4-19-6358/14

4-19-6358 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Kaitsja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

1. veebruar 2020, Tallinn 4-19-6358 (2100,19,000103) Elina Elkind Kätlin Tikerpe X Xi väärteoasi korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 17 järgi X X – isikukood: xxx; elukoht: xxx Põhja prefektuur, esindaja Liina Sarapuu Vandeadvokaat Maano Saareväli RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 1 ja § 107 lg 1 p-st 2 maakohus otsustas:
2. Lõpetada väärteomenetlus X Xi väärteoasjas korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 17 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Mõista Eesti Vabariigilt X Xi kasuks välja 1387 eurot 50 senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo koostas
5. detsembril 2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt X X, olles ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 mõistes ning töötades Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrulltalituse juhi ametikohal, kelle põhiliseks tööülesandeks on patrullitalituse töö juhtimine, võttis
6. oktoobril 2019 enda kasutusse Politsei- ja Piirivalveametis arvel oleva fotoaparaadi Canon EOS 70D, mille kasutamise eest oli vastutav, et sellega pildistada oma tütre ettevõtte tooteid nende reklaamiks ning fotoaparaat oli J. Xi kasutuses
7. oktoobril –
8. novembril
9. Seega kasutas J. X kümme päeva avalikku vahendit kolmanda isiku huvides omakasu eesmärgil, mis tõi viimasele kaasa ebavõrdse eelise, kuna puudus vajadus tasuda fotografeerimisteenuse või fotoaparaadi eest. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus J. X KVS § 5 lg 2 ja tegu kvalifitseeriti KVS § 17 järgi. 1 4-19-6358
10. Harju Maakohtus
11. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungil palus kohtuväline menetleja J. Xi KVS § 17 järgi süüdi tunnistada ja karistada rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 240 eurot ning jätta menetluskulud J. Xi kanda. Samuti pidas kohtuväline menetleja võimalikuks lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja ja menetlusalune isik palusid lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse J. Xile ette KVS § 5 lg 2 rikkumist. Viidatud säte defineerib avaliku vahendi korruptiivset kasutamist, mis on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. Vastutust KVS § 5 lg-s 2 kirjeldatud käitumise eest näeb ette KVS § 17, mille järgi karistatakse muu hulgas ametiisiku poolt omakasu eesmärgil avaliku vahendi korruptiivse kasutamise eest. Seega tuleb kontrollida, kas J. Xi väärteoprotokollis kirjeldatud tegu vastab koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.
13. Kohus leiab esmalt, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et J. X on ametiisik KVS § 2 lg 1 mõttes. Nimelt politseiametniku teenistuslehelt (tl 14) nähtub, et alates
14. jaanuarist 2015 on J. X Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna patrullitalituse juht. PPA peadirektori käskkirjast ja selle lisast (tl 1517) nähtub, et teda viidi sellele ametikohale üle Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo politseijaoskonna patrullteenistuse vanema ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 98 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel, s.o juhul kui ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele ja ametnik nõustub asuma sama ametiasutuse teisele ametikohale. Seega saab järeldada, et patrullitalituse juhi ülesanded vastavad olemuslikult patrullteenistuse vanema ülesannetele. Patrullteenistuse vanema ametijuhendist (tl 18) nähtub, et ametikoha eesmärk on patrullteenistuse juhtimine ja struktuuriüksuse avaliku korra ja sisejulgeoleku ning liiklusturvalisuse tagamisele, avaliku korda ähvardava ohu ennetamisele suunatud korrakaitselise tegevuse analüüsimine, kavandamine, suunamine ja teostamine; samuti järelevalve teostamine jaoskonna patrullteenistuse ametnike tegevuse üle. Vastav ametijuhend on menetlusalusele isikule allkirja vastu tutvustatud. Korrakaitseline tegevus kui avalikku korda ähvardava ohu (edaspidi oht) ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine (vt korrakaitseseaduse § 2 lg 1) vastab avaliku ülesande mõistele, s.o tegemist on seadusega Politsei- ja Piirivalveametile pandud täitevvõimule omase ülesandega. Ametijuhendis loetletud menetlusaluse isiku teenistuskohustused, mis seonduvad patrullteenistuse juhtimisega ja järelevalvega alluvate üle vastavad ilmselgelt korruptsioonivastase seaduse tähenduses pädevusele teha teiste isikute suhtes otsuseid ja toiminguid. Ka menetlusalune isik ei ole selles osas süüdistusele vastu vaielnud. Seega oli J. Xil teo toimepanemise ajal ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks.
