KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-877 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jüri Mägi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Jüri Mägi, isikukood 38412250364, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxx Karistuse kandmise algus 17.12.2018 ja lõpp 13.04.2021 Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.03.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Jüri Mägi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Jüri Mägilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 244 (kakssada nelikümmend neli) eurot 32 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda ühe
(1)aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jüri Mägile, tema kaitsjale ning prokurörile. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-877 tunnistati Jüri Mägi süüdi KarS § 184 lg 1, § 121 lg 2,3, § 423-1 järgi ning karistati vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud vangistus, 1 aasta 2 kuud, ja 07.12.2017 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust, ning mõisteti Jüri Mägile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust alates 17.12.
- Kohtuotsus jõustus 28.02.
- Harju Maakohtu 07.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10350 tunnistati Jüri Mägi süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1, § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva katseajaga 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud. Kohtuotsus jõustus 23.12.
- Viru Vangla esitas 12.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Mägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo tõenäosust, ei toeta Jüri Mägi tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Jüri Mägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Jüri Mägi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 09.03.2020 kohtuistungil avaldas Jüri Mägi, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabaduses tal on töökoht olemas. Ta hakkab võlgnevusi tasuma. Tahab korralikult elada. Ta ei hoidunud kriminaalmenetlusest kõrvale. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning see programm on andnud palju head. Asub avavanglas, töötab firmas N M xxx. Tasub võlgnevusi. Kaitsja I. Žurina palub vabastada J. Mägi enne tähtaegselt elektroonilise valve alla. Kaitsja on arvamusel, et vangla poolne arvamus ehk mitte toetada ennetähtaegset vabastamist, ei ole J. Mägi täitmisplaani täitmisega kooskõlas. J. Mägi on motiveeritud seaduskuulekast elust, lõpetas suhtlemise tuttavate isikutega, kes teda on negatiivselt mõjutanud. Töötab ja sõidab tööle teisesse linna, rikkumised puuduvad. Ta läbis Tõnis Mägi autokoolis kursused, tegi B1 eesti keele eksami. Kinnipeetaval on muutunud arusaamad ja temale on prioriteetseks pere ja perele toe pakkumine. Tal puudub narkosõltuvus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, arvestades ka prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 2 KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19877 tunnistati Jüri Mägi süüdi KarS § 184 lg 1, § 121 lg 2,3, § 423-1 järgi ning karistati vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud vangistus, 1 aasta 2 kuud, ja 07.12.2017 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust, ning mõisteti Jüri Mägile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust alates 17.12.
- Kohtuotsus jõustus 28.02.
- Harju Maakohtu 07.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10350 tunnistati Jüri Mägi süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1, § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva katseajaga 4 aastat 6 kuud. Kohtuotsus jõustus 23.12.
- Jüri Mägi pani kriminaalasjas nr 1-19-877 toime esimese astme kuriteo. Käesolevaks ajaks on Jüri Mägi temale mõistetud karistusajast, 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust, ära kandnud 1 aasta 3 kuud, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et J. Mägi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. J. Mägi pärast vabanemist soovib elada aadressil xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub J. Mägi onu A J. Kommunaalvõlad puuduvad. Hetkel korteris ei ela kedagi. Olemas kõik eluks vajalik. Korteri omanik on nõus isiku vabanemisega antud aadressile. Korter on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. J M ja A J andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Väärtuslik on see, et kinnipeetav Jüri Mägi osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses ta on tööga hõivatud. Alates 06.05.2019 kuni 22.08.2019 töötas xxx. Alates 19.07.2019 paikneb Viru Vangla avavanglaosakonnas. Alates 22.08.2019 töötab väljaspool vanglat firmas N M AS. Alates 09.09.2019 on lubatud kinnipeetav õppima väljaspool vanglat T M autokooli. Ta on käinud lühiajalistel väljasõitudel. J. Mägi on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ . Programmi jooksul osales aktiivselt. Programmi jooksul ta sai aru, et esiteks inimene peab analüüsima oma mõtteid, enne mõelda ja siis pärast tegutseda, pidevalt peab mõtlema tagajärgedele. J. Mägi osales vestlusel kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega. J. Mägi leidis, et võrreldes varasemaga on ta palju kindlama hoiakuga ja rohkem motiveeritud õiguskuulekale elule. Ta ei soovi peale vabanemist harrastada õigusvastast eluviisi. Ta on orienteeritud õiguskuulekale eluviisile. Soovib 3 ära teha autojuhtimise B-kategooria eksami. Positiivseks loeb kohus ka seda, et J. Mägi suhtub töötamisse ja õppimisse hästi, omab koka eriala ning tal on majanduslik toimetulekuoskus. Ennetähtaegse vabanemise korral on J. Mägile garanteeritud töökoht AS-s „N M“, kus ta praegu töötab. J. Mägil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema L M, isa J M, vend, õde, abikaasa J M. Venna ja õega isik suhtleb harva, kuna nad elavad T. Suhted vanematega ning abikaasaga on head. