KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-1379 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Kohtuasi Viru Vangla ma

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat ja 5 kuud. Kar

S § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 13.12.2016 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-10376 mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 1 aasta ja 3 kuu – võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud alates 10.01.

1. Kohtuotsus jõustus 09.05.
2. Viru Vangla esitas 19.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Emil Martini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava E. Martini vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht 1 Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Emil Martini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Emil Martini ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 10.03.2020 kohtuistungil palub Emil Martin vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Ta ei kavatse enam narkootikume tarvitada, suhelda kriminaalkorras karistatud inimestega. Tal on kindel töökoht. Uusi kuritegusid ei pane enam toime. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Harju Maakohtu 21.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1379

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat ja 5 kuud. Kar

S § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 13.12.2016 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-10376 mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 1 aasta ja 3 kuu – võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud alates 10.01.2017. Kohtuotsus on jõustunud. Harju Maakohtu 13.12.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10376

§ 184lg 1 järgi ja karistati tingimisi vangistusega 1 aasta 3 kuud katseajaga 2 aastat Kar

S § 74 lg 1,3 alusel. Kohtuotsus on jõustunud. Emil Martin kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st

1. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Emil Martin temale mõistetud karistusajast, 4 aastat 8 kuud, ära kandnud 3 aastat 2 kuud ja 3 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Emil Martini käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. 2 Emil Martinil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna xxx. Tegemist on 2toalise heade elutingimustega eluasemega, mida üürib E. Martini lapse ema ja naissõber A A. A. A on andnud nõusoleku E. Martini eeltoodud elukohta elama asumiseks. Positiivne on see, et kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Vangistuses Emil Martin on hõivatud tööga. Töötas xxx, xxx. Alates 25.06.2019 töötab R AS-s xxx. E. Martin läbis sotsiaalprogrammi "Õige Hetk". Kinnipeetav tunnistab oma kuritegusid, saab aru tagajärgedest ning kahetseb. On enda sõnul õppust võtnud ega taha vanu vigu korrata. Konfliktilahendusoskus on praegu hea, oskab enda sõnul konfliktidega toime tulla. Programm muutis kinnipeetavat tema enda sõnul natuke julgemaks ning enesekindlamaks. E. Martin läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kinnipeetav saab aru alkoholi tarvitamisega kaasnevatest probleemidest ning tagajärgedest. Oskab välja tuua oma peamised riskiolukorrad ning teab enda põhilisi enesekontrollimeetmeid. On motiveeritud hoiduma alkoholi kuritarvitamisest. Alates 12.12.2019 osaleb E. Martin väikeettevõtluse kursusel. Emil Martinil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedasteks on ema I M, õed R ja K ning vend E. Isiku sõnul on neil head suhted. Vangistuses on varasem isik suhe A. A taastunud. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral asub elama A. A juurde, kes on seadusekuuleka eluviisiga ning kes on valmis E. Martinit rahaliselt toetama. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Emil Martin on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik ning puuduvad distsiplinaarkaristused, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. Emil Martini puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Emil Martini näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab E. Martin kaks kehtivat kriminaalkaristust. Mõlemad on seotud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine ning narkootikumide tarvitamine. Harju Maakohtu 21.04.2017 otsusest on Emil Martin tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat 5 kuud. Emil Martin pani toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
2. peatüki
3. jaos sätestatud kuriteo. Kuna E. Martin pani kuriteo toime katseaja kestel, siis suurendas kohus uue kuriteo eest mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusega on E. Martin tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ehk suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Seega pani E. Martin toime rasked esimese astme kuriteod, seades sellega ohtu rahvatervise. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. E. Martini käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Siinkohal ei saa jätta arvestamata seda, et ta ka ise tarvitas vabaduses olles enne kinnipidamist narkootilist ainet amfetamiini ning seega ei ole kuidagi välistatud see, et tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral satub ta uuesti narkootiliste ainete küüsi, mis päädib uute raskete kuritegude toimepanemisega. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et Emil Martinil on xxx. Tal on mõningad tööoskused, mis omandas töö käigus. 2011.aastal S töötades läbis uste ja akende taastusmaalri-restaureerija 3 kursused. Töötukassa vahendusel on osalenud plaatija-krohvija kursusel. Käesolevalt osaleb väikeettevõtluse kursusel. Vangistuses on E. Martin osalenud tööhõives xxx. Enne vangistust töötas erinevates ettevõtetes Eestis ja Soomes. Vangistusest tingimisi ennetähtaega vabanemise korral on võimalus tööle asuda 1st O OÜsse xxx. Firma esindaja on kinnitanud E. Martini tööle võtmist ja töö pakkumist erinevatel üldehitustöödel. Arvestades seda, et isik on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil (vaatamata sellele, et kuritegude toimepanemisel E. Martin töötas), puudub kohtul veendumus, et isik loobub lisaraha saamisest ning keeldub kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 7366,54 eurot. Uute kuritegude toimepanemist võib Emil Martini puhul soodustada ka narkootikumide tarvitamine, kuna ta on teistkordselt karistatud suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning kohtuotsuste kohaselt oli narkootikum edasiandmise ja tarvitamise eesmärgil. Ta soovis rahuldada enda tarvitamisvajadusi. Tarvitas amfetamiini. Vaatamata sellele, et E. Martin on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, läbis ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, tunnistab oma kuritegusid, saab aru tagajärgedest ning kahetseb, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult narkootikumide tarvitamisest loobuda, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega, tema suhtlemine kriminaalkorras karistatud ning narkootikume tarvitavate inimestega, tema vastuvõtlikus alluda teiste isikute mõjutamisele. Sellises olukorras peab kohus narkootikumide tarvitamist uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava Emil Martini iseloomustusest nähtuvalt puudub tal probleemide lahendamise oskus. Hoolib iseenda heaolust. Ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid, ei arvestada teiste inimestega. E. Martin läbis sotsiaalprogrammid „Õige hetk“, „Eluviisitreening“. Vaatamata sellele, et isik läbis sotsiaalprogrammid ning nendes osalemine oli kohtu hinnangul kasulik, kahtleb kohus, isiku iseloomustatava andmetest nähtuvalt, et suudab E. Martin vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Emil Martini tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos E. Martini puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu E. Martin tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Emil Martin tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
4. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4