Obsah (4)

§ 241§ 29§ 24§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 9. mai 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16731 Hagi ese M

) § 24 lg 7 koostoimes § 241 lgtega 1 ja 7 kohaselt on mittetulundusühingu juhatuse otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti juhatuse koosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis tooksid kaasa kostja juhatuse

1. oktoobri
2. a koosoleku otsuse tühisuse. Hageja on tuginenud küll sellele, et kostja juhatuse otsus on vastuolus seadusega. Samas ei too otsuse tühisust kaasa igasugune otsuse vastuolu seadusega, vaid seaduse säte, mida on rikutud, peab olema kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi kaitseks. Hageja väited, et otsuse tegemisel ei olnud täidetud seadusest tulenevad eeldused mittetulundusühingu liikme väljaarvamiseks, ei seondu võlausaldajate huvide või mõne muu avaliku huvi kaitsega, vaid hageja kui kostja liikme huvide kaitsega. Selles osas saab kohus hinnangu anda, käsitledes hageja kolmandat nõuet otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti ei saa kohtu hinnangul otsuse tühisuse aluseks olla hageja väidetud asjaolu, et kostja juhatuse koosolekul ei toimunud nimetatud küsimuses hääletust. Sisuliselt saab hageja esitatud asjaoludel lugeda, et otsust ei ole vastu võetud ning sellises olukorras ei saa rääkida otsuse tühisusest (vt ka Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 21).

§ 241

lg 1 kohaselt ei too otsuse tühisust kaasa ka otsuse vormistuslikud puudused, mistõttu ei saa ka hageja kohtuistungil toodud väited otsuse vormistamise probleemidest kaasa tuua otsuse tühisust. Kohus märgib, et

§ 241lg 1 on mittetulundusühingu organite otsuste tühisuse aluste osas erinormiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 38 lg 2 suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esimene nõue tuvastada kostja juhatuse

1. oktoobri
2. a otsuse tühisus tuleb jätta rahuldamata.
3. Teiseks kontrollib kohus hageja nõuet tuvastada, et kostja juhatuse otsusel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Kohus nõustub iseenesest kostja
4. veebruari
5. a menetlusdokumendis esitatud vastuväidetega, et hageja nõude sõnastus kattub sisuliselt ka otsuse tühisuse tagajärgedega, mille osas kattub nõue hageja esimese nõudega. Samas on hageja selle nõude alusena selgelt tuginenud asjaolule, et kostja juhatuse koosolekul ei ole toimunud hääletamist, mistõttu ei ole otsust vastu võetud. Kohus märgib, et olukorras, kus otsust ei ole vastu võetud, ei ole sellel ka õiguslikke tagajärgi, mistõttu on kohtu hinnangul hageja teine alternatiivne nõue iseenesest lubatav.
6. Samas leiab kohus, et asjas on tõendatud, et kostja juhatuse koosolekul tegi enamus kostja juhatuse liikmeid tahteavalduse otsuse vastuvõtmiseks, st otsus võeti vastu, mistõttu tuleb ka hageja teine alternatiivne nõue jätta rahuldamata. Hageja tugineb oma väidetes kostja juhatuse liikme Kalev Tamme hageja esindajale saadetud e-kirjale (tl 24). Kohtus on juhatuse koosolekul toimunu kohta vande all üle kuulatud ka kostja juhatuse liikmed Kalev Tamm ja Reedik Rööpson. Kalev Tamme e-kirjas on toodud, et juhatuse koosolekul ei toimunud hääletamist ega käetõstmist. Samas on Kalev Tamm 3/6 kohtule vande all antud ütlustes öelnud, et hageja väljaarvamise küsimuse pani arutusele juhatuse liige Andres Põhjala ning kolme juhatuse liikme poolt tuli jaatav vastus, nad kas noogutasid või ütlesid midagi. Reedik Rööpsoni ütluste kohaselt toimub tavaliselt hääletamine selliselt, et kõigilt küsitakse, kas nad on nõus või vastu. Tema ütluste kohaselt hääletas ka Kalev Tamm otsuse vastuvõtmise poolt. Kohus märgib, et TsÜS § 33 lg 1 kohaselt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kuivõrd mittetulundusühingu juhatuse otsuse tegemisel tahteavalduse andmisele ei ole seaduses ette nähtud vorminõudeid, võib see TsÜS § 68 lg 1 ja § 77 lg 1 kohaselt toimuda mistahes vormis, mh võib TsÜS § 68 l g 3 kohaselt tahteavaldus väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohtu hinnangul on mh teoks, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg, juhatuse koosolekul noogutamine vastuseks küsimusele, kas juhatuse liige on hääletusele pandud otsusega nõus. Seega nähtub kohtu hinnangul kostja juhatuse liikmete vande all antud ütlustest, et juhatuse
7. oktoobri
8. a koosolekul toimus hääletamine hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise üle ning viiest juhatuse liikmest enamus oli selle poolt. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et viiest juhatuse liikmest neli on juhatuse koosoleku protokolli, milles otsus sisaldub, allkirjastanud (tl 77). Otsuse vastuvõetuks lugemise osas ei ole tähtis küsimus, kas Kalev Tamm hääletas otsuse poolt või vastu, kuivõrd olukorras, kus ülejäänud neli juhatuse liiget hääletas otsuse poolt, oli nagunii olemas

