Obsah (6)

§ 96§ 8§ 40§ 98§ 132§ 114

Haldusasi 3-18-71 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-71 Haldusasi XX ja

§ 96lg 5 ja § 98 lg 1 koosmõjus).

4.3 Kaebajatel on õigus seada kahtluse alla maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, kuid praegusel juhul ei ole konkreetseid vastuväiteid PartnerIn OÜ maksukohustuse kohta esitatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et XX ja YY kaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kaevatav vastutusotsus on õiguspärane osas, millega nõutakse kaebajatelt PartnerIn OÜ maksuvõla tasumist summas 18 389,58 eurot. Samuti on vastutusotsus õiguspärane osas, milles nõutakse kaebajatelt PartnerIn OÜ intressivõla tasumist perioodi eest kuni 23.03.
2. Kohus nõustub nimetatud osas vastutusotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2). Vastutusotsus kuulub tühistamisele osas, millega nõutakse kaebajatelt PartnerIn OÜ intressivõla tasumist perioodi eest alates 24.03.
4. Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast (vt nt RKHKo nr 3-3-1-4314, p 10) ning

§ 8

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised:

1. a)juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;
2. b)rikutud on kohustust tagada

st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

1. Vastutusotsusega nõutakse kaebajatelt sisse PartnerIn OÜ maksuvõlga, mis on tuvastatud 05.06.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/21065-3 ning maksuvõlga, mis koosneb 03.06.2014 esitatud parandusdeklaratsioonide alusel maksustamisperioodi 2013 oktoober kuni detsember deklareeritud kuid tasumata käibemaksust. Lisaks nõutakse kaebajatelt põhimaksuvõlalt 3 arvestatud intressi tasumist. Kuivõrd kaebajad PartnerIn OÜ maksuvõlale ühtegi põhjendatud vastuväidet esitanud ei ole ning maksumenetluses tuvastatu pigem veenab selles, et maksustamise aluseks olevad asjaolud esinesid, tuleb lugeda, et poolte vahel selles küsimuses vaidlust ei ole. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus vastutusotsuse õiguspärasust lähtudes eeldusest, et äriühingu põhimaksuvõlg on kindlaks tehtud õigesti.
2. Asjas puudub vaidlus, et PartnerIn OÜ põhimaksuvõlg tekkis ajal, mil mõlemad kaebajad olid äriühingu juhatuse liikmed ehk isikud, kes vastutasid äriühingu juhtimise ja majandustegevuse korraldamise eest. Seega oli kaebajate ülesanne korraldada PartnerIn OÜ majandustegevus selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhete seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ning korraldama nende tähtaegse tasumise. Vastutusotsuse kohaselt seisneb kaebajate puhul

§-s 8 sätestatud kohustuste rikkumine esiteks selles, et nad korraldasid PartnerIn OÜ juhatuse liikmetena äriühingu majandustegevust selliselt, et perioodil 2013 oktoober kuni detsember jäid deklareerimata ja tasumata tööjõumaksud ning tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Samuti jätsid kaebajad deklareerimata 2013 novembris ja detsembris juhatuse liikmele antud erisoodustuse ja tasumata sellega seotud maksud. Lisaks jätsid kaebajad, juhtides äriühingu majandustegevust ja omades ülevaadet selle rahalistest vahenditest ja nende kasutamisest, õigeaegselt esitamata õigete andmetega PartnerIn OÜ maksustamisperioodi 2013 oktoober kuni detsember käibedeklaratsioonid ning tasumata 03.06.2014 esitatud sama perioodi parandusdeklaratsioonide alusel deklareeritud käibemaksu. 9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajad on rikkunud juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

§ 40

lg 1 kohaldamisel tuleb tahtluse mõiste sisustamisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-st 5, mille kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlikkus on teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine.

