← Eesti

1-19-1883/34

Obsah (6)§ 124§ 221§ 262§ 337§ 181§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev ja koht Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 16. aprill 2020, Tartu kohtumaja 1-19-1

§ 124

lg 1 järgi on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Seega on asitõendi olemuslikuks tunnuseks see, et ta on asendamatu. Asendamatu võib olla ka meediasalvestusega plaat: kui selle CD-plaadiga lõigates on tekitatud kellelegi 3

(12)tervisekahjustus (CD-plaat kui kuriteo toimepanemise vahend), kui sellel leidub sõrmejälgi või ka siis, kui seda CD-plaati kasutati kuriteo toimepanemiseks sellel olevate failide abil (nt sisaldab plaat piraattarkvara või sellel olevate videote teel on kelleltki midagi välja pressitud). Käesoleval juhul eelviidatud asjaoludega tegemist ei ole: CD-plaadid ei ole asendamatud, vaid nad talletavad faile, mis on sinna salvestatud mingilt muult andmekandjalt. Seega on CD-plaadid käsitatavad andmekandjatega samamoodi nagu on andmekandjateks kriminaaltoimikus olevad paberlehed. CD-plaatidele talletatud teabe tajumine eeldab erinevalt paberlehtedest küll abivahendi (arvuti) kasutamist, kuid see ei muuda CD-plaate asitõenditeks. APELLATSIOONMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatava V. Laugamõtsa apellatsioon
  1. Süüdistatav vaidlustab oma apellatsioonis kohtuotsuse tervikuna ning palub tagasiulatuvalt kontrollida kõikide menetlusetappide ja menetlejate tegevuse seaduspärasust. Kriminaalmenetluskulude hüvitamise otsuse vaidlustab süüdistatav kaitsja kaudu.
  2. V. Laugamõts rõhutab, et ta ei ole kannatanuid jälginud ega K.O. it ja N-L.O. it jäädvustanud. Vastupidi, ta on teadlikult vältinud O. ite ja nende maja sattumist kaameravälja. Kannatanud on süüdistatava naabrid, mistõttu on nende jäämine süüdistatava vaatevälja paratamatu. Seetõttu pole tegemist ka jälgimisega, vastasel juhul on kannatanud V. Laugamõtsa kordades rohkem jälginud. V. Laugamõts on jäädvustanud üksnes faktilisi olukordi: näiteks seda, kuidas A.O. süüdistatava kinnistul viibib. Seejuures on politsei V. Laugamõtsale varasemalt kinnitanud, et oma kinnistult pildistamine on lubatud.
  3. Samuti leiab V. Laugamõts, et temale etteheidetav käitumine ei ole tõendatud. Tunnistaja B.P. i kaamerasalvestised kujutavad üksnes V. Laugamõtsa avalikul teel liikumist. Samuti ei ole ka A.O. i poolt tehtud fotodelt ja videotelt nähtav, keda või mida V. Laugamõts pildistab. Kaadritelt pole tuvastatav, et süüdistatav kannatanutega üldse samas aegruumis viibiks. Lisaks on B.P. i ja A.O. i kaamerasalvestused ebaseaduslikud: kinnistutel puuduvad teated kaamerate kasutamisest, tegemist on eraviisilise jälitustegevusega V. Laugamõtsa suhtes. Samuti on kaheldav salvestiste metaandmete autentsus. Seejuures ei ole kohtumenetluses antud hinnangut salvestiste seaduspärasusele.
  4. V. Laugamõtsa hinnangul ei ole võimalik talle etteheidetavate tegude toimepanemist tuvastada ka isikuliste tõendiallikate ütlustega. Kannatanute ütlused on üksnes oletused, kannatanud moonutavad tõde ning esitavad ebatõeseid süüdistusi. N-L.O. lähtub ütluste andmisel vanemate hoiakutest, tema ütlused on käsitatavad päheõpitud luuletusena. Samuti ei ole ta oma ütlusi põhistanud, esitades üksnes väited. V. Laugamõtsa hinnangul on isikuliste tõendiallikate ütluste kokkulangevus kahtlane, seejuures pole tunnistajad K.M. ja B.P. erapooletud, kuivõrd tegemist on peretuttavatega. Lisaks on süüdistaja poolel tunnistajaid ja kannatanuid sama väidet kinnitamas ainuüksi juba arvuliselt rohkem.
  5. Süüdistatav leiab, et kannatanutes tekkinud hirmu pole võimalik tuvastada. Kannatanute ebamugavustunde talumine on lihtsalt madal: neid häirib enamus V. Laugamõtsa tegemistest. A.O. sisendab hirmu iseendasse ning lastesse (K.O. isse ja N-L.O. isse) enda tegevusega. Samuti väidavad kannatanud, et nende hirm põhineb teadmatusel, kuid samas olid nad teadlikud V. Laugamõtsa tegevusest. Seejuures ei saa süüdistatava vaikimine olla hirmu tundmise põhjuseks. Kui kannatanud oleksid tundnud hirmu, oleksid nad pidanud 4
(12)kutsuma politsei. Vaatamata väidetavale hirmule on kannatanud siiski suutnud süüdistatava kõrval oma elu edasi elada.
  1. V. Laugamõtsa hinnangul ei ole võimalik tema käitumisest tuletada ka kaudset tahtlust. Hirmutamine, häirimine või muu selline tegevus ei ole olnud süüdistatava eesmärgiks ega tagajärjeks. Kannatanud ei ole süüdistatavale maininud, et viimase tegevus neid häiriks. Järelikult ei ole olnud võimalik V. Laugamõtsal mõista, et tema tegevus oleks kannatanute tahte vastane. Süüdistatav ei pea teadma, mis on kannatanute mõtetes.
  2. Täiendavalt leiab V. Laugamõts, et kriminaalasja menetlemisel ei ole uuritud temale kuuluvat digitaalkaamerat ja sellega seonduvaid infokandjaid. Uurimisasutuse poolt tehtavate menetlustoimingute võimalikkus ei ole ammendunud. Samuti on V. Laugamõts tuvastanud vigu kohtuistungite protokollides. Lisaks on süüdistatav arvamusel, et kohtutoimikusse kuuluvaid CD-plaate tuleks käsitada asitõenditena, kuid mitte V. Laugamõtsa süü tuvastamiseks või teda süüstavate isikuliste tõendiallikate ütluste kinnitamiseks, vaid neid tuleks kasutada A.O. i ja B.P. i käitumises eraviisilise jälitustegevuse kuriteokoosseisu tuvastamiseks.
