lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 1 p 3 näeb ette, et kui hageja on hagist loobunud, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata. Antud juhul ei ole kohtule teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks hagist loobumise mittevastuvõtmiseks. Hageja esitatust nähtub, et pooled abielluvad, millest võib järeldada, et pooled on saavutanud kohtuvälise kokkulepe ja vajadus nõuda lapse põlvnemise tuvastamist kohtu kaudu on ära langenud. Eeltoodu alusel võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
kohaselt, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et
Kohtul ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 40 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kuna hageja loobub hagist, siis
lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale poolt tasutud riigilõivust, s.o 20 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.