§ 29

lg 1 ja kostja põhikirja p 17.2 järgi juhatuse otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälte enamus. 7. Kolmandaks käsitleb kohus hageja kolmandat nõuet tunnistada kostja juhatuse otsus hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamiseks kehtetuks.

§ 24

lg-te 1 ja 7 kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva juhatuse otsuse.

§ 16

lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud korras. Kostja tugineb sellele, et hageja välja arvamise aluseks on põhikirja p 6.1.2, mille kohaselt võib liikme ühingust välja arvata ühingu olulisel määral kahjustamisel. Kostja väitel kahjustas hageja ühingut olulisel määral alusetute süüdistustega kostja ja tema juhatuse liikmete suhtes. Kostja on välja toonud, et hageja väljaarvamise aluseks on kostja süüdistamine salaküttimises, kostja juhatuse liikmete süüdistamine metallarmatuuri varguses ning ebaterve õhkkonna loomine seoses septiku ehitamisega. Konkreetselt on kostja välja toonud hageja

1. septembril 2018 kostja liikmetele saadetud kaks e-kirja (tl 78-80).
2. Kohus leiab, et kostjal lasub tõendamiskoormis tõendamaks seda, et esines alus hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamiseks, st kostja pidi tõendama, et hageja on kostjat oluliselt kahjustanud.
3. Hageja on võtnud iseenesest omaks
4. septembri
5. a e-kirjade saatmise kostja liikmetele. Samas leiab hageja, et ei ole sellega kostjat kahjustanud. Samuti vaidlevad pooled e-kirjades toodud hageja väidete põhjendatuse üle. Kohtule on esitatud kaks hageja
6. septembri
7. a e-kirja, mis on saadetud kostja liikmetele. Kirjades on hageja välja toonud, et viimane RT jaht lõppes Laeva jahiseltsi maadel küttimisega naabritele vahelejäämisega. Samas nähtub tunnistaja Rainis Kuiva ütlustest, et hageja kirjas toodud väide on õige, et kostjaga või vähemalt kostja juhatuse liikme Andres Põhjalaga seotud külalisjahimehed sattusid jahti pidades Laeva jahiseltsi maadele. Tunnistajad Viljar Ilves ja Jorma-Kalevi Hünnonen kinnitasid samuti toimunut, kuigi tõid välja, et seda isiklikult ei näinud. Seega ei sisalda kohtu hinnangul hageja
8. septembri
9. a e-kirjad selles osas valeväiteid. 4/6
10. Kohus märgib, et põhimõtteliselt ei ole välistatud ka tõese info levitamisega kahju tekitamine. Seda saab info levitajale ette heita siiski üksnes erandjuhtudel. Praegusel juhul on hageja saatnud e-kirjad kostja liikmetele, st ta on tõstatanud küsimuse kostja siseselt, mitte ei ole toonud seda avalikkuse ette. Kohtu hinnangul ei saa liikme hinnangul ühingus probleemide olemasolul nende tõstatamist pidada iseenesest ühingu kahjustamiseks. Eelkõige tulekski ühingu liikmete vahelised erimeelsused lahendada ühingu siseselt. Ainuüksi erimeelsuste olemasolu ei saa pidada kostja kahjustamiseks. Samuti ei ole leidnud tõendamist kostja väide, et hageja oli varasemalt lubanud küsimuse tõstatamisest edaspidi hoiduda ning lugeda teema lõpetatuks. Reedik Rööpson oma ütlustes sellise väite küll esitas, kuid tema ütluste kohaselt ei olnud ta ise vastava kokkuleppe tunnistajaks, mistõttu ei saa seda pidada tema kindlaks teadmiseks. Pigem tuleneb tunnistajate ütlustest vastupidiselt, et Laeva jahiseltsi ja kostja juhatuste kohtumisel lepiti kokku, et kohtumisel kõneks olnud probleemidest, sh intsident külalisjahimeestega, peab kostja liikmetega rääkima. Seda ei pidanud tegema küll hageja, vaid kostja juhatuse esimees Andres Põhjala, kuid see näitab selgelt, et teema ei olnud vähemalt sel hetkel lõpetatud. Nimetatud asjaolu nähtub kohtumisel osalenud tunnistajate Rainis Kuiva ja Helmer Jõgi ning ka kostja juhatuse liikme Kalev Tamme antud ütlustest. Seega leiab kohus, et nimetatud e-kirjade saatmist ei saa hagejale ette heita.