  3. V. Laugamõtsa hinnangul on kohus süüdistatava sõnadest valesti aru saanud ja neid valesti tõlgendanud. V. Laugamõts vastutab üksnes enda öeldud sõnade ja tehtud tegude eest, mitte selle eest, kuidas keegi nendest aru saab või neid tõlgendab. V. Laugamõtsa leiab, et ta tunneb, austab ja täidab seadusi, mistõttu ei saanud ta olla teadlik oma tegevuse seadusvastasusest ning seetõttu ei saa talle ette heita ka süülist käitumist.
  4. Kokkuvõtvalt leiab V. Laugamõts, et tema süüdimõistmiseks puuduvad piisavad tõendid, ilma milleta ei ole kohtul võimalik süüteo toimepanemist sel perioodil tuvastada. Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilti apellatsioon
  5. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Kaitsja hinnangul on kohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millisel põhjusel ei ole kohus kohtulahendi tegemisel arvestanud V. Laugamõtsa ütlustega. Samuti ei ole V. Laugamõtsa valdusest ära võetud ühtegi foto- või videofaili, ehkki süüdistataval oli fotoaparaat kaasas isegi kahtlustatavana ülekuulamisel.
  6. Kaitsja leiab, et V. Laugamõtsa puhul on tegemist inimesega, kes pidevalt tunneb end teistest isikutest häirituna ja tal on raske teiste isikute käitumise motiive mõista. V. Laugamõtsa poolt kannatanutes teatava ebamugavustunde tekitamine ei täida KarS §-s 1573 sätestatud kuriteokoosseisu, seda nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu osas. Kaitsja hinnangul ei ole ümberlükkamatut tõendamist leidnud V. Laugamõtsa poolt kannatanute oluline jälgimine. Samuti ei nõustu kaitsja järeldusega, et V. Laugamõtsa käitumine tekitas kannatanutes hirmu, sest selline seisukoht ei haaku kohtus uuritud tõenditega.
  7. Kaitsja ei nõustu kohtuga selles, et V. Laugamõts oli teadlik, et O. id teda kardavad. Samuti ei saanud süüdistatava eesmärgiks olla O. ite häirimine. Kaitsja hinnangul on tõenäoline, et V. Laugamõtsa terviseprobleemid mõjutavad oluliselt tema käitumist. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et V. Laugamõts oleks mõistnud, et tema tegevus teisi olulisel määral häiriks.
  8. Tunnistaja B.P. i poolt üle antud salvestisi ei ole prokuratuur süüdistusaktis nimetanud. Seejuures on kriminaalasja juurde lisatud CD-plaadid prokuratuuri hinnangul asitõendid, 5
(12)mille koopiat seadusest tulenevalt kaitsja valdusesse ei anta. Seetõttu oleks olnud põhjendatud vaatlusprotokolli koostamine, millest oleks olnud nähtav, millal, kellelt ning millised salvestised saadi ning milline tõenduslik informatsioon nendel sisaldub. Prokuröri väide, et salvestise saamisele B.P. ilt on viidatud tunnistaja ülekuulamise protokollis, ei ole asjakohane, sest selline protokoll ei jõua üldjuhul kohtutoimikusse. Seetõttu puudub kohtul võimalus veenduda, millal ja millistel asjaoludel sellised salvestised on saadud ning kriminaalasja juurde lisatud. Istungiprotokolli tehtud märge ei võimalda tuvastada informatsiooni selle kohta, millised salvestised on kriminaalasja juurde võetud. Seega on CD-plaadid käsitatavad lubamatute tõenditena.
  1. Kaitsja vaidlustab ka V. Laugamõtsalt väljamõistetud menetluskulud, sest menetluskulude tasumine kohtuotsuses määratletud summas ei ole süüdistatavale tasumiseks jõukohane. Nimetatud summa tasumine (isegi aasta jooksul) paneks V. Laugamõtsa väga raskesse majanduslikku olukorda. Apellatsioonmenetluse poolte seisukohad ringkonnakohtu istungil
  2. Süüdistatav V. Laugamõts jäi
  3. veebruaril
  4. a toimunud ringkonnakohtu istungil oma varasemate seisukohtade juurde ning palus apellatsioon rahuldada.
  5. V. Laugamõtsa kaitsja A. Maljukov palus süüdistatava õigeks mõista. Kaitsja hinnangul ei ole kuriteo toimepanemine tõendatud ning kuriteokoosseis ei ole kooskõlas määratletuse põhimõttega. Kaitsja esitas oma kaitseteesid, mis on lisatud kohtutoimikusse.
  6. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Kriminaalkolleegium asub seisukohale, et süüdistatava käitumine kujul, nagu seda on kirjeldatud süüdistuses ja nagu see on tuvastatud maakohtu otsuses, ei vasta KarS § 1573 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule, mistõttu tuleb süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.
  8. Ringkonnakohus käsitleb esmalt V. Laugamõtsale esitatud süüdistuse kvaliteeti (I), annab seejärel hinnangu kriminaalasjas kogutud tõenditele (II) ning analüüsib materiaalõiguse kohaldamist (III). Viimaks võtab kolleegium seisukoha kriminaalasjas esitatud menetluskulude hüvitamise ulatuses (IV). (I) Süüdistuse kvaliteet
  9. KarS §-s 1573 sätestatud süüteokoosseisu („Ahistav jälitamine“) dispositsioon kriminaliseerib teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub karistusseadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Maakohus subsumeeris V. Laugamõtsale etteheideta käitumise teis(t)e isiku(te) korduvas tahtevastases jälgimises, mille tagajärjeks on teis(t)e isiku(te) oluline häirimine.
  10. Kolleegiumi hinnangul ei vasta V. Laugamõtsale esitatud süüdistus täiel määral kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 154 lg 3 p-st 2 tulenevale selguse ja täpsuse 6