15. Samuti ei ole kohtu hinnangul vaidlust selles, et fotoaparaat Canon EOS 70D seerianumbriga x on avalik vahend KVS § 5 lg 2 tähenduses, s.o avaliku ülesande täitmiseks mõeldud 2 4-19-6358 materiaalne ressurss. Seda, et fotoaparaat kuulus PPA-le kui avalikku võimu teostavale asutusele ja oli Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse tööalases kasutuses, kinnitab
16. novembri
17. a väljavõte PPA varahalduse andmebaasist (tl 25), mille kohaselt fotoaparaat Canon EOS 70D vastava seerianumbriga on arvel PPA-s, seda haldab vastutava üksusena PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalitus ja vastutav ning kasutav isik on J. X, samuti samal kuupäeval koostatud asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 26) ja üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 27), millega fotoaparaat tagastati J. Xile kui Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse juhile. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et fotoaparaat oli väljastatud patrulltalitusele tööülesannete täitmiseks, seda hoiti J. Xi kabinetis ning seda kasutasid talituse ametnikud (välijuhid) vastavalt tööalasele vajadusele. J. X vastutas selle korrashoiu ja kasutamise nõuetekohasuse eest.
18. Üheselt tõendatud on kohtu hinnangul seegi, et J. X kasutas fotoaparaati kolmanda isiku ehk oma tütre ja viimase ettevõtte huvides. Seda kinnitavad menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt mõni päev enne talle etteheidetava teo toimepanemist pöördus tema poole tütar, kellel oli vaja oma ettevõtte toodete (pitsad ja burgerid) reklaamimiseks x veebirakenduses (toidu kättetoimetamise teenus) teha õige piksliarvuga pilte – pikslite arv (eraldusvõime) pidi olema 1920x
19. J. X nõustus pilte tegema. Kuna asutuse fotoaparaadis saab programmis panna välja nõutava pikslite arvu, oli seda kasutada kõige lihtsam. Seega võttiski menetlusalune isik töölt fotoaparaadi Canon EOS 70D ja tegi tütre töö juures pitsadest pilte. Kuna seejärel oli kellaaeg juba hiline ja J. X lubas, et teeb pärast pilte ka burgeritest, jäi fotoaparaat tütre kätte, kes seejärel viis selle menetlusaluse isiku palvel ja turvalisuse huvides enda korterisse. J. X selgitas, et tööülesannete ja muude kohustuste tõttu ei läinud ta kohe fotoaparaadile järele, mistõttu see jäigi mõneks ajaks tütre korterisse. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 6-10) nähtub, et fotoaparaadi Canon EOS 70D seerianumbriga x mälukaardil on neli failikataloogi ja kataloogis „100CANON“ on 176 pildifaili, mis on pildistatud
20. oktoobril 2019 ajavahemikul 16.01-22.32, millel on valdavalt köögiviljad puidust lõikelaual ja erinevate katetega pitsad. J. Xi ütlusi kinnitab ka kriminaalasjas nr 19230101001 koostatud läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt
21. novembril 2019 Xi elukohas aadressil xxx toimunud läbiotsimisel leiti elutoa põrandalt muu hulgas musta värvi fotoaparaadikott koos fotoaparaadi ja muude fototarvikutega (tl 22-23).