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Jüri Mägi on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. J. Mägi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Jüri Mägi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab J. Mägi viit kehtivat kriminaalkaristust. Ta pani toime vargused, kelmuse, kehalised väärkohtlemised, vara omandamise, narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust kaheksandat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Viru Maakohtu 12.02.2019 otsusest on Jüri Mägi tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 1, § 121 lg 2,3, § 423-1 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta 2 kuud. J. Mägi pani toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kehalise väärkohtlemise ning mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta süstemaatiliselt. Seega pani J. Mägi toime nii esimese kui ka teise raskusastme kuriteod, seades sellega ohtu isikute ja rahvatervise. Kuna nimetatud kuriteod pani J. Mägi toime katseaja kestel, moodustas kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu 07.12.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistusega. J. Mägi käitumine, sh kuriteo toimepanemise katseaja kestel, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Siinkohal ei saa jätta arvestamata seda, et karistusregistri andmete kohaselt on J. Mägi isik, kes tarvitab narkootikume ning seega ei ole kuidagi välistatud see, et tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral satub ta uuesti narkootiliste ainete küüsi, mis päädib uute raskete kuritegude toimepanemisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Jüri Mägi käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas, kuna tema suhtes kehtib 1 distsiplinaarkaristus noomituse näol mitte kuuluva eseme omamise eest. 4 Kohtu hinnangul võivad uute kuritegude toimepanemist Jüri Mägi puhul soodustada suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning isiku iseloomustused andmed. Jüri Mägi suhtlusringkondale kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Tema abikaasat on kriminaalkorras karistatud. Nad olid karistatud ühes kriminaalasjas. Enamus J. Mägi tuttavaid on kriminaalse taustaga. Arvestades ülaltoodut, samuti seda, et kuriteod on üldiselt sooritatud grupiviisiliselt ning kriminaalse taustaga isikud mõjutavad J. Mägi kriminaalsele teele, on oht, et vabaduses jätkab J. Mägi uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemist võib Jüri Mägi puhul soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine. Vaatamata sellele, et J. Mägi sõnul tarvitab alkoholi harva, tal on kohtu hinnangul probleemid alkoholi tarvitamisega, kuna viimase kuriteo menetlusmaterjalidest tulenevalt juhtis J. Mägi 2018 sõiduautot alkoholijoobes (mõõtetulemus oli 0,10 mg/l). Samuti on tuvastatud, et J. Mägi tarvitab narkootikume, kuna Karistusregistri andmetel on J. Mägi korduvalt väärteokorras karistatud NPALS §15-1 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et olukorras, kui probleemid on olemas, isik aga eitab probleemide olemasolu, uute kuritegude toimepanemise oht sõltuvusainete mõju all suureneb. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Jüri Mägi impulsiivne. Tal puudub oskus lahendada konflikti rahulikult ilma vägivalla kasutamiseta. Ta ei õpi eelnevalt tehtud vigadest, ei mõtle enda tegude tagajärgedele. J. Mägi käitumine näitab, et ta ei väärtust ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. J. Mägi läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Vaatamata sellele, et osales J. Mägi programmis aktiivselt ning sai aru, et inimene peab analüüsima oma mõtteid ning mõtlema tagajärgedele, kahtleb kohus, arvestades kuritegude hulka, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi vägivalla kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Jüri Mägi tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks J. Mägi ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos J. Mägi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu J. Mägi tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Jüri Mägi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu J. Mägi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 244,32 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ka kaitsja sõidukulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu J. Mägilt välja mõista. KrMS § 180 5 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulu ühe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
- /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6