(12)nõudele, mistõttu jääb ringkonnakohtule ebaselgeks, millist karistamisväärset tegu V. Laugamõtsale ette heidetakse.
  1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad süüdistuse tekstis kajastuma piisava selguse ja täpsusega kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (vt nt RKÜKo 3-1-1-24-05 p 14, RKKKo 1-17-1327 p 13 jpt). Samuti tuleb süüdistuses asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (RKKKo 3-1-1-93-15 p 75, RKKKo 1-17-1327 p 13 jpt).
  2. Käesolevas kriminaalasjas on V. Laugamõtsale esitatud süüdistus kannatanute jälgimises, nende fotografeerimises ja filmimises, nende maja lähedal edasi-tagasi liikumises ning sõiduki tulede akendesse suunamises. Süüdistuses ei ole välja toodud ühtegi konkreetselt määratletud ajalis-ruumilist olukorda. See tähendab, et süüdistuses esitatud ca 9-kuulise perioodi sees ei ole võimalik fikseerida, mis kuupäeval, millist tegevust ja kelle suhtes V. Laugamõtsale ette heidetakse. Süüdistusest ei selgu ka V. Laugamõtsa subjektiivsetele tunnustele vastavad faktilised asjaolud. Seda enam, et süüdistus on V. Laugamõtsale esitatud nii eesmärgipärases kui ka tagajärge põhjustavas käitumises. Siinkohal juhib kolleegium tähelepanu, et süüdistuse sõnastusega heidetakse V. Laugamõtsale ette 12 alternatiivset käitumist. Eelnev viitab asjaolule, et ka prokuratuur ise ei ole kriminaalasja kohtu ette toomise hetkeks suutnud järeldusele jõuda, millist karistamisväärset tegu V. Laugamõtsale ette heita. Kolleegium leiab, et eelviidatud puudused süüdistuses on riivanud süüdistatava kaitseõiguse teostamist, kuivõrd süüdistuse tekstist ei kajastu piisava selguse ja täpsusega kõik süüdistatava karistusõigusliku vastutuse eelduseks olevad faktilised asjaolud (RKKKo 1-18-4372 p 30), ent ringkonnakohus ei pea sellist riivet piisavalt intensiivseks, et tuvastada selles kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on taunimisväärne ka see, et kohtueelses menetluses ei ole uuritud süüdistatava kaamera andmekandjaid, st mälukaarte, ehkki kannatanute ja tunnistajate kaamerasalvestised on süüstavate tõenditena käesoleva kriminaalasja juurde võetud.

§ 221

lg 2 järgi selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kohtueelses menetluses nii süüdistatavat õigustavad kui ka süüstavad asjaolud. V. Laugamõtsa kaamera andmekandjate uurimine oleks kolleegiumi hinnangul võimaldanud täiendavalt selgitada süüdistatavat õigustavaid, aga potentsiaalselt ka süüstavaid asjaolusid, näiteks anda aimu filmimise ja pildistamise sisust ja ulatusest. Järelikult on selliste tõendite uurimata jätmisega raskendatud objektiivse tõe tuvastamist. 34. Kriminaalkolleegiumi hinnangul andnuksid eelnimetatud puudused süüdistuses küllaldase aluse maakohtule süüdistusakti prokuratuurile

§ 262lg 1 p 2 alusel tagastamiseks.

Apellatsioonimenetluses süüdistusakti prokuratuurile tagastamine aga mõistetavalt enam võimalik ei ole. (II) Kuriteo tõendatus 35. Maakohus tuvastas süüdistatavale etteheidetava(

  1. d)teo(
  2. d)A.O. i, K.O. i, N-L.O. i, M.K. ja B.P. i kokkulangevate ütluste alusel, mida kinnitavad B.P. i kaamerasalvestused ning A.O. i fotod ja videod. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik eelnimetatud tõendite pinnalt 7

