← Eesti

2-19-125087/5

Obsah (7)§ 428§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg 05. detsember 2019. a, Võru kohtumaja Põlva maja ja koht Tsiviilasja number 2-19-125087 Tsiviilasi Era Liisingu Inkassotee

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 alusel.

1.8 Pooltele on teada

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed.

  1. Lõpetada tsiviilasja nr 219-125087 menetlus. 5
  2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
  3. Tagastada avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 62,28 eurot avaldaja taotlusel tema arveldusarvele nr EE
  4. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja võlgnikule. Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine Määrus ei ole edasikaevatav. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 11.09.2019 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E. K. 3619,50 euro ning jooksva viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohus tegi 27.09.2019 võlgnikule makseettepaneku, mille peale võlgnik esitas vastuväite. 4.11.2019 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 06.11.
  5. a määrusega hagi käiguta ja andis avaldajale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohtumäärus toimetati avaldaja esindajale avaliku e-toimiku kaudu kätte 14.11.
  6. a. Seega pidi avaldaja esitama oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt 28.11.
  7. a. 28.11.
  8. a esitaski avaldaja kohtule hagiavalduse võlgnikult võlgnevuse summas 2430,10 eurot välja mõistmiseks. Hagi menetlusse võtmist ei ole kohus otsustanud. 03.12.2019 edastasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille avaldaja on allkirjastanud digitaalselt ja võlgnik omakäeliselt. 6

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud kompromiss ei sisalda tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise

§ 430lg 3 alusel, ning kohus kinnitab kompromissi.

Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub tsiviilasja menetlus lõpetamisele. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7

§ 661

lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et loobuvad käesoleva määruse peale edasikaebamise õigusest. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on poolte kokkulepe menetluskulude osas. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätab kohus

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

Käesolevas asjas on teadaolevaks menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 124,55 eurot. Muude menetluskulude tekkimist menetlusosalistel ei ole teada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Avaldaja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.