KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 7. aprill 2020, Tartu 3-19-178 Haldusasi

) 27 lg 1 järgi on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatud on hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega.

§-st 28 tulenevalt arvestatakse üldreeglina pensioniõigusliku staaži hulka aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 3.

1. Sotsiaalministri
2. detsembri
3. a määrusega nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (Määrus nr 59) § 2 lg 1 kohaselt tõendatakse pensioniõiguslikku staaži tööraamatuga. Kohtule esitatud tööraamatu väljavõtetes ei ole töötamist perioodil 1951-1955 kolhoosis „Juuni Võit“ või mõnes talus märgitud. 3.
4. Määruse nr 59 §-s 14 (talus töötamise aega tõendavad dokumendid) ning §-s 27 (pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamine kolhoosis töötamise korral) sätestatud dokumentide alusel ei ole kaebaja väidetud töösuhe pensioniõigusliku staaži hulka arvatav. 3.4.

§ 28

lg 2 p 10 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana. Kaebaja sai 14-aastaseks

1. detsembril
2. Seega enne seda kuupäeva talus töötamist ei saaks ka töösuhte tuvastamise korral pensioniõigusliku staaži hulka arvata, sest kaebaja ei olnud vähemalt 14 aastat vana. 3.
3. Töötamist saab tõendada ka tunnistajate ütlustega, kuid lapsena abistavate tööde tegemist majapidamises ei saa võrdsustada töötamisega

-i mõttes, kui selle kohta ei ole vormistatud töösuhet kinnitavaid dokumente ega makstud isikule töötasu. Kaebaja ja tunnistaja on ise möönnud, et töötasu maksmise ning tööle vormistamise kohta dokumente ei vormistatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

1. E.M. apellatsioonkaebusest on järeldatav, et kaebaja soovib kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebuses kirjeldatakse karjas käimise tingimusi, seda, et kaebaja karjatas mitte enda, vaid viie talu loomi, ning töö eest makstud tasu.
2. Sotsiaalkindlustusameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata menetluses juba varem esitatud põhjendustel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
4. Vastustaja on
5. jaanuari
6. a vaideotsuses selgitanud, et kaebaja töötamist vanuses 11-15 ei saa lugeda töötamiseks

§ 28lg 1 alusel.

See norm sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

1. novembri
2. a ENSV Rahvakomissaride nõukogu määruse p-ga 1 kohustati ettevõtteid, asutisi ja majapidamisi maksma ametiühinguile riikliku sotsiaalkindlustuse makse töötasult, mis kuulub töölistele ja teenistujatele. See norm kehtis ka perioodil, mille pensioniõigusliku staaži hulka arvamist kaebaja taotles. Vaideotsuses leiti, et kariloomade omanikke, kelle loomi lapsed karjatasid, ei saa lugeda sotsiaalmaksukohustusega tööandjateks. Seega ei ole karjas käimine töötamine

§ 28lg 1 mõttes ja seda aega ei saa lugeda pensioniõigusliku staaži hulka (tl 2p).

Ringkonnakohus nõustub nende vastustaja põhjendustega. Tunnistaja ütlustest (tl 2p) ja kaebaja selgitustest (tl 17, 42) nähtub, et kaebaja ei karjatanud vaid enda talu loomi, vaid kokku viie talu loomi. Ehkki eitada ei saa seda, et karjas käimine on tavatähenduses käsitatav töö tegemisena, ei ole see siiski töötamine

§ 28

lg 1 tähenduses, sest selle töötamisega ei kaasnenud tööandjale sotsiaalmaksu tasumise kohustust. 2 8. Tõsi,

§ 28

lg 2 näeb ette erandid selle kohta, milliseid tegevusi arvatakse lisaks sotsiaalmaksuga maksustatud töötamisele pensioniõigusliku staaži hulka. Nende hulgas on töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana (

§ 28lg 2 p 10).

Sellest normist tuleneb, et töötamine talus võetakse pensioniõigusliku staažina arvesse alates isiku 14-aastaseks saamisest. Vastustaja on vaideotsuses välja toonud, et kaebaja võeti koos emale kuulunud talumajapidamisega kolhoosi „Juuni Võit“ liikmeks 31. augustil 1952, st ajal, mil ta oli 12 aastat vana (tl 3). Seetõttu ei saa sellele kuupäevale eelnenud karjas käimise perioodi võtta arvesse seetõttu, et siis polnud kaebaja veel 14-aastane, ning hilisemat karjaskäimise perioodi ei saa arvesse võtta seetõttu, et siis oli kaebaja senine talumajapidamine

§ 28lg 2 p 10 järgi juba kolhoosi koosseisus.

1. Eelnevast tuleneb, et kaebajal puudub õigus 11.-15.-aasta vanusena karjaskäimise perioodi arvessevõtmiseks pensioniõigusliku staažina. Ringkonnakohus selgitab, et ülaltoodud normides tehtud valikud, mille järgi võetakse arvesse vaid sotsiaalmaksuga seotud töötamine ning talus töötamine vaid 14-dast eluaastast alates ning seda kuni kolhoosi astumiseni, on seadusandja õiguspoliitilised valikud. See tähendab, et seadusandja on pidanud mõistlikuks ning vajalikuks muud töötamise perioodid, sh alaealiste laste töötamine kogukondlike kokkulepete alusel, pensioniõiguslikust staažist välja jätta. Käesoleval juhul tuleks kaebuse rahuldamiseks eelnev regulatsioon kohaldamata jätta ning algatada selle osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vastavalt põhiseaduse §-le 15 ja §-le
2. Ringkonnakohus ei näe aga asjas selliseid kaalukaid argumente, miks lugeda neid valikuid ja seega ka

-i eeltoodud regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks. Ehkki ringkonnakohus möönab, et kaebaja poolt kirjeldatud töötamine ei olnud kerge ning kuna karjatati mitme talu loomi, ei ole see taandatav lihtsalt lapsena abistavate tööde tegemiseks majapidamises ega ole võrreldav tänapäevases kontekstis vanemate abistamisena laste poolt, võivad eelnevalt viidatud õiguspoliitiliste valikute taga olla siiski mõistlikud põhjused. Nii võib olla võimatu või väga keeruline kõikide selliste isikute puhul nt karjas käimist tõendada. Tõusetuda võib ka probleem võrdsest kohtlemisest, kuivõrd niisuguste tööde aktsepteerimine pensioniõigusliku staaži andvatena võib viia järgmiste olukordadeni, kus tekib küsimus, kas alaealisena või lapsena tehtud erinevad muud tööd tuleks arvestada pensioniõigusliku staaži hulka. Seetõttu saab seadusandja valikuid, kus pensioniõigusliku staaži arvestamiseks on kindlad kriteeriumid, pidada pigem mõistlikuks ning nende laiendamine pole põhjendatud. 10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3