Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17781 Tsiviilasi X X hagi X X v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.11.2019 esitatud ning 20.11.2019 täiendatud hagiavalduse kohaselt kinnitati 24.09.2010 kompromiss X X (hageja) vanemate vahel, mille alusel kohustus X X (kostja) tasuma hageja ülalpidamiseks elatist alates septembrist 2010 igakuiselt 1800 krooni (116 eurot) kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni X X kasuks. Kostja ei täida oma ülalpidamiskohustusi nõuetekohaselt ning kannab ebaregulaarselt tütre ülalpidamiseks kompromissiga määratud summasid. Võrreldes 2010 aastaga, millal oli kinnitatud kompromiss tsiviilasjas nr. 2-10-1445 on lapse ülalpidamise kulud muutunud suuremaks. Tüdruk kasvab, vastavalt sellele kasvavad ka tema vajadused, ning samuti kasvab kaupade ja teenuste maksumus. Samuti on muutunud võrreldes 2010 aastaga töötasu alammäär, mis on seotud elatise miinimumiga. Kohtulik kompromiss hageja vanemate vahel oli kinnitatud 24.09.2010 (so 9 aastat tagasi). Tol perioodil laps oli seitsme aastane. Käesoleval ajal hageja käib koolis, ta on 16-aastane tüdruk ning tema igapäevased vajadused on kindlasti muutunud suuremaks võrreldes 2010 aastaga. 2010 aastal koosnesid hageja igakuised kulud järgnevast: toit 1500 eek/95,86 eurot; lasteaiakulud 800 eek/ 51,12 eurot; rõivad jalatsid 500 eek/32 eurot; hügieen 100 eek/6,40 eurot; vaba aeg 100 eek/6,4 eurot; eelkool 110 eek/7 eurot, huvialad 835 eek/ 53,36 eurot, kulutused meditsiinile 700 eek/ 44,73 eurot, eluasemekulud 800 eek/51,12 eurot, transport 500 eek/32 eurot. Kokku 2010 aastal moodustasid hageja ülalpidamisega seotud kulud 5945 krooni, s.o 380 eurot/kuus. Käesoleval ajal hageja igakuised ülalpidamiskulud on keskmiselt järgmised: toit150 eurot, eluasemekulud 50 eurot, aluspesu 30 eurot, spordirõivad 12,50 eurot, teksapüksid, t-särgid ja joped 15 eurot, talverõivad 16,60 eurot, hügieen 30 eurot, ravimid 30 eurot, ravimine laseriga 66,6 eurot, jalatsid 16,6 eurot, koolitarbed 40 eurot, raamatud 30 eurot, joonistamine ja kudumine 30 eurot, teater ja kino 30 eurot, spordisaal 15 eurot, modellikool 90 eurot, massaaž 60 eurot, taskuraha 50 eurot. Kokku: 762,30 eurot/kuus. Lisaks sellele hagejal on suured perioodilised (kaheaastased kulud: prillide ostmiseks (300 eurot), nutitelefon 300 eurot, sülearvuti 1000 eurot: (300+300+1000)= 1600/12 kuud, see on kokku keskmiselt 133 eurot/kuus. Seega moodustavad käesoleval ajal hageja ülalpidamisega seotud igakuised kulud kokku keskmiselt 895,3 eurot. 2 Kuni juulikuuni 2019 sai hageja ema igakuiselt 1117,04 eurot Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist. Alates juulikuust 2019 saab hageja ema vaid 558 eurot/kuus (peretoetus kolmele lapsele). Seega on näha, et hageja ema tulud on viimasel ajal muutunud väiksemaks. Samuti, toodud summadest on näha, et hageja ülalpidamisega seotud tegelikud kulud on rohkem, kui seadusega ettenähtud miinimum. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta Harju Maakohtu 24.09.2010 määrusega tsiviilasjas 2-101445 määratud elatise tasumise kohustust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest igakuine elatis, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja kulutab 2,2 aastase lapse peale elatist kuus ligikaudu 125 eurot ning tema abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Kostja peres on abikaasa poeg, kellel on sügav puue. Samuti on kostja konto kohtutäituri poolt arestitud, sissetulek on minimaalne palk (547,30 euro). Kostjal puudub võimalus saada lisatööd, sest puudub eesti keele tase ja kutseharidus. Vahepeal oli kostja arvel töötukassas. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja X X ja kostja ühine laps (dtl 11). Tsiviilasjas nr 2-10-1445 on Harju Maakohus 24.09.2010 määrusega kinnitanud hageja vanemate kompromissi, mille kohaselt lepiti kokku, et kostja tasub hagejale elatist igakuiselt summas 1800 krooni (s.o 115,04 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni (dtl 12-13). Kostja 3 esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 2019 aprill kuni november igakuiselt hagejale 116 eurot tasunud (dtl 36-38).
