KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-36486 Tsiviilasi XX k
) § 175 lg-d 1 ja 2, § 173 ning asus seisukohale, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Maakohus tuvastas, et võlgnik töötab autojuhina Soomes. Alates
- juunist 2018 oli võlgniku keskmine sissetulek ühes kuus 1126 eurot. Alates
- aastast on võlgniku netopalk 980,44 eurot kuus, see vähenes seoses võlgniku tervise järsu halvenemisega. Samal ajal suurenesid võlgniku kulud, sest tema ema tervislik seisukord halvenes (ema on raske puudega invaliid) ja võlgnik käib ema hooldamas peaaegu igal nädalavahetusel. Lisandusid kulud transpordile. Maakohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgnik on isik, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Võlgnik ei ole
-st tulenevaid kohustusi rikkunud ja kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. MÄÄRUSKAEBUS 8. Võlausaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta võlgnik vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 2
(5)Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - - maakohus ei selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega hinnanud tõendeid, mistõttu jõudis ebaõigele lõppjäreldusele. Maakohtu seisukoht on vastuolus tõendite ja seadusega. Võlgnik teenis sissetulekut, millest osa tulnuks eraldada võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, kuid mida võlgnik ei teinud; vastavalt nõukogu
- mai
- aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 (edaspidi: määrus nr 1346/2000) art-le 1, art 2 p-le a ja lisale A kohaldatakse maksejõuetusmäärust Eesti pankrotimenetlusele. Maksejõuetusmääruse art 3 p 1, ning art 4 p-de 1 ja 2, aga samuti põhjenduse 23 alusel kohaldatakse maksejõuetusmenetlusele, sh
-s sätestatud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele selle liikmesriigi seadusi, kus menetlus algatati, kui pole sätestatud teisiti. Võlgniku pankrotimenetlus on algatatud, toimunud ja lõpetatud Eestis, samuti kohustustest vabastamise menetlus. Seega võlgnikukohustustest vabastamise menetlusele kohalduvad Eesti õigusaktid;
§ 173
lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Võlgniku sissetuleku määramisel tuleb lähtuda Eestis kehtivast töötasu alammäärast ka juhul kui võlgnik elab ja töötab Soomes; töötasu alammäär oli 2018. aastal 500 eurot ja 2019. aastal 540 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt sai võlgnik 2018. aasta augustist detsembrini tulu kokku 6337,37 eurot, millest arestitav osa on 3837,37 eurot. Arestitavast summast 25% antakse
§ 173
lg 4 kohaselt võlgnikule, seega 75% arestitava summas osas tehakse väljamakse võlausaldajatele, mis oleks 2878,02 eurot. Võlgnik ei ole vastavas summas väljamakset võlausaldajatele teinud. Seega rikkus võlgnik
§ 173
lg-s 3 sätestatud tulu loovutamise kohustust ja kahjustas sellega võlausaldajate huve; võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal kogu aeg töötanud. Viimases ettevõttes töötab võlgnik osalise tööajaga tervislikel põhjustel. Maakohus ei tuvastanud ega selgitanud välja, kas võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas. Sealjuures peaks arvestama võlgniku haridust ja töö jõukohasust. Maakohus ei tuvastanud, mis ulatuses on võlgnikul töövõime kaotus ka kas osalise tööajaga töötamine on põhjendatud. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik vaidles kaebusele vastu. Võlausaldaja III nõustus kaebusega. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- detsembril
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha ise uue määruse, millega jätab võlgniku
- juulil 2019 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Samas tuleb pikendada kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
- Asjas on vaidlus, kas maakohus vabastanud põhjendatult võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlausaldaja I heidab maakohtule ette nii võlgniku
§ 173lg-s 3 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimata jätmist, kui määruse põhjendamiskohustuse 3
(5)rikkumist. Määruskaebuse kohaselt ei ole tõendite ja tuvastatud asjaolude järgi võimalik asuda seisukohale, et võlgnik on
§ 173lg-s 3 sätestatud kohustusi kohaselt täitnud.
Ringkonnakohus nõustub nende etteheidetega, mida põhjendab alljärgnevalt.
- TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt peab kirjalik määrus, mille peale saab edasi kaevata sisaldama mh põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusakte, millest kohus juhindus. Kuna tegemist on hagita menetluses lahendatava asjaga pidi maakohus lähtuma mh TsMS § 477 lg-st 5, mille kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Käesolevas asjas on maakohus tuginenud üksnes võlgniku selgitustele ja elulisele usutavusele selle kohta, et võlgniku sissetulek ei ole piisav, et võlausaldajatele väljamakseid teha. Vaidlusalune määrus aga ei sisalda vastuseid võlausaldajate väidetele, et võlgnik on rikkunud tulu loovutamise kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Mh pole maakohus põhjendanud, mis ulatuses võlgniku tulule ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet.
- Võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluse kestel reguleerib
§ 173
. Paragrahvi esimese lõike järgi on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning teha kõik mõistlikult võimalik võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine pole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetlus ei tähenda automaatset võlgadest vabanemist ja oma vara säästmist. 13.1.
§ 173
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.
§ 173
lg-st 5 tuleneb, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetuleku arestimise erisused on sätestatud TMS §-des 130–
- Neist sätetest nähtuvalt on võlgniku sissetulek tema igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, aga ka saadavad toetused ja hüvitised. 13.
- TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS §-s 132 peetakse silmas Vabariigi Valitsuse määrusega „Töötasu alammäära kehtestamine“ ettenähtud töötasu alammäära. Kui seadusandja oleks soovinud anda võlgnikule õiguse arvestada tulu üleandmisel muude kriteeriumidega, nt asjaoluga, et võlgnik elab ja/või töötab välisriigis, või lähtuda välisriigis kehtivast töötasu alammäärast, oleks see seaduses sõnaselgelt ette nähtud (vt Riigikohtu
- oktoobri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16, p 12 kolmas lõik). Kohustustest vabastamise menetluse üks eesmärk on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt Riigikohtu
- aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). 13.
- Usaldusisik esitas maakohtule aruanded, milles märkis andmed võlgniku tulutoova tegevuse, sissetulekute ja võlausaldajatele väljamakstavate summade kohta. Aruannetest nähtub, et võlgnik ei arvestanud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvaid summasid korrektselt. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võlgnikule täiendavalt selgitada
§ 173
sätestatud kohustuste sisu, sh millist osas võlgniku sissetulekust tuleb lugeda
§ 173kohaselt võlgniku tuluks, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule.
13.
- Nõustuda ei saa võlgniku seisukohaga, nagu tuleks olukorras, kus kohustustest vabastamise menetlus viiakse läbi Eestis, juhinduda Soomes kehtivatest õigusaktidest põhjusel, et võlgnik töötab Soomes. Kohaldada tuleb Eesti õigust. 13.4.
- Määruskaebuses viidatud määrus nr 1346/2000 tunnistati alates
- juulist 2018 kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
- mai
- aasta määrusega (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi: määrus 2015/848). Siiski tuleneb määruse 2015/848 art 84 lg-test 1 ja 2, et enne
- juuni 2017 algatatud maksejõuetusmenetlustele tuleb kohaldada määrust nr 1346/
- 4
(5)13.4.
- Määruse nr 1346/2000 art 3 lg 1 järgi on maksejõuetusmenetluste algatamiseks pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Sama määruse art 4 lg 1 sätestab, et üldjuhul kohaldatakse maksejõuetusmenetluse ja selle mõjude suhtes selle liikmesriigi seadust, kelle territooriumil menetlus algatati. Määruse nr 1346/2000 art 4 lg 2 punkti k kohaselt määratakse kohaldatava õigusega mh võlausaldajate õigused pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist. Eelkõige määruse nr 1346/2000 art 17 lg-st 2 ja art 34 lg-st 2 nähtub, et kohaldatav õigus ulatub ka (makse)kohustustest vabastamisele. 13.4.
- Võlgniku pankrot kuulutati välja maakohtu
- septembril 2013 määrusega ja kohustustest vabastamise menetlus algatati sama kohtu
- juuni 2014 määrusega. Seega on ajaliselt kohaldatav määrus nr 1346/
- Toimikust ei nähtu, et võlgniku põhihuvide kese oleks menetluse algatamise ajal olnud mõnes välisriigis. Võlgnik ei vaidlustanud Eesti kohtu pädevust pankrotimenetluse läbiviimiseks (pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus algatati võlgniku
- augusti 2013 avalduse alusel). Kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud võlgniku avalduste alusel Eestis, tuleb kohustustest vabastamise menetlusele kohaldada maksejõuetusmääruse kohaselt Eestis kehtivaid õigusakte, sh
ja TMS osas, milles see reguleerib sissetulekule sissenõude pööramist. 13.5.
§-s 173 nimetatud kohustuste, sh tulu üleandmise kohustuse süüline rikkumine annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast (
§ 175lg 2 p 2).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, lg 4 alusel on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kuivõrd võlgnik töötas Soomes ega järginud
§ 173
lg-st 3 tulenevat kohustust tulu loovutamiseks, pidi võlgnik olema teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Võlgniku tegevus on ringkonnakohtu hinnangul seetõttu kvalifitseeritav raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 mõttes ning seega rikkus võlgnik
§ 173lg-s 3 sätestatud kohustust süüliselt.
14. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Samas võib olla võlgniku rikkumine tingitud maakohtu ebapiisavatest selgitustest võlgnikule ja usaldusisikule.
§ 175
lg 5¹ võimaldab kohtul menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Viidatud sätte teise lause järgi ei või menetlust pikendada kauemaks kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati maakohtu
- juuni 2014 määrusega. Menetlust on võimalik pikendada maksimaalselt kuni
- juunini 2021, mis on käesoleval juhul põhjendatud. Maakohus peab menetluse kestel selgitama võlgnikule ja usaldusisikule, millistel alustel määrata võlausaldajatele tasutavad summad. Peale nimetatud kuupäeva möödumist tuleb maakohtul uuesti otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, st täitmata jäänud kohustustest vabastamine või vabastamata jätmine.
- Kuna ringkonnakohus saadab asja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, jaotab menetluskulud maakohus TsMS § 174 lg-st 6 tulenevalt asja uuel läbivaatamisel. Vaidlustatud määruses jättis maakohus menetluskulud põhjendamatult jaotamata, sest tegemist oli kohustustest vabastamise menetlust lõpetava lahendiga. 16.
§ 175lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 5
(5)