) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Maakohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-9433 tuleb lõpetada. Vastavalt
lg 1 p-le 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab
lg 1 lause 2 alusel hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja
kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Avaldaja on teadlik
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kuna avaldaja loobub hagist, tuleb talle
Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi on avaldaja käesolevas menetluses tasunud 14.05.2019 riigilõivu 50 eurot (t.lk 109) ja talle tuleb tagastada sellest pool, so 25 eurot. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda, sest avaldaja on tasunud osa nõudest enne avalduse esitamist kohtusse. Puudutatud isik oli 2019 suvel pikalt haige, kasvatab üksi 2 last. Puudutatud isiku majanduslik olukord on raske, kuid ta on pidevalt suhelnud avaldajaga, et võlga tasuda.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Puudutatud isik esitas kohtule maksekorraldused võla tasumise kohta. Avaldus on esitatud kohtusse 20.06.2019, kuid tasumised on toimunud peale seda kuupäeva alates 10.07.2019. Kuna puudutatud isik on pärast avalduse esitamist avaldaja nõude rahuldanud, tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetlust lõpetavas määruses
Riigilõiv on
lg 1 ja 2 ning
lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitada. Puudutatud isikul tuleb hüvitada avaldajale riigilõiv 25 eurot. Avaldaja on märkinud, et tema kulud õigusabile on 400 eurot. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tund. Maakohtu hinnangul on õigusabikulud osaliselt ülemäärased. Samuti on ülemäärane õigusabi osutamise tunnihind. Kuna käesoleval juhul on menetlus piirdunud avalduse esitamisega kohtusse, siis tuleb puudutatud isikul hüvitada avalduse koostamisega seotud kulud. Tegemist ei ole keeruka avaldusega, mille koostamine võiks võtta aega enam kui 2 tundi. 2 Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata
lg 1 alusel ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Võttes arvesse avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (tegemist ei ole advokaadiga), leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb põhjendatud tunnihinnaks pidada 80 eurot. Seega tuleb avaldaja kasuks välja mõista õigusabikuluna 160 eurot (2x80). Avaldaja on taotlenud
lg 2 alusel kohustada puudutatud isikut hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.