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada miinimummäärani. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Riigikohus on selgitanud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 37.1).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-10-1445 24.09.2010 kohtulahendi tegemisel. Nimetatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt moodustasid hageja igakuised kulud kokku 5945 krooni ehk 379,95 eurot, s.o toit 1500 krooni, lasteaiakulud 800 krooni; rõivad jalatsid 500 krooni, hügieen 100 krooni; vaba aeg 100 krooni; eelkool 110 krooni, huvialad 835 krooni, kulutused meditsiinile 700 krooni, eluasemekulud 800 krooni, transport 500 krooni. Tsiviilasjas toimunud 12.08.2010 toimunud kohtuistungil on kostja kinnitanud, et ta ei tööta ning tema konto on arestitud. 22.09.2010 toimunud istungil jõudsid pooled kokkuleppele (protokollid nähtavad kohtute infosüsteemist). Kompromissis leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale elatist igakuiselt summas 1800 krooni (s.o 115,04 eurot). Seega tuleb eeldada, et kompromissis märgitud elatise suurusega oli tagatud hagejale vajalik ülalpidamine ning kostja oli suuteline nimetatud summat ka igakuiselt tasuma.
3. Hageja on palunud hagiavalduses elatist suurendada põhjusel, et hageja igakuised kulud on võrreldes 2010 aastaga suurenenud. Hageja on märkinud, et tema igakuised kulud 4 moodustavad kokku 762,30 eurot, s.h toit 150 eurot, eluasemekulud 50 eurot, aluspesu 30 eurot, spordirõivad 12,50 eurot, teksapüksid, t-särgid ja joped 15 eurot, talverõivad 16,60 eurot, hügieen 30 eurot, ravimid 30 eurot, ravimine laseriga 66,60 eurot, jalatsid 16,60 eurot, koolitarbed 40 eurot, raamatud 30 eurot, joonistamine ja kudumine 30 eurot, teater ja kino 30 eurot, spordisaal 15 eurot, modellikool 90 eurot, massaaž 60 eurot, taskuraha 50 eurot. Lisaks sellele on hageja välja toonud kaheaastased kulud: prillide ostmiseks (300 eurot), nutitelefon 300 eurot, sülearvuti 1000 eurot ning seega on keskmised igakuised kulud kokku summas 895,30 eurot. Kuigi hageja palub suurendada elatist kuni miinimumsuuruseni, siis hageja poolt väljatoodust nähtub, et käesoleval ajal on hageja igakuised kulud suuremad, kui miinimum. Kostja on istungil kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited selles osas, et hagejal võivad igakuised kulud miinimumulatuses olla. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi hageja poolt märgitud kululiike hinnata. Kohus peab üksnes vajalikuks märkida, et alaealisele lapsele ei ole vaja osta kõige kallimat telefoni ega sülearvutit. Samuti ei pea nimetatud kulutusi tegema iga kahe aasta tagant. Kohus selgitab, et isegi juhul, kui kohus vähendaks hageja igakuiseid kulutusi ca 300 euro ulatuses, siis moodustaksid hageja kulud ühes kuus siiski miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna hageja igakuised kulud on võrreldes 2010 aastaga oluliselt suurenenud, siis on hageja ka õigustatud elatise suurendamise hagi esitama. Kohtu hinnangul on igakuiste kulutuste suurenemine ka eluliselt usutav, arvestades, et kompromissi kinnitamisest on möödunud ca 10 aastat. Nimetatud ajaga on suurenenud nii kaupade ja teenuste hinnad, kui ka töötasualammäär.
4. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tuginenud oma vastuväidetes asjaolule, et ta ei ole võimeline hagejale elatist miinimumulatuses tasuma, tal on teine ülalpeetav ning samuti on kostja abikaasal sügava puudega poeg.
5. Tsiviilasjas esitatud tõendite kohaselt on kohtutäitur 19.07.2018 arestinud kostja sissetuleku (dtl 41-44). Kostja on töötuna arvele võetud 02.01.2020 ning talle on määratud töötuskindlustushüvitis (dtl 50-51). Alates 24.01.2020 on kostja tööle asunud xxx AS-s tunnitasuga 4.48 eurot (dtl 80-82). 27.02.2020 on kostja taas töötuna arvele võetud (dtl 137-138). Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2019 kuni 5 21.11.2019 kohta (dtl 40) ning perioodi 01.08.2019-13.02.2020 kohta (dtl 92). Samuti on kohus teinud päringu krediidiasutustele, millest nähtuvalt omab kostja blokeeritud arvelduskontot Swedbank AS-s (132-133). Nimetatud tõenditest nähtuvalt oli kostja keskmine töötasu ajal, mil kostja töötas xxx OÜ-s ca 391 eurot kuus. Samuti on töötukassa kandnud 03.02.2020 kostjale üle 143,40 eurot. Muid igakuiseid sissetulekuid kontolt ei nähtu. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 20.02.2020 kohtuistungil selgitas kostja oma igakuiste kulude kohta, et tasub lasteaiamaksu 65,88 eurot, korteri üüri 147,04 eurot, millele lisandub kulu televisioonile ja telefonile, samuti on tal sõidukulud, toidukulud ning võlgnevus on 10 000 eurot. Kohus selgitas kostjale, et tal tuleb esitada andmed ja dokumendid oma varalise seisundi kohta ning välja tuua ka kõik oma igakuised kohustused. Kostja ei ole ühtegi selgitust ega tõendit oma igakuiste väljaminekute kohta kohtule esitanud. Ka kostja poolt esitatud konto väljavõtetest ei nähtu igakuiseid kulutusi (nt kulud eluasemele, söögile jms). Seega ei ole kostja tõendanud, kas kohtuistungil nimetatud kulud eksisteerivad ning kui jah, siis kas ja mille arvelt kostja neid tasub. Kohus ei ole menetluses tuvastanud, et kostjal oleks vara, mille arvelt elatist tasuda. Samas nähtub, et kostja ja tema abikaasa X on 24.01.2020 (s.o. peale menetluse alustamist) sõlminud abieluvaralepingu, ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu (dtl 90). Lepingu esemeks 1 on x OÜ osa. Kostja ei ole esitanud kohtule tervet lepingut, kuid väljavõttest saab eeldada, et lepingu kohaselt jäi osaühingu osa X lahusvaraks (äriregistrist ei nähtu, et kostjale kuuluks X OÜ osa). Seega võib eeldada, et kostja on võõrandanud menetluse kestel vara, mille arvelt oleks olnud võimalik ka tasuda elatist. Käesoleval juhul ei ole kostja töövõimetu. Seega ei vabane kostja elatise tasumisest üksnes seetõttu, et ta on käesoleval ajal töötuna arvele võetud. Kostja seadusest tulenev kohustus on oma lapsi ülalpidada ning teha selleks kõik vajalik. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta otsiks aktiivselt tööd, s.h lisa sissetulekuallikaid või et töö otsimine/saamine oleks kostjal raskendatud. Kohus arvestab siinkohal ka kostja vanuse ja haridusega. Kostja on lõpetanud Tallinna Mehhaanikakooli elekterkeevitaja eriala kursuse (dtl). Kohtu hinnangul oleks kostjal võimalus ka nimetatud kursusel omandatud oskuseid rakendada. Kuigi eesti keele mitte oskamine võib olla mõnel pool takistuseks, siis leidub ka ameteid, kus keeleoskus ei ole primaarne. Samas peaks kohtu hinnangul Eestis elades olema eesti keele 6 oskus elementaarne vähemalt suhtlustasandil ning kostjal on võimalus seda õppida parema töökoha leidmiseks.