§ 40

lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi, samuti peab seaduslikul esindajal olema soov neid kohustusi rikkuda ning vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (vt RKHKo nr 3-3-1-23-12; 3-3-1-17-13, p 14; 3-3-1-43-14, p 16). 10.5 Kohus leiab, et käesoleval juhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud ning piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, et kaebajad rikkusid juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. 10.1 Väär on kaebajate seisukoht, et vastutusotsusega ei saa neilt aegumise tõttu nõuda 05.06.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/21065-3 tuvastatud maksuvõla tasumist, kuna maksuotsuses ei ole tuvastatud PartnerIn OÜ tahtlust. Asjaolu, et PartnerIn OÜ-le tehtud maksuotsuses ei ole võetud seisukohta äriühingu tahtluse olemasolu või selle puudumise kohta maksukohustuste rikkumisel, ei välista vastutusotsuses juhatuse liikmete tegevuse kvalifitseerimist tahtlusena. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et äriühingu kui maksukohustuslase tahtlus seoses maksuotsusega ja äriühingu juhatuse liikme kui seadusliku esindaja vastutuse käsitlemisel tema tahtlus seoses vastutusotsusega ei pruugi olla tingimata identsed. Isegi siis, kui äriühingule tehtud maksuotsuses on võetud kindel seisukoht, et äriühingu käitumises tahtlus puudus, ei välista see iseenesest vastutusotsuses äriühingu seadusliku esindaja tegevuse rangemat kvalifitseerimist, vaid eeldab üksnes täiendavate asjaolude tuvastamist, mis vastutusotsuses tehtud järeldust kinnitaksid ning oleksid piisavad maksuotsuses sisalduvate hinnangute ümberlükkamiseks, kuna vastutusotsuse vaidlustamisel on kaebajal võimalik muu hulgas tugineda ka kehtivale maksuotsusele kui konkreetses aspektis temale soodsale tõendile (vt nt RKHKo nr 3-3-1-17-13, p 17; nr 3-3-1-23-12, p-d 23-24). 4 10.2 Vastutusotsuses on kaebajate individuaalset süüd õigesti hinnatud ning iga tehinguliigi osas tuvastatud asjaolud põhjendavad veenvalt maksuhalduri seisukohta, et mõlema juhatuse liikme tegevuses esines tahtlus. Vaidlus puudub selles, et mõlemad kaebajad osalesid igapäevaselt PartnerIn OÜ juhtimises, nende tegevus äriühingu juhtimisel oli kooskõlastatud ning tööjaotus juhatuse liikmete vahel puudus. Kui juhatuse liikmete tegevus on kooskõlastatud ja kantud samast teadvustatud eesmärgist (s.o antud juhul suunatud maksupettuse toimepanemisele), siis on ilmne, et ka nende süü vorm on samasugune. 10.2.1 Töötasuväljamaksete deklareerimata ja tasumata jätmise osas on maksuhaldur tuginenud kaebajate tahtluse tuvastamisel järgmistele asjaoludele: 1) PartnerIn OÜ nimel tehti perioodil 2013 oktoober kuni detsember töötajatele sularahas töötasu väljamakseid, mis jäeti deklareerimata; 2) mõlemad kaebajad omasid ülevaadet äriühingu töötajatest (sh värbasid neid tööle ja puutusid nendega kokku), palgaarvestusest, töötajatele tehtud väljamaksetest jne ning 3) kaebajad on ise töötasude deklareerimata jätmist kinnitanud. XX tõi töötasude deklareerimata jätmise põhjuseks, „et töölised saaksid rohkem raha ning maksud on riigis kõrged“ (vt XX 31.03.2014 suuliste seletuste protokoll) ning YY „kaader oli väga voolav“ (vt YY 01.04.2014 suuliste seletuste protokoll). Kohus nõustub maksuhalduriga, et tuvastatud asjaoludel ei saa olla mõistlikku kahtlust, et mõlemad kaebajad jätsid maksueelise saamise eesmärgil teadlikult ja tahtlikult töötasu väljamaksed deklareerimata ning vastavad maksusummad tasumata. 10.2.2 Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebajad jätsid tahtlikult erisoodustusena deklareerimata PartnerIn OÜ poolt juhatuse liikmele YYile 2013 novembris ja detsembris antud rahalise hüve. YYi puhul seisnes tahtlus selles, et ta võttis äriühingu kontolt isiklikes huvides välja 4000 eurot ning jättis saadud hüve erisoodustusena deklareerimata ja vastavad maksud tasumata, mille tagamise kohustus tal äriühingu juhatuse liikmena oli. Pole kahtlust, et YY sai aru oma tegevuse õigusvastasusest ning tema selline käitumine võimaldas varjata maksukohustuse olemasolu. YY poolt vastutusmenetluses esitatud väide, et ta on kõnealuse rahasumma äriühingule tagastanud, on paljasõnaline. Puuduvad mistahes tõendid, mis võimaldaks sellise väite õigsust kontrollida. XX tahtlus tuleneb sellest, et ta oli äriühingu poolt YY antud rahalisest hüvest teadlik (vt XX 31.03.2014 suuliste seletuste protokoll) ning seega pidi ta aru saama ka kohustusest selline hüve deklareerida ja tasuda vastavad maksud. 10.2.3 Maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebajate tahtluse ka ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaksu deklareerimata ja tasumata jätmisel. Asjas puudub vaidlus, et PartnerIn OÜ tegi kaebajate juhtimisel all algselt varjatud, kuid pärast PartnerIn OÜ-le kontrollakti väljastamist deklareeritud sularahakäibe arvelt väljamakseid, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Kaebajad olid raamatupidamisdokumentide puudumisest teadlikud ega aidanud ka kontrollmenetluses kaasa raha tegeliku kasutamise eesmärgi tuvastamisele (ei esitanud dokumentaalseid tõendeid ega seletusi). Kuivõrd pole teada, kellele ja milleks raha kulutati, on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kulutustega. Võimalus, et kaebajad ei saanud aru kohustusest sellised väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuludena deklareerida, on eluliselt ebausutav ning deklareerimata jätmine võimaldas varjata maksukohustuse olemasolu. 10.2.4 Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebajad rikkusid tahtlikult