22. Seejärel tuleb lahendada küsimus, kas praegusel juhul rikkus J. X avaliku vahendi kasutamisel ametikohustusi. Kohus märgib, et väärteoprotokollist ei nähtu üheselt, millist konkreetset ametikohustust (nt ametijuhendist tulenevalt) menetlusalune isik rikkus. Kohtuvaidluses täpsustas kohtuväline menetleja, et J. X rikkus ametijuhendi punktis 3.7 nimetatud nõuet tagada patrullteenistuse käsutusse antud töövahendite korrashoidu ja sihipärast kasutamist. Sama põhimõte tuleneb avaliku teenistuse seaduse § 51 lg-st
23. Kohus möönab, et kuigi teokirjelduses ei olnud ametikohustuse sisu avatud viitega ametijuhendile, on siiski mõistetav, et kohustuse rikkumisena mõistetaksegi patrulltalituse kasutuses olnud avaliku vahendi kasutamist kolmanda isiku huvides. Seejuures nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et patrullteenistuse või -talituse käsutusse antud töövahendi sihipärase kasutamisena on käsitatav vaid selle kasutamine avaliku ülesande täitmiseks, kui sellest ei ole tehtud erandit vastava töövahendi kasutamise korra kehtestamise teel või vähemalt, kui selle väärtus on ilmselgelt ebaoluline (nt pastaka kasutamine erakirja kirjutamisel). Seda loogikat kinnitab 3 4-19-6358 kohtu hinnangul tegelikult ka kaitsja tõendina esitatud politsei- ja piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise korra (tl 74-77) p 5.10, mille kohaselt PPA omandis või valduses oleva sõiduki kasutamine tööülesannetega mitteseotud tegevusteks on keelatud, v.a punktis 5.11 nimetatud erandid. Kuigi kohus möönab, et ametitelefonide kasutamise kord (tl 70-73) ei reguleeri mobiiltelefoni eraviisilist kasutamist piltide tegemiseks, ei saa sellest järeldada ka otsest heakskiitu sellele tegevusele; samas nähtub kaitsja esitatud ametitelefonide kasutamise korra p-st 4, et ühiskasutuses olevatelt ametitelefonidelt on erakõnede tegemine keelatud; p-st 8.2, et telefoniside on ette nähtud teenistusülesannete täitmiseks sidekulu limiidi piires ja p-st 8.5, et mobiiltelefon ei ole ette nähtud eranumbri kasutamiseks, v.a juhul kui on tegemist kaksiknumbri või kahe SIM-kaardi toega mobiiltelefoniga. Viidatud dokumentidest ei nähtu põhimõtet, et töövahendi kasutamine eravajadustest lähtuvalt on eelduslik, vaid just, et tegemist on erandiga. Seetõttu ei ole asjakohane kaitsja vastuväide, mille kohaselt erikorra puudumisel on patrullitalituse kasutusse antud fotoaparaat või muu vahend vabalt ja piiranguteta kasutatav ka talituse juhi erahuvides. Ka menetlusalune isik kinnitas, et fotoaparaat oli hoiul tema kabinetis ja seda väljastati teistele politseitöötajatele vastavalt tööalastele vajadustele. Seega ei olnud tegemist ka ainuüksi J. Xi kasutuses oleva vahendiga. Seega leiab kohus, et fotoaparaadi kasutamisel kolmanda isiku huvides rikkus menetlusalune isik ametikohustust kasutada seda sihipäraselt.
24. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus sellest, kas selline fotoaparaadi kasutamine tõi kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. Ebavõrdse eelise mõiste on seaduses määratlemata, kuid eelduslikult tuleb lähtuda teistest isikutest, kes samas olukorras vajanuks vastavate fotode tegemist ehk siis teised isikud, kes soovivad oma tooteid pildistada xxx rakenduse jaoks või ka muul kaubanduslikul eesmärgil. Kohus märgib, et kuna seadusandja on pidanud eraldi vajalikuks kasutada ebavõrdse eelise mõistet, siis ei ole ressurssi korruptiivse kasutamisena käsitatav igasugune avaliku vahendi kasutamine kolmanda isiku huvides, vaid ainult selline, mis loob ebavõrdset või põhjendamatut eelist. 8.
25. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes eelis selles, et puudus vajadus tasuda fotografeerimisteenuse või fotoaparaadi eest. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu ühtegi viidet fotografeerimisteenuse tellimise ja selle eest tasumise vajadusele. J. X selgitas, et igal juhul oleks ta teinud pildid ise ega poleks lasknud tütrel selle eest maksta. Kohus ei näe põhjust pidada neid ütlusi ebausaldusväärseks, sest menetlusalune isik kinnitas, et pildistamine kuulub ka tema tööülesannete hulka - milleks ongi vastav fotoaparaat talitusele väljastatud. Kuna J. X praegusel juhul tegigi pildid ise, saab kohtu hinnangul järeldada, et ebavõrdse eelise saamise etteheide saab seisneda vaid fotoaparaadi kasutamises. Ka kohtuistungil leidis kohtuväline menetleja, et J. Xi tütar sai ebavõrdse eelise tulenevalt sellest, et menetlusalune isik sai kasutada piltide tegemiseks ametiasutusele kuuluvat fotoaparaati. 8.
26. Kohus märgib, et kaitsjaga tuleb nõustuda selles, et ainukeseks konkreetseks vastava fotoaparaadi eeliseks, mille pealegi tõi välja menetlusalune isik ise, on tõsiasi, et pildistamisel võimaldab see määrata mugavalt pikslite arvu – nii nagu kõik teised sama tüüpi peegelkaamerad. Kohtuväline menetleja ei ole ümber lükanud J. Xi väidet, et fotosid oleks saanud teha nii mobiiltelefoniga kui ka talle kuuluva digitaalkaameraga ja ametiasutusele kuuluvat fotoaparaati kasutas ta mugavusest, mitte seetõttu, et vastavate piltide tegemine muude 4 4-19-6358 isiku kasutuses olevate vahenditega oleks võimatu, väga keeruline või nõuaks täiendavaid kulutusi. Samuti ei ole ka kohtu hinnangul tegemist sellise vahendiga, millele ligipääs väljaspool ametiasutust oleks oluliselt takistatud (nt mõni ese, materjal või andmed, mis ei ole tavakäibes saadaval). Samuti ei ole kohtu hinnangul tuvastatav, et avaliku huvi seisukohast oli J. Xi tütre toiduettevõte selle fotoaparaadi kasutamise tulemusena oluliselt paremas konkurentsiolukorras, saanuks muu turueelise või teeninuks selle tagajärjel hõlpsamini tulu võrreldes teiste samal turul tegutsevate ettevõtetega. Ühtlasi peab kohus vajalikuks nentida, et sisuliselt ei ole võimalik välja arvutada fotoaparaadi või mälukaardi kulu (rahalises väljenduses), mis kaasnes etteheidetavate piltide tegemisega ja milles võiks väljenduda ametiasutusele selle tagajärjel tekkinud varaline kahju. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sel viisil fotoaparaadi kasutamise puhul ei ole võimalik rääkida avaliku huvi seisukohast ebavõrdse eelise saamisest, mistõttu ei ole täidetud teo objektiivne koosseis, mis toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
27. Kohus peab aga vajalikuks selgitada, et alternatiivselt, juhul kui siiski asuda seisukohale, et ametiasutuse kasutuses oleva fotoaparaadi kasutamisega sai J. Xi tütar ebavõrdse eelise, tuleks järgnevalt tuvastada teo subjektiivne külg, õigusvastasus ja süü.