6. Käesoleval juhul on tõendatud, et kostjal on teine alaealine laps X (dtl 39). Kostja on välja toonud, et teise lapse igakuised kulud moodustavad kokku 243,50 eurot, s.h toit, 70 eurot, eluasemekulud 49 eurot, lasteaed 70 eurot, talverõivad 12,50 eurot, hügieen 20 eurot, ravimid 7-10 eurot, jalatsid 5 eurot, mänguasjad ja raamatud 10 eurot. Kostja on selgitanud, et tema kannab teise lapse kulud 125 euro ulatuses ühes kuus. Tõenditena kulude kandmise kohta on kostja esitanud kohtule kviitungeid (dtl 66-73). 07.02.2020 kirjaga on kohus selgitanud, et iga kohtule esitatud tõendi puhul tuleb selgitada, millist vaidlusalust asjaolu dokument tõendab (dtl 84). Kostja ei ole tõendanud kohtule kulude olemasolu ega ka asjaolu, et ta igakuiselt teise lapse kulusid 125 euro ulatuses kannaks. Esitatud kviitungid ei tõenda ka igakuiste kulude olemasolu. Samas on seaduse kohaselt kostjal ülalpidamiskohustus ka oma teise alaealise lapse suhtes ning teine laps ei tohi jääda vähemkindlustatuks.
7. Kostja on menetluses viidanud ka abikaasa puudega pojale, kelle igakuisteks kuludeks on toit 60 eurot, eluasemekulud 250 eurot, talverõivad 12,50 eurot, hügieen 20 eurot, ravimid 34 eurot, jalatsid 112,50 eurot, teksapüksid, t-särgid ja joped 12 eurot, raamatud 20 eurot, taskuraha 25 eurot, s.o kokku 427 eurot. Kostja kannab kulusid seoses abikaasa pojaga 1520 eurot kuus. Kohus märgib, et mitte ühtegi tõendit nimetatud kulutuste kohta kostja esitanud ei ole. Samuti puudub kostjal abikaasa poja ülalpidamiskohustus. Seega ei ole abikaasa puudega poja olemasolu elatise vähendamise aluseks.
8. Arvestades hageja suurenenud vajadustega ning kostja majandusliku seisundiga ja teise alaealise lapse olemasoluga, on kohtu hinnangul käesoleval juhul alust suurendada elatise tasumist kuni 195 euroni kuus. Kostja ei ole töövõimetu ning tema kohustuseks on leida sissetulek, mis kataks tema ülalpeetavate ja tema vajadused. Arvestades, et alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot (mida kostja võiks eelduslikult teenida), siis võiks kostja olla suuteline tasuma elatist 195 euro ulatuses, panustades enam-vähem võrdselt siis nii enda, kui ka teise alaealise lapse ülalpidamisse. Kohtu hinnangul miinimumelatise tasumine hagejale võib põhjustada kostjale majanduslikke raskuseid ning oleks kostjat ja tema teist alaealist last käesoleval juhul ülemäära kahjustav.
9. Kostja on menetluses ka viidanud asjaolule, et 2008 aastal avati hoiukonto hageja nimele, kuhu kanti summa 60 352,69 eesti krooni (ligikaudu 3850,83 eurot), kuid hageja ema on selle ära kulutanud isiklike vajaduste tarbeks. Kohus märgib, et pooled on istungil selgitanud, et nimetatud raha oli mõeldud hagejale kõrghariduse omandamiseks. Seega ei oma nimetatud asjaolu kohtu hinnangul igakuise elatise väljamõistmise nõude lahendamisel tähtsust. Samuti on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et hoiustas antud raha kodus ning käesolevaks ajaks on see pandud tagasi arvelduskontole ning esitanud selle kohta ka maksekorralduse.
10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Harju Maakohtu 27.11.2014 otsust tuleb muuta selliselt, et kostjalt tuleb alates 7 hagiavalduse esitamisest välja mõista hageja kasuks igakuiselt elatis summas 195 eurot. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega, juhul kui kostja poolt on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 17.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8