(12)V. Laugamõtsale karistusõiguslikult etteheidetavat tegu tuvastada ning seda alljärgnevatel põhjendustel.
  1. A.O. i ütluste kohaselt on ta süüdistatavaga naaber olnud alates
  2. aastast (I kd, tl 21) ning süüdistatava tegevus muutus teda häirivaks
  3. või
  4. aastal seoses lume lükkamisest tingitud probleemidega (I kd, tl 23). A.O. i sõnul häirib V. Laugamõts teda sellega, et süüdistatav on talle alati lund lükates ette tulnud, pildistanud ja hakanud kiusu külvama (I kd, tl 21p). Lisaks on süüdistatav pildistanud A.O. i sõnul seda, kui keegi külla tuleb või kui lapsed õues on (I kd, tl 21p). Prokuröri küsimusele, kas sarnane tegevus on toimunud ka aastatel 2017 ja 2018, vastab A.O. , et tuleb ikkagi ette, sest süüdistatav kruvib eest oma aia luugi, et sellest autoga läbi sõites midagi transportida (I kd, tl 22). Kohtu täpsustavale küsimusele, kui regulaarselt V. Laugamõts selliselt käitub, A.O. aga selgelt vastata ei oska. A.O. väidab, et üheksa kuu jooksul oli seda kindlasti kümme korda või rohkem (I kd, tl 24). Seejuures jääb tuvastamata, millised teod, kelle vastu ja mis ajal V. Laugamõts nendel kümnel korral toime pani. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et A.O. kirjeldab läbivalt V. Laugamõtsa käitumist nii süüdistuses esitatud perioodil kui ka selle välisel ajal, näiteks
  5. aasta Halloweenil (I kd, tl 22 p).
  6. K.O. kinnitab samuti oma ütlustes, et V. Laugamõts on teda ja tema pere pildistanud ja filminud kuid tema ütluste sisu on keeruline paigutada süüdistuses esitatud perioodi. Näiteks toob K.O. oma ütlustes välja, et bikiinides pildistamine on toimunud enne
  7. aastat (I kd, tl 24 p), s.o enne süüdistuses esitatud perioodi. Samas perioodil 2017-
  8. a algus ei meenu K.O. ile, et V. Laugamõts oleks teda pildistanud, ehkki ta möödus süüdistatava majast korduvalt ning sel hetkel oli süüdistatav ka vahel oma hoovi peal V. Laugamõtsa poolt pildistamisi
  9. a suvel ei oska K.O. täpselt kinnitada, aga arvab, et seda võis olla üle kahe või kolme nädala (I kd, tl 25). Kannatanu N-L.O. kirjeldab samuti V. Laugamõtsa pildistamist ja filmimist, ent oskab välja tuua, et sellel (2019.) aastal ei ole süüdistatav teda möödaminnes pildistanud, kuid on seda teinud õue peal olles (I kd, tl 26).
  10. Tunnistaja B.P. ütluste kohaselt pildistab ja filmib V. Laugamõts igasuguseid asju, millest ei saa ka tema aru B.P. toob välja, et süüdistatav on pildistanud järve ääres käimist, kuid seda kolm aastat tagasi (I kd, tl 27 p). Tunnistaja B.P. vastab, et
  11. aastal käis ta ütlusi andmas selle kohta, et V. Laugamõts kannatanuid pildistab või filmib, kuid tema ütlustest nähtub üldiselt, et tunnistusi andis ta sellele (
  12. aastale) eelneval ajal. Tunnistaja M.K. arvab, et on V. Laugamõtsale etteheidetavat käitumist
  13. aasta suvel ise näinud kahel korral (I kd, tl 29 p). Tunnistaja K.M. kannatanute pildistamist süüdistatava poolt ise näinud ei ole (I kd, tl 30 p).
  14. Tuginedes eeltoodud ütlustele, leiab ringkonnakohus, et V. Laugamõtsale etteheidetav käitumine ja selle korduvus ei ole käesolevas kriminaalasjas tõendatud. Eelkõige on keeruline tuvastada, millise perioodi kohta on isikulised tõendiallikad ütlusi andnud, kui nad on kirjeldanud V. Laugamõtsa käitumist ning kinnitanud, et süüdistuses esitatud perioodil on nad süüdistatavale etteheidetavat käitumist täheldanud. Eelnimetatud ütlustest ei selgu mitu korda, kelle (või mitme isiku) suhtes ja milline käitumine on süüdistatavale konkreetselt etteheidetav. Kolleegiumi arvates ei kõrvalda isikulised tõendiallikad põhjendatud kahtlusi selles, kas V. Laugamõts on toime pannud talle karistusõiguslikult etteheidetavad teod ning sellised kahtlused tuleb tõlgendada in dubio pro reo süüdistatava kasuks.
  15. Seejuures peab ringkonnakohus mh usaldusväärseks V. Laugamõtsa ütlusi selle kohta, et kannatanud teavad, miks ja mida V. Laugamõts pildistab (I kd, tl 33). Kannatanu A.O. on 8