28. J. X tegutses subjektiivsest küljest tahtlikult, teades, et kasutab ametiasutusele kuuluvat fotoaparaati ja toodete pildid olid mõeldud tütre ettevõtte toodete reklaamimiseks ja kasutamiseks xxx rakenduses ehk seoses tütre äritegevusega. Omakasu mõistet on Eesti õiguskorras sisustatud kui ainelise kasu saamist, olgu siis vara suurenemise või varaliste kohustuste vähenemise teel. Kuna tegemist on eesmärgi kui subjektiivse koosseisu tunnusega, ei ole vajalik tegelik kasusaamine, vaid piisab vastavast kavatsusest (vt nt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. juuni
30. a otsus asjas nr 3-1-1-36-09, p-d 8.1, 8.3 ja 14 või
31. jaanuari
32. a otsus asjas nr 3-1-1-129-13, p 11). Ettevõtte äritegevuse edendamine või sellele kaasa aitamine võib põhimõtteliselt vastata omakasu eesmärgi tunnustele, kui selle lõpptulemus on ettevõttele kasumi teenimine.
33. Eraldi tuleb aga peatuda küsimusel, kas J. X oli teadlik oma teo õigusvastasusest ehk keelatusest. KarS § 39 kohaselt ei kuulu teadmine oma teo keelatusest koosseisu subjektiivsesse külge, vaid on lahendatav viimasel, süü tasandil. Seejuures puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on talle vältimatu. 11.
34. J. X kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et ei pidanud oma tegevust keelatuks ega kedagi kahjustavaks. Kohtuväline menetleja tugines aga kohtuistungil sellele, et PPA on koostanud korruptsiooni vältimise juhise, mis on kättesaadav asutuse siseveebis ja mille ilmumisest teavitati ametnikke samuti siseveebi kaudu (tl 51-56), mistõttu J. X pidanuks aru saama teo keelatusest. Menetlusalune isik andis ütlusi selle kohta, et ta ei olnud teadlik vastava juhise olemasolust. 11.
35. Kohtul ei ole põhjust kahelda menetlusaluse isiku järjepidevates ütlustes selle kohta, et ta ei saanud teo toimepanemisel aru oma teo keelatusest. J. X on järjepidevalt selgitanud, et ei pidanud oma tegu kuidagi taunitavaks, sest fotoaparaat oli tema kasutuses; ta kustutas mälukaardilt eelnevalt tööga seotud pilte; samuti selgitas töökaaslaste käest välja, kas nad soovivad fotoaparaati kasutada ajal, mil ta kavatses tütre jaoks pilte teha ja sai eitavaid vastuseid. Fotoaparaadi kasutamisega ei tekitatud ametiasutusele täiendavat kulu. Tööandja ei 5 4-19-6358 ole kehtestanud talitusele väljastatud fotoaparaadi kasutamise korda, mistõttu ei tajunud menetlusalune isik, et tema tegevus on keelatud, pidades seda analoogseks talle väljastatud mobiiltelefonis oleva kaamera kasutamisega, mille keeldu samuti kehtestatud ei ole. J. X leidis, et ta ei kahjustanud eraviisiliselt piltide tegemisega kuidagi ametiasutuse huve, mööndes siiski, et kaamera jätmine tütre korterisse oli lohakus ja see ei olnud õige. Võttes arvesse, et ametikohustuste rikkumine võib kaasa tuua distsiplinaarvastutuse või ka politseiteenistusest vabastamise, ei õigusta teo toimepanemisest võimalikult saadav kasu (tütre abistamine toodete pildistamisel) tõepoolest kuidagi võimalikku kahju vahelejäämisel. 11.
36. Puutuvalt sellesse, kas menetlusalusel isikul oli võimalik eksimust vältida, märgib kohus järgmist. Kohtuväline menetleja ei ole välja toonud konkreetseid isikuid, kelle poole pidanuks menetlusalune isik pöörduma teabe saamiseks. Kuna J. X ei pidanud oma tegu asutuse huve kahjustavaks ja tegemist oli tema kasutusse usaldatud varaga, ei ole põhjust arvata, et ta pidanuks pöörduma vastava küsimusega oma juhi või seda enam õigusnõuandja poole.
