Obsah (5)

§ 632§ 173§ 174§ 162§ 175

KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 14 aprill 2020, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-19-20522 Kohtuasi R. H. hagi O. H. vastu vara tunnistamiseks lahus

§ 632lg 1).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud

1. R. H. esitas 20.12.2019 Viru Maakohtule hagi O. H. vastu, milles palus tuvastada, et korteriomand asukohaga: xxx on hageja lahusvara. Hagi asjaolude kohaselt elasid pooled koos perioodil alates 16.12.2000 kuni
2. Enne abielu registreerimist oli hageja omanduses korter asukohaga: xxx. KorteR.dina kanti korter kinnistusraamatusse 03.01.2001, so peale abielu sõlmimist. Tsiviilasjas 2-17-4417 jagasid pooled ühisvara, kuid korteriomand asukohaga: xxx, jäi jagamata.
3. Kostja O. H. märkis oma vastuses, et ta ei pretendeeri hagis märgitud korteriomandile juhul, kui hageja tagastab talle xxx asuva korteriomandi juurde kuuluva garaaži võtmed. 12.02.2020 kostja muutis oma seisukohta ja leidis, et hagis märgitud korteriomandi puhul on tegemist poolte ühisvaraga. Kostja põhjenduste kohaselt ostsid pooled korteri ühiselt. Pooled elasid koos perena juba aprillist
4. Korteri ostsid nad juulis
5. Korteri ostmisele eelnes kokkulepe, mille kohaselt hageja vanemad andsid nende perele raha korteri ostmiseks ja kostja vanemad andsid seevastu nende perele raha pulmade korraldamiseks. Pulmad olid kulukad, sest osales 60 inimest. Maakohtu seisukoht
6. Kohus, tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7. Hagi ese: tuvastada, et korteriomand asukohaga: xxx, on hageja lahusvara.
8. Perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg.1 ja 2 p.2 kohaselt ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Abikaasa lahusvara moodustavad: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; PKS § 27 lg. 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Hageja tõendab korteriomandi kuulumist lahusvara hulka sellega, et korter vallasasjana osteti enne abielu sõlmimist. Kostja esitas vastuväited, et: 1) pooled elasid koos perena juba aprillis 2000, so enne korteri omandamist; 2) korter omandati mõlema poole vanemate eelneval kokkuleppel, mille kohaselt hageja vanemad annavad nende perele raha korteri omandamiseks ja kostja vanemad annavad perele raha pulmade korraldamiseks.
9. Pooled viitasid mõlemad ts.asjas 2-17-4417 toimunud ühisvara jagamisele. Nimetatud tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest nähtub, et O. H. märkis hagiavalduses nimetatud korteriomandi ühisvaraks ja palus selle jagada. Eelpool nimetatud tsiviilasjas jagasid pooled ühisvara kompromissikokkuleppe alusel, kuid korteriomandit asukohaga: xxx kohtulahendis ühisvara jagamise kohta ei kajastatud.
10. Pooled ei vaidle selle üle, et: 1) Poolte kooselu algas juba aprillis 2000; 2) Tütar U. sündis xxx; 3) Korter vallasasjana omandati juulis 2000; 4) Avaldus vallasasja kinnistamiseks esitati 10.07.2000; 5) Korter kinnistati 03.01.2001, so peale abielu sõlmimist (xxx).
11. Maakohus on seisukohal, et hageja ei ole ümber lükanud kostja vastuväiteid, mille kohaselt: 1) pooled elasid perena koos juba aprillis 2000 (seda väidet kinnitab kaudselt ka tütar U. sünd xxx); 2) korter omandati poolte vanemate eelneval kokkuleppel, mille järgi hageja vanemad andsid nende perele raha korteri omandamiseks ja kostja vanemad andsid perele raha pulmade korraldamiseks; 3) vallasvaraks olnud korter kinnistati korteriomandiks abielu ajal;
12. Hageja ja kostja tegevus korteriomandi vallasasjana omandamisel (ajal mil kostja oli nende ühise lapse ootel), abielu ajal vallasasja korteriomandiks kinnistamine, abielu kestel kinnistule ühiste kohustuste võtmine (2006 hüpoteek), kooselu kuni oktoobrini 2016 tõendab seda, et korter omandati kooselu eesmärgil ja tegemist on poolte ühisvaraga. PKS § 27 lg 6 esimese lause järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Nimetatud sätte järgi langeb tõendamiskoormus (et korteriomandi puhul on tegemist hageja lahusvaraga). Kuna hageja ei suutnud veenvalt tõendada, et korteriomandi puhul on tegemist hageja lahusvaraga, jääb nõue rahuldamata. Asjaolu, et kostja oma esialgses vastuses nõudele vastu ei vaielnud, ei anna alust lugeda korteriomandit hageja lahusvaraks.
13. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 173

lg 1,

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 03.04.2020 kohtule menetluskulude nimekirja, et välja mõista hagejalt kostja kasuks õigusabikulud 140 eurot so juristi poolt nõustamine ja arvamuse andmine 80 eurot (esitatud maksekorraldus, et arve tasus 17.03.2020 A. T., selgitus „arve nr 0520“) ning seisukoha, menetluskulude ja taotluse koostamine 60,00 eurot (Õigusbüroo Õiglus OÜ arve nr 0820, mis tasuti 03.04.2020 O. H. poolt). Hageja esitas 07.04.2020 seisukohas vastuväite, et A. T. poolt esitatud kviitung ei ole seotud antud menetlusega.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, seega ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes (3-2-1-4-15 p 13).

Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei ole kohtule esitanud arvet nr 0520, ei ole võimalik kindlaks teha, millal ja kelle poolt on arve esitatud ja kas tegemist on käesolevas menetluses õigusabi osutamisega. Arves nr 0820 on märgitud õigusabile kulunud aeg 1 h, tasu 60 eurot ja selgitus „seisukoha, taotluse ja menetlusnimekirja koostamine ts asjas nr 2-19-20522“. Kohtule 03.04.2020 esitatud dokumendis hõlmab seisukoha esitamine endas seda, et kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja taotlust, et tagastada kostjale vastuhagilt tasutud riigilõiv 300 eurot. Kohtu arvates ei nõua nimetatud toimingute tegemine õigusalaseid eriteadmisi Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja õigusabikulud 140 eurot ei ole põhjendatud ja vajalikud ning ei kuulu hagejalt väljamõistmisele. Kohus tagastab eraldi määrusega kostjale vastuhagilt tasutud riigilõivu pärast seda, kui on jõustunud 19.03.2020 määrus. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik