← Eesti

2-19-123906/41

Obsah (6)§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-123906 Tsiviilasi D. R. hagi P. R. vas

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.

  1. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. Aastal 2019 oli töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ½ oli 270 eurot.
  2. Hageja sünni tõendist (tl 9) nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 01.09.
  4. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 8. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

9. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse 3

(9)2-19-123906 ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
  1. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
  2. Kostja on palunud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära, tuginedes sellele, et ta on töötu ning tal puuduvad varad, mille arvelt ka iseend ülal pidada. Samuti on kostja leidnud, et hageja ülalpidamiskulud ei ole nii suured, kui hagis väidetaud, samuti peaksid ülalpidamiskulud olema osaliselt kaetud lapsetoetusega.
  3. Kohus on kostjale selgitanud, et selleks, et P. R. saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seadusest sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu. 13. Esmalt käsitleb kohus hageja põhjendatud vajaduste suurust. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud kokku 640 eurot, sh eluasemekulud 50 eurot, toidukulud 220 eurot, transpordikulud 60 eurot, tervishoiukulud 40 eurot, hügieenitarvete kulud 70 eurot, riiete ja jalanõude kulu 150 eurot, muud vältimatud püsikulutused (mänguasjad, ujumine) kokku 50 eurot. Kostja on leidnud, et eluasemekulud ei ole põhjendatud, kuna need kulud oleks hageja emal ka siis, kui laps temaga ei elaks. Põhjendatud ei ole ka transpordikulud. Ülemäära suurtena on toodud toidukulud, tervishoiukulud, riiete ja jalanõude kulud. Kui hageja vanemad elasid koos, ei olnud lapse kulud nii suured. Kostja ei esitanud vastuväiteid hügieenikulude 70 euro osas ning leidis, et mõistlik riiete ja jalanõude kulu on 50 eurot kuus. Kostja leidis ka, et kui hageja vajab muude vältimatute püsikulutustena toodud kulude kandmist, siis on see mõistlik kulu. 13.1 Kohtu hinnangul on eluasemekulu 50 eurot ja muude vältimatute püsikulutuste kulu 50 eurot toodud mõistlikus suuruses. Eluasemekulu on ka põhjendatud kulu ning kohtupraktika 4