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustust tagada, et Partner

In OÜ käibedeklaratsioonidel oleksid õigeaegselt kajastatud õiged andmed ning maksukohustused oleksid õigeaegselt täidetud. On ilmne, et YY esitas PartnerIn OÜ nimel 03.06.2014 parandusdeklaratsioonid vaid põhjusel, et maksuhaldur tuvastas maksumenetluses PartnerIn OÜ varjatud sularahakäibe olemasolu. Asjaolusid arvestades on välistatud võimalus, et kaebajad, kes juhtisid igapäevaselt PartnerIn OÜ majandustegevust, ei olnud teadlikud PartnerIn OÜ varjatud müügikäibe olemasolust perioodil 2013 oktoober kuni 5 detsember. Sellises olukorras saab algsetel käibedeklaratsioonidel 20% määraga maksustatava käibe deklareerimata jätmine olla üksnes tahtlik tegevus. Seega ei kinnita tagantjärele parandusdeklaratsioonide esitamine, justkui polnuks kaebajate varasem rikkumine, s.o teadlikult käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu deklareerimata jätmine, mis põhjustas maksuvõla, toime pandud tahtlusega. Fakt, et äriühing oli parandusdeklaratsioonide esitamise ajaks sisuliselt oma tegevuse lõpetanud, kinnitab kaebajate soovi jätta PartnerIn OÜ käibemaksuvõlg tasumata. 11. Kohus nõustub maksuhalduriga, et põhjuslik seos PartnerIn OÜ maksuvõla tekkimise ja kaebajate tahtliku tegevuse vahel on ilmne. Kaebajad, jättes täitmata oma kohustuse esitada maksuhaldurile äriühingu maksuarvestuses tõesed andmed ning tagada maksukohustuste täitmiseks vajalike rahavoogude olemasolu, põhjustasid äriühingule maksuvõla. 12. Käesolevas asjas on olnud täidetud ka kõik muud tingimused kaebajate suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Kuivõrd kaebajate süü vormiks on tahtlus, kohaldus maksu määramisele

§ 98

lg 1 ls-s 2 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg ning seega ei ole vastutusotsuse tegemine aegunud. Aegunud ei ole ka maksuvõla (

§ 132

) ja maksuvõlga ei ole kustutatud (

§ 114). Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga sisse nõuda Partner

In OÜ-lt, kuid see pole rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud (

§ 96lg 5).

1. Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt mh äriühingu põhimaksuvõlalt arvestatud intressi tasumist kokku summas 15 369,50 eurot. Maksuvõlalt arvestatud intress on oma olemusest tulenevalt seotud põhivõlaga ning kuna eelnevalt leidis kohus, et kaebajad on oma süülise tegevusega tekitanud PartnerIn OÜ-le maksuvõla, siis tuleb ka intressivõlg lugeda kaebajate tahtliku tegevuse tulemiks. Samas tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et mõlemad kaebajad olid PartnerIn OÜ juhatuse liikmed perioodil 10.06.2009-23.03.
2. Kohtupraktikas on leitud, et juhatuse liige saab vastutada vaid maksuvõla (sh intressi) eest, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal (vt Tallinna Halduskohtu 20.07.2017 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-126). Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur vääralt arvestanud vastutusotsuses märgitud intressid. Võttes aluseks, et kaebajate juhatuse liikme volitused lõppesid 23.03.2016, puudub alus nõuda kaebajatelt PartnerIn OÜ intressivõla tasumist perioodi eest alates 24.03.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastutusotsus tuleb tühistada osaliselt. Kohus tühistab vastutusotsuse intressidega seonduvalt osas, millega nõutakse kaebajatelt PartnerIn OÜ intressivõla tasumist perioodi eest alates 24.03.
5. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
6. Menetluskuludest. Kaebajad taotlevad menetluskulude hüvitamist summas 4 542,02 eurot, sh esindajatasu 3 042,02 eurot ja kummagi kaebaja riigilõiv kokku 1 500 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust ja mahtu ning kaebuste osalist rahuldamist, on põhjendatud vastustajalt välja mõista kaebajate kasuks menetluskulu kokku summas 1 500 eurot (vt HKMS § 108 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys OSALISELT TÜHISTATUD KOHTUOTSUSEGA TALLINNA 6 RINGKONNAKOHTU 12.12.2019