11. Kohtu hinnangul ei ole kostja samuti tõendanud, et nende e-kirjade saatmisega oleks kostjale tekitatud oluline mainekahju. Naaberjahiseltsi Laeva jahiseltsi liikmete Rainis Kuiva ja Viljar Ilvese ütlustest nähtub pigem, et kostja mainet on kahjustanud intsidendid, kus kostjaga seotud isikud on Laeva jahiseltsi maadel küttinud, mitte hageja poolt saadetud kirjad. Viljar Ilvese ütlustest nähtub, et tema teadvustas vastasseisu hageja ja kostja vahel alles pärast vaidlusalust kostja juhatuse otsust. Tunnistaja Helmer Jõgi mainis küll, et tema poole on pöördunud kostja liikmeks mitteolevad isikud seoses kostja sisemiste probleemidega. Samas ei osanud ta öelda, kust nendeni vastav info jõudis.
12. Peale kahe hageja
13. septembri
14. a e-kirja ei ole kohtule esitatud ühtegi konkreetset väidet ega tõendit selle kohta, kas ja mil viisil on hageja varem kostjat või selle liikmeid salaküttimises süüdistanud. Kohtu hinnangul ei saa hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise aluseks olla pärast otsuse tegemist hageja saadetud ekirjad.
15. Kohtu hinnangul ei ole kostja suutnud konkreetselt välja tuua ega tõendada, milles seisnes hageja kostjat kahjustav tegevus seoses kostja juhatuse liikmete süüdistamisega metallarmatuuri varguses või septikuga seonduvalt. Kostja ei ole välja toonud, millist tegevust ta konkreetselt seejuures hagejale ette heidab. Hageja
16. septembri
17. a ekirjades neid teemasid ei ole puudutatud. Asjaolule, et hageja on enne kostja juhatuse otsust küsinud kostja juhatuse liikmelt Andres Põhjalalt tagasi raudarmatuuri, viitab hageja pärast juhatuse otsust
18. oktoobril 2018 saadetud e-kiri (tl 13), milles ta mainib, et palub
19. korda armatuur tagastada. Samas jääb ebaselgeks, kuidas saab selline nõudmine kostjat oluliselt kahjustada. Veelgi ebaselgemad on kostja väited septikuga seoses, mille osas ei ole kostja suutnud välja tuua ega tõendada ühtegi hageja konkreetset tegu ega seda, kuidas see kostjat kahjustas.
20. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et kostja ei ole suutnud tõendada asjaolu, et hageja oleks kostjat oluliselt kahjustanud, mistõttu ei esinenud kostja põhikirja p-s 6.1.2 toodud alust hageja kostja liikmete hulgast välja arvamiseks. Seega oli kostja juhatuse 5/6 vastav otsus vastuolus kostja põhikirjaga ning tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada. Hageja kolmas alternatiivne nõue tuleb rahuldada.
21. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on esitanud kolm nõuet, mille ta on järjestanud, ning neist nõuetest esimesed kaks jäävad rahuldada saab põhimõtteliselt pidada hagi osaliselt rahuldatuks. Isegi kui lähtuda sellest, et otsusega hageja üks alternatiivne nõue tervikuna rahuldatakse, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Seda põhjusel, et pooled on kandnud esindajakulusid, mh nii hageja poolt põhjendamatute nõuete esitamisel kui kostja poolt neile vastuvaidlemisel. Seega kuigi kostja lõpptulemusena oma eesmärgi saavutab jätab kohus poolte esindajakulud TsMS § 163 lg 1 ja § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot tuleb siiski jätta kostja kanda ning see kostjalt hageja kasuks välja mõista, kuivõrd hageja oleks pidanud sama suure riigilõivu tasuma ka olukorras, kus ta oleks esitanud ainult enda kolmanda nõude, mis lõppkokkuvõttes rahuldati. Hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõiv jääb TsMS § 169 lg 3 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 6/6