(12)ka ise oma ütlustes läbivalt viidanud, et süüdistatav pildistab lume lükkamist, keelatud lõkke tegemist tünni sees, mahakukkunud tomati tükki. K.O. kirjeldas, et süüdistatav on pildistanud auto rehve. Seega peab kolleegium usutavaks, et olulisel määral on V. Laugamõtsa käitumise tinginud soov koguda tõendeid tema hinnangul toimunud rikkumiste kohta, et kannatanutega tekkinud vaidluse korral oma väiteid tõendada. Eelnevat kinnitab asjaolu, et naabrite vaheline tüli on kõikide osapoolte sõnul kestnud juba mitmeid aastaid, millega seoses on korduvalt välja kutsutud politseid või kohaliku omavalitsuse ametnikke. Järelikult pidid kannatanud vähemalt möönma, et V. Laugamõtsale etteheidetav käitumine ei ole tingitud lihtsalt nende perekonnast piltide kogumise soovist. V. Laugamõtsale etteheidetava käitumise tulenemist naabrite vahelistest olmetülidest möönab ka A.O. ise, kui vastab kohtule, et talvisel perioodil sõltus süüdistatavale etteheidetav käitumise intensiivsus just mahasadanud lume kogusest (I kd, tl 24). Kannatanutele põhjustatud olulise häirimise osas märgib kolleegium järgmist. Ehkki maakohus on tuvastanud, et kannatanud K.O. ja N-L.O. on hakanud uksi lukustama hirmust V. Laugamõtsa ees, mainib K.O. oma ütlustes, et uksi lukustatakse A.O. i palve tõttu (I kd, tl 24 p-25).
  1. Kuigi kannatanud on olulise häirimise omistanud ka süüdistatavate muudele tegevustele nagu tänaval helkurpulkade toksimine, puude lõikamine ja „tänaval asjade korraldamine“ on maakohus kannatanute olulise häirimise tuvastanud just nendele tekitatud hirmutunde põhjal (maakohtu otsuse punktid 25-30). Kolleegiumi hinnangul jääb V. Laugamõtsa selline käitumine siiski naabrite taluvuskohustuse piiridesse ning ei pea karistusõiguslikku sekkumist naabrite omavahelise konflikti lahendamiseks vajalikuks ega sobivaks.
  2. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Laugamõtsal puudub sellise tagajärje suhtes ka tahtlus. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav soovib naabritelt (sihikindlalt) oma kinnistuga seonduvatest õigustest kinnipidamist ning seejuures võib olla tuvastatav, et süüdistatav möönab naabrite häiritust oma nõudmiste kehtestamisel. Eelnev ei anna aga alust arvata, et V. Laugamõts oleks isegi vähemalt möönnud, et tema käitumine oleks naabritele põhjustanud olulist häiritust. Ka A.O. i hinnangul ei saa V. Laugamõts aru, et tema tegevus põhjustab kannatanutes hirmu, sest vastasel juhul lõpetaks süüdistatav oma sellise käitumise (I kd, tl 24).
  3. Kokkuvõtvalt jääb kolleegiumi hinnangul V. Laugamõtsa käitumise karistamisväärsuse tuvastamisel üles piisaval hulgal kahtlusi, mida pole suudetud kohtueelses- ega ka kohtumenetluses veenvalt kummutada. Seetõttu tuleb süüdistatav in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt õigeks mõista.
  4. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et kolleegiumi arvates ei ole maakohus ka V. Laugamõtsa, v.a looduse ja lükatud lume pildistamist puudutavate, ütluste tõendikogumist kõrvale jätmist piisavalt põhjendanud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei muuda üksnes asjaolu, et tunnistaja ütlused ei riimu üheselt mõne teise asjas kogutud tõendiga, tunnistaja ütlusi a priori ebausaldusväärseks – ka riimumata tõend ei pruugi olla ebausaldusväärne (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17 p 10, RKKKo 3-1-1-89-12 p 14). Eelnev viitab, et maakohus on isikuliste tõendiallikate ütlusi hinnanud selektiivselt. (III) Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine
  5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, et V. Laugamõtsa käitumises puudub KarS §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Küll aga täpsustab ringkonnakohus KarS § 1573 ja § 137 piiritlemiskriteeriumit, milleks on ennekõike teise isiku kohta andmete kogumise 9