(9)2-19-123906 kohaselt ka mõistlikus suuruses. Eluasemekuluks on muu hulgas kommunaalteenuste kulu ka lapsele osutatud teenuste eest, kui ka muu eluasemekulu- näiteks üürikulu. Vajalik kulu on see nii juhul, kui vanem üürib eluaset ning arvestab lapse kuluks lapse proportsionaalse osa kogukulust, kui ka juhul, kui eluase kuulub lapsevanemale. Riigikohus on 16.10.
  1. a lahendis 3-2-1-69-13 (p 18 jj) leidnud, et eeltoodu kohaselt peavad vanemad vastavalt oma varalisele seisundile (eelduslikult võrdsetes osades) osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. 13.2 Riiete ja jalanõude kulu nõudes toodud kujul on kohtu hinnangul tavapärasest suurem ning mõistlikuks selliseks kuluks saab pidada 60 eurot kuus. Hageja on küll vanuses, kus lapsed kasvavad kiirelt ning vajavad sagedast garderoobi muutmist, kuid riiete kulumine ei ole sellises olukorras suur ning eelduslikult on võimalik kasutada ka järelturgu, seda ka heas korras, kuid kasutatud riiete soetamisena või uuena soetatud rõivaste ja jalanõude hilisema müügiga. 13.3 Samuti ei vasta toodud toidukulu kohtupraktikale ning mõistlikuks saab pidada toidukulu 130 eurot kuus. Väikesele lapsele ostetakse sageli eraldi toitu, püreesid, mahlu jne. Kui laps läheb lasteaeda, siis väheneb kodune toidukulu, kuid asendub toidukuluga lasteaias. 13.4 Kohus ei saa nõustuda sellega, et transpordikulu on täiesti põhjendamatu. Kostja on enda puhul transpordikulu 50 eurot vajalikuks kuluks pidanud. Arvestades, et iga kord ei ole võimalik ja haiguste perioodil ka otstarbekas liikuda ühistranspordiga, on kohtu hinnangul mõistlik transpordikulu ühes kuus 30 eurot. 13.5 Tervishoiukulud on kohtu hinnangul samuti veidi ülepaisutatud ning mõistlik tervishoiukulu on ühes kuus 20 eurot. Hügieenitarvete kulu 70 eurot võib kohtu hinnangul olla mõistlik olla ajal, mil laps kasutab mähkmeid. Kuna hageja on praeguseks hetkeks 1 aasta ja 5 kuud vana, siis mähkmekulu peaks lähiajal ilmselt kas ära jääma või oluliselt vähenema. Samas tekivad selle asemel kulutused lasteaiatasu näol. Hügieenikulu on lisaks ka kulu juuksurile, pesemisvahenditele jne. 13.6 Samuti lisanduvad varasemalt märkimata kuludele lapse enda sünnipäeva pidamise kulu; mõne aasta pärast sõprade sünnipäevakingi kulu, lapse treeningute kulud, sidekulud, mingi hetk ka kooliga seonduvad kulud. Veel tekib täiendav kulu, mis tavapäraselt laste kasvatamisega kaasneb, vajadusest soetada lapsele uus mööbel, jalgratas või muud spordivahendid. Samuti jäävad last igapäevaselt kasvatava vanema kanda kõikvõimalikud ootamatud kulutused. 13.7 Kohus lähtub üldtuntud asjaolust, et iga inimene vajab toitu ja peavarju, samuti rõivaid, jalanõusid ning hügieenitarbeid. Samuti on üldtuntud asjaoluna igal lapsel täiendavad kulud haridusele, kultuurile, seltskondlikule suhtlusele, sportimiskulud. Lähtudes hageja poolt välja toodud keskmisest ühe kuu kulust ning kohtupraktikas mõistlikuks peetud kulude suurusest, peab kohus hageja igakuised kulutusi põhjendatuks vähemalt summas 440 eurot kuus, mis on väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 584 eurot). Seega esineb alus mõista elatis välja alla miinimummäära tulenevalt lapse vajaduste mittevastavusest elatusmiinimumile.
  2. Vaidlus puudub selles, et kostjal ei esine töövõimetust. Samuti ei ole kostjal teisi alaealisi ülalpeetavaid. Kostja on tuginenud sellele, et on töötu. Kohus märgib, et kostja on esitanud vastuolulisi väited nii enda sissetuleku kohta kui ka võimatuse kohta leida tööd. Kostja hinnangul ei ole mõistlik võtta vastu tööpakkumist, kus töötasu jääks alla 1000 euro. Kohtu hinnangul ei ole selline positsioon põhjendatud. Kui isik on kohustatud alaealist last ülal 5
(9)2-19-123906 pidama, siis ei saa ta jätta seda tegemata või teha vaid piiratud ulatuses põhjusel, et tema tööaeg on liiga vähe tasustatud. Kohus märgib, et kui kostja teeniks töötasu ka miinimumpalga ulatuses, suurendaks see oluliselt tema võimekust maksta hagejale elatist, võrreldes olukorraga, kus tal puudub (väidetavalt) igasugune sissetulek. 14.1 Samuti on vastuolulised kostja väited, miks ta piisava töötasuga tööd ei leia. Kostjal on haridus elektroonika valdkonnas. Kostja esmalt täpsustas, et ta ei leia erialast tööd põhjusel, et ei valda eesti keelt. Kui kohus küsis kostjalt, miks kostja ei ole sel juhul asunud eesti keelt õppima, leidis kostja jälle, et tema valdkonnas ei ole eesti keele oskus oluline. 14.2 Kostja on esitanud edutute tööotsingute tõendamiseks väljatrüki cv.ee portaalist, samuti vastused tööotsingule (tl 48-57). Cv.ee väljatrüki kohaselt on ta kandideerinud ka mitmetel erialadel (hankespetsialist, ürituste ja konverentside juht, müügiesindaja, raamatupidaja, majanduskontrolli analüütik, klienditeenindaja, karjäärinõustaja, infoleti teenindaja jne), millel on eelduslikult vajalik eesti keele oskus ning millest mitmel erialal töötamine vajab ilmselt muud haridust kui elektroonika valdkonna haridus. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt kostja väited aktiivsete tööotsingute kohta tõsiseltvõetavad. 14.3 Hageja kinnitusel kostja tegelikult töötab, sõites mitteametlikult taksot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta kasutab sõidukit Volkswagen Passat registrimärgiga 353BXS (tl 88-89), mis varem talle kuulus. Kostja on ka kinnitanud, et tal on transpordikulu seoses lapse külastamisega, mis seisneb bensiinikulus. Kohtu hinnangul järeldub ka sellest, et kostja enda käsutuses on pidevalt sõiduk. Kohus märgib, et hageja ei ole tegelikkuses esitanud 15.03.2020 menetlusdokumendi lisasid 9 ja 10, s.o fotosid sõiduki kasutamise kohta lapsele järele tulemisel. Kohus ei ole varem sellele tähelepanu pööranud. Kohtu hinnangul ei ole aga praegusel hetkel otstarbekas menetlust uuendada ning võimaldada hagejal neid tõendeid siiski esitada. Nimelt on kostja ise kinnitanud, et ta kasutab enda poolt võõrandatud sõidukit edasi. 14.4 Sõiduki registriandmetest (tl 88-89) nähtub, et sõiduki tarbib kütusena lisaks bensiinile ka maagaasi ja biometaani. Kostja arvelduskonto väljavõttest (tl 58-70) nähtub, et kostja on kulutanud ajavahemikul 01.10.2019-11.03.2020 surugaasi müüvates tanklates kokku vähemalt 590,65 eurot (võimalikud sularahas tehtud ostud kontolt ei nähtu). Lisaks üks ost Olerexi tanklas summas 18,94 eurot. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kogu kütusekulu on tulenenud vaid Tallinna ja Maardu vahel sõitmisest lapsega suhtlemiseks. 14.5 Samuti on vastuolulised kostja väited tema sissetulekuallikate kohta. Kostja on väitnud kord, et tema sõbrad vahel maksavad talle konsultatsioonide eest, siis on kostja jälle väitnud, et sõbrad on talle vaid laenu andnud. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et ta on laenanud kolmandatelt isikutelt raha, kohustusega tagasi maksta aastal 2020 (tl 72-73). Kostja kinnitusel on ta saanud raha ka oma isalt. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on P. R.le kandnud korduvalt raha D. R. itaalia arvelduskontolt, selgitustega: kulud; kohtukulud; raha onu M.ja vanaema G.. Ei nähtu, et need ülekanded viitaks laenukohustusele. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on tema laekumised ajaperioodil 01.10.201911.03.2020 olnud kokku 5265,36 eurot, s.o veidi alla 810 euro ühes kuus. Vaid 845 eurot nendest laekumistest on seostatavad viidatud laenudega (tl 72-74), ülejäänud laekumiste selgitusest ei nähtu võimalik laenu saamine. Valdav osa laekumistest on sularaha sissemaksed kontole. Kohtu hinnangul viitab see pideva sissetuleku olemasolule. Sissetuleku suurus ei ole samas tuvastatav, sest selgusetuks jääb, kui suures ulatuses on jäänud sissetulek arvelduskontole kandmata ning on kasutatud ülalpidamiseks sularahas. 6
(9)2-19-123906 14.6 Asjaolu, et kostjal siiski on olemas püsiv sissetulek, kinnitab kohtu hinnangul ka see, et kostja on kinnitanud, et on suuteline andma lapsele ülalpidamist iga kuu summas 200 eurot. Võttes arvesse, et kostja väited töö leidmise kohta on vastuolulised, kostja esitatud tõenditest ei nähtu tõsiseltvõetav kandideerimissoov, kostja kasutada on auto ning kostjal on märkimisväärne kütusekulu, ei saa kohus teha muud järeldust, kui et hageja väited kostja töötamise kohta (taksot sõites) ja sissetulekute varjamise kohta tuleb lugeda tõendatuks.
  1. Kohus märgib, et isegi, kui kostja töötamine ei oleks tõendatud, ei saaks kohus jõuda järeldusele, et kostja hagejale vajalikus ulatuses elatist maksma ei pea. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et tema võimalused saada sissetulekut puuduvad. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  2. oktoobri
  3. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

