on läbinud ka kohtuliku kontrolli ning Tartu Ringkonnakohtu
  59. märtsi
  60. a jõustunud otsusega haldusasjas nr xxx jäeti kaebus selle tühistamiseks rahuldamata ning loeti see haldusakt õiguspäraseks.
  61. Seega on erastamismenetlus igal juhul lõppenud ning küsimus, kas kaebajale toimetati
  62. jaanuari
  63. a korraldus kätte nõuetekohaselt, ei oma planeeringu kehtestamise üle käivas vaidluses tähtsust. Kaebaja seisukoht, et erastamismenetlus ei ole lõppenud, kuna talle ei ole
  64. jaanuari
  65. a korraldust kätte toimetatud ja seega on ka
  66. mai
  67. a erastamismenetluse lõpetamise korraldus tühine, ei põhine seadusel. Vallavalitsuse
  68. mai
  69. a korraldusega tuvastati, et kaebajal ei ole katastriüksuse moodustamata jätmise tõttu õigust maad erastada ning otsustati jätta see maa riigi omandisse ja seada kaebaja kasuks 3 hoonestusõigus. See korraldus omas kaebaja suhtes regulatiivset toimet ning tegemist on haldusaktiga HMS § 51 mõttes. Vaidlust ei ole selle üle, et see haldusakt on kaebajale kätte toimetatud ning kehtiv. Isegi juhul, kui peaks paika kaebaja väide, et talle ei olnud eelnevalt erastamismenetluses vallavalitsuse
  70. jaanuari
  71. a korraldust kätte toimetatud, siis ei tähendaks see, et erastamismenetluse lõpetanud
  72. mai
  73. a korraldus oleks tühine, nagu arvab kaebaja. See võiks tähendada vaid seda, et erastamismenetluse lõpetanud
  74. mai
  75. a korraldus oleks eelneva menetluse puuduste tõttu õigusvastane, kuid HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on ka õigusvastane haldusakt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik (vt nt RKHKo 3-3-153-01, p 3; 3-3-1-14-02, p 17; 3-3-1-26-08, p 16; 3-3-1-50-09, p 13; 3-3-1-45-12, p 29). Järelikult sõltumata sellest, kas
  76. jaanuari
  77. a korraldus kaebajale kätte toimetati või mitte, on erastamismenetluse lõpetanud
  78. mai
  79. a korraldus kehtiv haldusakt ning seega on erastamismenetlus lõppenud.
  80. Seetõttu ei ole käesolevas asjas vajalik hankida tõendeid selle kohta, kas ja kuidas toimus vallavalitsuse
  81. jaanuari
  82. a korralduse kättetoimetamine kaebajale. Ükskõik millised need tõendid oleksid, ei muudaks need käesoleva vaidluse lõpptulemust.
  83. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et viidatud Tartu Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr xxx on välja toodud, et asja arutamisel ringkonnakohtu istungil kinnitas kaebaja, et ta ei tellinud katastriüksuse moodustamist, sest ta ei olnud nõus ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekuga. Selline ütlus kinnitab üheselt, et kaebaja pidi olema
  84. jaanuari 2006 korralduse kätte saanud, sest just selles korralduses tehti talle piiride kulgemise ettepanek ja anti teada kohustusest tellida katastriüksuse moodustamine. Lisaks ei nähtu viidatud kohtuotsusest, et kaebaja oleks selle asja menetluses esitanud väite, et ta ei ole
  85. jaanuari
  86. a korraldust kätte saanud. On võimalik, et kaebaja ignoreeris seda korraldust lihtsalt seetõttu, et oma erastamisavalduses soovis ta erastada 30-40 ha maad (tl 7), kuid vallavalitsuse
  87. jaanuari
  88. a korralduses nr 6 tehtud piiride kulgemise ettepaneku järgi olnuks erastamisele kuuluva maa ligikaudne suurus vaid 20 ha (tl 17p).
  89. Kaebaja arutlus selle üle, et asja lahendanud kohtunik oli kallutatud ja oleks pidanud end taandama, ei tingi apellatsioonkaebuse rahuldamist. Ringkonnakohus ei näe asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohtunik ei olnud erapooletu. Kaebaja taotluste või kaebuse rahuldamata jätmine ei tähenda seda, et kohtunik oleks olnud erapoolik, vaid seda, et need taotlused ja kaebus olid põhjendamatud.
  90. Eelnevast tulenevalt ei vii kaebaja apellatsioonkaebuse väited selle rahuldamiseni. Need keskenduvad põhiliselt vaid
  91. jaanuari
  92. a korralduse väidetavale kättetoimetamata jätmisele, kuid nagu eelnevast nähtub, ei ole see küsimus käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane. Ringkonnakohus ei näe ise muid aluseid, mis võimaldaks lugeda planeeringu kehtestamise otsust kaebaja vaidlustatud osas õigusvastaseks. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
  93. Kaebaja taotlus asjas kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Käesolevas asjas on kaebajal küll seisukoht, et asja lahendamisel on keskse tähtsusega vallavalitsuse
  94. jaanuari
  95. a korralduse kättetoimetamisega seonduv, kuid nagu 4 ringkonnakohus ülal selgitas, siis tegelikult see nii ei ole. Sellest tulenevalt puuduvad asja lahendamisel sellised küsimused, mille lahendamiseks oleks vajalik korraldada kohtuistung. Asja lahendamine kirjalikus menetluses on kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega, sest võimaldab asjas otsusele jõuda märksa kiiremini ning menetlusosalisi vähem koormavalt. Neil põhjustel jääb kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks rahuldamata.
  96. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.