(12)eesmärk (vt RKKKo 1-18-9343 p 13). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et V. Laugamõtsa käitumine oli kannatanute tahte vastane ning kannatanute oluline häirimine ei olnud seejuures süüdistatava eesmärgiks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eeltoodut ammendavalt põhjendanud, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks neid põhjendusi käesolevas kohtuotsuse üle korrata. Kriminaalkolleegium ei nõustu aga maakohtuga osas, milles subsumeeriti V. Laugamõtsale etteheidetav käitumine kannatanute korduva jälgimisega, mille tagajärjena on kannatanuid oluliselt häiritud.
  1. KarS §-s 1573 sätestatud kuriteokoosseis eeldab, et karistusõiguslikult etteheidetav käitumine on kannatanu suhtes toime pandud korduvalt. Maakohus on tuvastanud, et V. Laugamõts on etteheidetava teo toime pannud viiel korral kolme erineva kannatanu suhtes. Vastavalt eelnevas alaosas käsitletule, ei ole käesolevas kriminaalasjas võimalik tuvastada, kelle vastu oli süüdistatavast tulenev rünne igal konkreetsel korral suunatud. Isegi kui oleks tuvastatav, et süüdistatav on igat kannatanut jälginud vähemalt kahel korral süüdistuses esitatud ajavahemikul, ilmneb nii karistusseadustiku muutmise eelnõu kui ka selle aluseks oleva Istanbuli konventsiooni seletuskirjast, et karistusõiguslik reageering ei saa üldjuhul järgneda pelgalt ühe- või kahekordse teo toimepanemisele ning „iseenesest ei ole tegude toimepanemise kordade arv oluline“.
  2. Kolleegium on seisukohal, et etteheidetavate tegude subsumeerimine „korduvaks“ on seega lahutamatult seotud konkreetse teoga kahjustatava õigushüve riive intensiivsusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole V. Laugamõtsale etteheidetavad teod, eelkõige pildistamine ja filmimine, iseenesest intensiivse iseloomuga, mis tähendab, et riikliku karistusõigusliku reageeringu tingiks selliste tegude toimepanemise arvu intensiivsus teatud ajavahemiku jooksul. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale etteheidetav käitumine tuvastatud viiel korral kolme erineva isiku suhtes 9 kuu pikkuse perioodi jooksul. See tähendab, et iga isik tundis ennast pildistamisest häirituna korra iga poole aasta (kuue kuu) jooksul. Kriminaalkolleegiumi jaoks ei ole selline naabrite (lähedal) pildistamine piisavalt intensiivne, seda nii käitumisakti iseloomu kui ka selle toimepanemiste kordi arvestades.
  3. Ehkki kriminaalasja materjalidest nähtub kannatanute häiritus, ei saa ringkonnakohtu hinnangul V. Laugamõtsa käitumisest põhjustatud tagajärge pidada kannatanute oluliseks häirimiseks. Eelkõige ei veena kolleegiumit selles süüdistatu ülalkirjeldatud väheintensiivne käitumine. Siinkohal tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et A.O. on asunud süüdistatavat samamoodi filmima ja pildistama, millega on vähemalt möönnud sellise käitumise tolerantsust. Vastasel juhul hoiduks kannatanu sellisest käitumisest, mida ta ise õigusvastaseks peab. Isegi kui tuvastada kannatanute oluline häiritus, ei pea kolleegium seda V. Laugamõtsale objektiivselt omistatavaks. Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev, et olles üle 20 aasta naabrid ning nentides, et üks naabriteks ongi järjepidevalt isemoodi käitunud, tekitab süüdistatavale käesoleva kriminaalmenetluse käigus tuvastatud etteheidetav käitumine naabritele karistamisväärset olulist häiritust. (III) Vaatlusprotokolli koostamine
  4. Kriminaalasja juurde võetud CD-plaatidega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et CD-plaadid kui välised andmekandjad ei ole käesolevas kriminaalasjas käsitatavad asitõenditena. Järelikult ei ole põhjendatud ka 10
(12)CD-plaatidele talletatud fotode ja videote kohta vaatlusprotokolli koostamine. Kolleegiumi ei veena kaitsja A. Vilti arvamus nagu ei ole ilma vaatlusprotokollita võimalik tuvastada, milline tõenduslik informatsioon nendes sisaldub. Vastupidi – fotode ja videote sõnalisel kirjeldamisel võib nende tõenduslik kvaliteet väheneda. (IV) Kriminaalmenetluse kulud 50. Kuivõrd ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p-s 4 ja § 340 lg 2 p-s 1 sätestatud otsuse, jäävad kõik kriminaalmenetluse kulud (sh nii kohtueelses menetluses, maakohtus kui ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud)

§ 181lg 1 ja § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

  1. Järelikult tuleb käesoleva otsusega kolleegiumil lahendada ka V. Laugamõtsa kaitsjate A. Vilti ja A. Maljukovi taotlused hüvitada apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabiteenuse osutamise kulud.
  2. V. Laugamõtsa kaitsja A. Vilt esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks V. Laugamõtsale OÜ Advokaadibüroo Sirje Must poolt osutatud õigusabiteenuse eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 45 minutit, kliendiga nõupidamiseks 30 minutit, maakohtu istungiprotokollidega tutvumiseks 45 minutit ning apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi. Seega kulus kaitsjal V. Laugamõtsa esindamisele apellatsioonimenetluses kokku 5 tundi. Kaitsja õigusteenuse osutamise tunnihind oli 54 eurot, millele lisandub käibemaks.
  3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et A. Vilti taotlus riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise määramiseks on põhjendatud, välja arvatud apellatsioonkaebuse koostamise mahus. Võttes arvesse asjaolu, et A. Vilt osales V. Laugamõtsa esindajana ka maakohtus ning arvestades apellatsioonis esitatud argumentide mahtu ja nende põhjendatust, peab kolleegium apellatsioonkaebuse koostamist põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Seetõttu loeb ringkonnakohus RÕS § 22 lg 7 tähenduses põhjendatud suurusega kaitsjatasuks tasu 4 tunni eest ehk 4hX54€/hX1,2 = 259 euro 20 sendi ulatuses (koos käibemaksuga).
  4. Ringkonnakohtule esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks V. Laugamõtsale Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus OÜ poolt osutatud õigusabiteenuse eest ka V. Laugamõtsa kaitsja A. Maljukov. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja materjalidega tutvumiseks 13 tundi, õigusliku olukorra analüüsimiseks ja seisukoha kujundamiseks 6 tundi, kliendiga nõupidamiseks 3 tundi, kohtukõne koostamiseks 17 tundi, kohtuistungi ettevalmistamiseks 2 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 2 tundi. Seega kulus kaitsjal käesolevas kriminaalasjas V. Laugamõtsa esindamisele kokku 43 tundi. Kaitsja õigusteenuse osutamise tunnihind oli 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
  5. Valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna, kuid seda üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega (

§ 175lg 1 p 1).

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (RKKKo 3-1-1-108-12 p 29). Samuti arvatakse menetlusosalise kulud

§ 175lg 1 p 1 järgi menetluskulu hulka üksnes osas, milles 11

(12)need olid vajalikud. Kolleegium märgib, et kaitsja ajakulu arvestus on vastuoluline ning kogu kaitsja taotluses märgitud summat ei saa pidada

§ 175lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks.

Kolleegium peab põhjendatuks, et kaitsjal kulus kliendi nõustamiseks 3 tundi. Samas leiab ringkonnakohus, et kohtukõne koostamisele ja kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud aeg on kattuv, kuivõrd ringkonnakohtu istungi sisuks oligi kohtukõne ettelugemine. Seejuures põhines kaitsja kohtukõne suures ulatuses maakohtu poolt korduvalt viidatud E. Sommeri artiklile.1 Eeltoodule tuginedes peab kolleegium kohtukõne koostamiseks ja kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aega põhjendatuks 7 tunni ulatuses. Järgnevalt peab kohus põhjendatuks kriminaalasja materjalidega tutvumist 8 tunni ning maakohtu otsuse analüüsimist ja seisukoha kujundamist 2 tunni ulatuses, kuivõrd käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud materjalide hulk sedavõrd mahukas ning maakohtu otsus koosneb üksnes 11 leheküljest. Lisaks toimus ringkonnakohtu istung 26. veebruaril 2020. a kell 14.00-15.40, seega kestis 2 tunni asemel kokku 1 tund 40 minutit. Neil põhjustel loeb kolleegium

§ 175lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega kaitsjatasuks tasu 21,67 tunni eest ehk 21,67h

X120€/hX1,2 = 3120 euro 48 sendi ulatuses (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau 1 Eliisa Sommer. Kuidas tõlgendada karistusseadustiku §-i 1573? – Juridica 2018/VIII 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.