  1. Kohus märgib, et kostja kinnitas korduvalt, et saab lapsele maksta elatist suuremas ulatuses siis, kui tulevikus sobiva töö leiab. Kohus märgib, et laps peab saama piisavas ulatuses ülalpidamist pidevalt, mitte aga alles siis, kui isa leiab enda jaoks sobiva palgaga töö või alustab edukalt äritegevusega.
  2. Kohus ei ole tuvastanud, et kostjale kuuluks vara, mille arvelt saaks kostja tasuda elatist. Seonduvalt hageja viidetega sellele, et kostjale kuulub sõiduk, kuigi registrikanne seda ei näita, märgib kohus, et eeldada ei saa, et isik võõrandab elatise tasumiseks sõiduki, mille kasutamine töisel eesmärgil on tema ainus püsiv sissetulekuallikas. Mootorratta kuulumine kostjale ei ole tõendatud. Samuti ei nähtu kohtule, et kostja kontodel oleks raha, mille arvelt ülalpidamist anda.
  3. Kostja on viidanud sellele, et hageja ema on majanduslikult enam kindlustatud kui kostja ning hageja ei ole tõendanud hageja kulusid väidetud ulatuses. Kohus selgitab, et tulenevalt kohtupraktikast ei pea miinimumelatise nõudmisel kulusid tõendama. Kuna hageja ei ole väitnud, et hageja ema ei ole suuteline ülal pidama hagejat vähemalt pooles ulatuses, puudus kohtul vajadus täpselt tuvastada hageja ema varalist seisu. Kostja ei ole ka põhistanud, et hageja ema varaline seis oleks kostjast oluliselt parem. Samuti on kohus tõendite pinnalt veendunud, et kostjal on olemas varjatud sissetulek. Täpsema sissetuleku mitteteadmise tõttu ei ole kohtul võimalik ka veenduda sissetulekute erinevuses.
  4. Kohus märgib, et hageja eluasemekulu on kordades väiksem, kui kostja eluasemekulu. Puuduva sissetuleku korral ei saaks kostja ilmselt lubada endale hagejast kümme korda suuremat eluasemekulu. Seega viitavad esitatud tõendid sellele, et hageja vanemate sissetulekuid ei saa lugeda sedavõrd erinevateks, et see annaks aluse