37. aprillil 2013 jõustunud korruptsioonivastane seadus sätestab korruptsiooni vältimise reegleid sellise üldistuse tasemega, et konkreetsete eluliste situatsioonide vastavus selles kehtestatud piirangutele ei pruugi olla üksikule ametiisikule ilmne. Eeltoodu puudutab kohtu hinnangul ka KVS § 5 ja 17 sätteid, mis ei ole siiani leidnud põhjalikku käsitlust ka kohtupraktikas. Kindlasti on selles osas abistava iseloomuga asutuste koostatavad juhised ja ka Justiitsministeeriumi korruptsioonivastases veebis avaldatav teave, kuid kohtu hinnangul ei saa riik piirduda selles küsimuses n-ö passiivse info edastamisega, vaid vajalik on ametnike vahetu koolitamine, sealhulgas seoses konkreetses asutuses esinevate korruptsiooniriskidega. Kohtul ei ole põhjust seada kahtluse alla J. Xi ütlusi osas, milles ta kinnitab, et ei ole tutvunud kõigi siseveebis avaldatud dokumentidega. Ka kohtuväline menetleja möönis, et vastavat juhist ei ole isikutele tutvustatud n-ö kohustuslikus korras, allkirja vastu. Samas leiab kohus, et ka juhul, kui J. X oleks tutvunud juhisega, ei sisalda dokument selget reeglistikku, mis võimaldaks isikul oma käitumist suunata. Käesolevas väärteoasjas tõstatatud küsimust avaliku vahendi lubamatust kasutamisest lahendab juhis vaid näidete abil (p-d 11-15, 18) ja sedagi mitte väga järjekindlalt. Seejuures tuleb nõustuda kaitsjaga, et ka juhul, kui menetlusalune isik oleks tutvunud juhisega, ei pruukinuks see teda aidata. Nimelt viidatud juhise p-s 13 tuuakse näiteks olukorda, kus PPA ametnik kasutab ameti poolt talle eraldatud sülearvutit kodus isiklike dokumentide kirjutamiseks ja sotsiaalmeedia kasutamiseks, pidades seda lubatavaks. Juhise põhjenduste kohaselt „üldjuhul ei loeta avaliku vahendi korruptiivseks kasutamiseks iga asutuse vahendi kasutamist enda vajadusteks (nt asutuse pastapliiatsiga erakirja kirjutamine või ka arvuti kasutamine). Antud juhul ei põhjusta asutuse vara kasutamine asutusele täiendavaid kulusid. Küll aga tuleb järgida muid asutusesiseseid kordasid“. Kohus ei välista, et selline selgitus võinuks veenda menetlusalust isikut selles, et ka tema tegevus on lubatav, sest ta ei põhjusta asutusele täiendavaid kulusid ja muud asutusesisest korda fotoaparaadi kasutamiseks kehtestatud ei ole. Vahendi kasutamise lubamatust ärilistel eesmärkidel näites toodud ei ole. Kohus leiab, et kuigi näidete abistavat iseloomu ei saa eitada, peab juhis sisaldama ka selgeid põhimõtted, millest ametnik saaks lähtuda – muu hulgas, et ametiasutuse vahendid on reeglina ainult tööalaseks kasutamiseks ja neid ei kasutata enda või kolmanda isiku äritegevuses. Samuti võiks juhis loetleda erandeid tööalase kasutamise reeglist (vajadusel viitega asutusesisele korrale). 6 4-19-6358 11.
38. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka juhul kui mitte nõustuda kohtuotsuse p-s 8.2 väljendatud seisukohaga ja leida, et J. X pani toime koosseisupärase ja õigusvastase teo, ei ole tema tegu süüline, sest ta tegutses vältimatus keelueksimuses, mis toob samuti kaasa väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
39. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 83 lg-st 1, § 107 lg 1 p-st 2 kohus lõpetab väärteomenetluse J. Xi väärteoasjas KVS § 17 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
40. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistlik tasu kokku 1387 eurot 50 senti, sealhulgas käibemaks. Taotluse kohaselt osutas kaitsja õigusabi tunnitasuga 125 eurot/tund, millele lisandub käibemaks ja teenust osutati 9,25 tunni jooksul. Kohus leiab, et tunnitasu ja osutatud õigusabi maht on mõistlikud ning rahuldab taotluse täies ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 7