← Eesti

2-14-8994/53

Obsah (4)§ 176§ 175§ 173§ 172

2-14-8994 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-8994 Tsiviilasi

§ 176

lg-st 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist (arvestades eranditega

§ 176lg-s 2 ja § 177 lg-s 1).

Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega

§-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel“. Bigbank AS on seisukohal, et võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi.

§ 176

lg-st 1 tulenevalt lõppeb kohustustest vabastamisel võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Arvestades asjaolu, et võlgnik on teinud iga-aastaselt väljamakseid võlausaldajale, on võlausaldaja seisukohal, et antud juhul tuleks pikendada käesolevat menetlust maksimaalse ajani (s.o. 7 aastat). Võlausaldaja leiab, et käesolevas asjas on perspektiiv, et järgneva kahe aastaga saaks võlgnik oluliselt täita võlausaldajate nõudeid. Alternatiivsel leiab võlausaldaja, et tuleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 3 1.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 2.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175

lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku kirjalikest selgitustest. 5. Kohus on Txxx Pxxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

6.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Txxx Pxxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 7. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmetel on võlgnik olnud suurem osa menetlusest lastega kodune, kuid on siiski olnud ka tööga hõivatud (Coop Kaubandus AS, AS ISS Eesti, OÜ Esperan). Kohus leiab, et arvestades asjaolusid ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

Võlgnik on arvestades asjaolusid täitnud kohustust piisaval määral. 7.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Kohus on pidanud tegema meeldetuletuse ainult esimese aruande puhul. Ülejäänud aruanded on esitatud tähtaegsel (või varem). Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

7.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekud on olnud töötasu, peretoetus, toetused kohalikult omavalitsuselt, vanemahüvitis ning tulumaksutagastus. Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud miinimummäära. Võlgnik on eraldanud vabatahtlikult võlausaldajate nõuete rahuldamiseks iga kuu 20 eurot oma mittearestitavast sissetulekust. Võlgnik on eraldanud võlausaldajatele ka tulumaksutagastuse. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 2 823,57 euro ulatuses, mis teeb 35,42% pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest. 4 Eesti Inkasso OÜ arvamusel ei võtnud võlgnik viie aasta jooksul midagi ette selleks, et kustutada oma võlgnevust võlausaldaja ees. Kohus juhib võlausaldaja tähelepanu sellele, et käesoleva menetluse eesmärk ei ole see, et võlausaldaja nõue saaks täies ulatuses rahuldatud. Sellele viitab muuhulgas nii seadus kui ka kohtupraktika.

§ 175

, mis sätestab menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise tingimused, ei too välja kriteeriumi, et kohustustest vabastamiseks peab võlausaldaja nõue olema rahuldatud täies ulatuses. Kohtupraktikas on vabastatud võlgnikke, kes ei ole võlausaldajate nõudeid üldse rahuldanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitavate ning alla miinimumi jäävate sissetulekute arvelt. Võlgnik on näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 7.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

7.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 9. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Txxx Pxxxxxxx tuleb

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgnik on oma kohustusi eelneva viie aasta jooksul täitnud ning kohus on seisukohal, et menetluse edasine pikendamine ei ole põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks pikendada menetlust seitsme aastani lihtsalt selleks, et võlausaldajad saaksid oma nõuded suuremas ulatuses täidetud. Kohus leiab, et menetluse pikendamine seitsme aastani on mõeldud eelkõige nende võlgnike puhul, kes on oma kohustusi rikkunud. Võlausaldaja Bigbank toob oma seisukohas välja selle, et võlgniku vabastamisega lõppeb tema nõudeõigus võlgniku vastu ning ainult sellest tulenevalt peaks jätma võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest samas seaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Seega käesoleva menetluse eesmärgiks ongi selle saavutamine, et võlgnik saaks oma kohustustest vabaks, mis omakorda tähendab seda, et võlausaldaja jääb oma nõudeõigusest ilma, mis omakorda riivab võlausaldaja õigusi. Kui võlgnik menetluse lõpuks kohustustest vabaks ei saa, siis oleks ka sellel menetlusel mõtet. 5 Küll aga on võlausaldaja nõudeõiguse kaotuse arvestamine oluline nendes olukordades, kus võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning on kahjustanud võlausaldajate huvisid. Käesolevas asjas ei ole võlgnik oma kohustusi rikkunud ega võlausaldaja huve kahjustanud. Võlausaldaja ei ole ka välja toonud asjaolusid, mis sellele viitaksid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Txxx Pxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Txxx Pxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Txxx Pxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Tiia Pärnaste vabastada usaldusisiku kohustustest Txxx Pxxxxxxe kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.