§ 105lg 3 alusel kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdusest.

Samuti viitab kostja suur eluasemekulu tema väidetust kõrgemale elustandardile. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise 7

(9)2-19-123906 seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-17-16, p 14). Kohus märgib, et eelduslikult on näiteks hageja elukohas Maardus korteri üür oluliselt väiksem, kui Tallinnas ning kostja saaks elukoha vahetusega vähendada enda ülalpidamiskulusid. Sellise valiku tegemisega väldiks kostja ka kütusekulu lapsega suhtlemisel.
  1. Kostja on leidnud, et elatise väljamõistmisel tuleks arvestada sellega, et lapse kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega. Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2) leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund /---/. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et hageja põhjendatud vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohtu hinnangul annab aluse elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära anda ka asjaolu, et lapse kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega. Kui arvestada elatise väljamõistmisel üksnes lapsetoetusega 60 eurot, oleks väljamõistetav elatis ((584-60)/2) 262 eurot. Arvestades aga, et lapse põhjendatud ülalpidamiskulud ei ületa praegusel hetkel ega eeldatavasti lähiajal 440 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda elatise väljamõistmisel just sellest summast. Kuna eelduslikult on mõlema vanema panus lapse ülalpidamisel võrdne ning kohus ei ole tuvastanud ka alust kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdusest, mõistab kohus hagejalt välja elatise (440/2) 220 eurot kuus.
  2. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 02.09.
  3. Hagis on taotletud elatise väljamõistmist alates septembrist
  4. Hageja on taotlenud seega elatise väljamõistmist ühe päeva, s.o 01.09.2019 eest tagasiulatuvalt.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Arvestades igakuise elatise suurust on põhjendatud elatise nõue 1 päeva eest 7,33 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud septembri 2019 eest elatist 200 eurot. Kohus loeb tagasiulatuva elatise nõude tasutuks 200 euro arvelt, s.o summas 7,33 eurot ning jätab selles nõudes hagi rahuldamata.

  1. Hageja 15.03.2020 kinnituse kohaselt on kostja tasunud pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist elatist kokku 700 eurot. Kohus on arvestanud septembris tasutud 200 eurost 7,33 eurot tagasiulatuva nõude katteks. Seega tuleb lahendi täitmisel arvestada, et hageja elatise nõue alates 02.09.2019 on kokku täidetud (700-7,33) 692,67 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
  3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati valdavas ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 8

(9)2-19-123906
  1. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Hageja menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 823,20 eurot, s.o õigusabikulu kokku 4,9 tunni eest, tunni tasu 140 eurot koos käibemaksuga. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna leiab, et hageja ema on oma käitumisega põhjustanud kohtuvaidluse. Samuti leiab kostja, et hagejat oleks saanud esindada ka ema, vaidlus ei olnud keerukas ning hageja oleks võinud taotleda ka riigi õigusabi. Samuti tuli kostjale nõue üllatuslikult ning kokkuleppele oleks pooled võinud jõuda ka kohtuväliselt. Alternatiivselt palub kostja menetluskulusid vähendada kuni 50 euroni. Kohus märgib, et esitatud seisukohtadest ei nähtu vaidluse puudumine ning see, et kokkuleppele oleks jõutud ka kohtuväliselt. Nähtub hoopis, et kuigi kostja kinnitusel oleks ta suuteline tasuma elatist 200 eurot kuus, siis ei ole ta seda samas ulatuses ometi tegema asunud. Hagejal oli õigus kasutada lepingulist esindajat. Hageja kasutas seda õigust alles siis, kui kostja hagile vastu vaidles ning vastuhagi esitada soovis. Seega on kostja ise oma vastuväidete esitamisega põhjustanud hagejale menetluskulu. Kohtu hinnangul on õigusabikulu täies ulatuses põhjendatud nii ajakulu kui ka tunnitasu suuruse osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku menetluskulud 823,20 eurot.
  2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.