lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. 2 Antud juhul peatas kohus menetluse
lg 2 alusel, kuna asjast puudutatud vanemad olid nõud laskma ennast kohtuväliselt nõustada. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et asjast puudutatud vanemad L. ja D. on lasknud ennast nõustada perelepitajal Ere Kürsal ning on perelepitaja vahendusel sõlminud kirjaliku kokkuleppe. Kuna perelepitus on tulemuslikult toimunud, siis sellega on menetluse peatamise alus ära langenud ning menetlus tuleb uuendada.
lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.
Käesolevas asjas menetleb kohus L. avaldust tema ja D. ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealiste laste D. ja N. suhtes ning emale laste ainuhooldusõiguse andmiseks. Menetlus peatati staadiumis, kus kohus oli küsinud kirjalikku seisukohta laste elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, oli asjast puudutatud vanemad kohtuistungil isiklikult ära kuulanud ja suunanud nad asja kokkuleppel lahendamiseks nõustaja poole. Perelepitaja Ere Kürsa on esitanud kohtule L. ja D. poolt perelepitaja vahendusel 20.03.2020.a sõlmitud kirjaliku kokkuleppe, milles nad on kokku leppinud laste elukoha, laste ühiselt kasvatamise põhimõtted ning lastega suhtlemise korra. L. ja D. avaldavad kokkuleppes, et soovivad lõpetada L. poolt algatatud menetluse laste ainuhooldusõiguse taotlemiseks. Eeltoodut arvestades võib järeldada, et L. ja D. on saavutanud laste ühise kasvatamise ja nendega suhtlemise korraldamise osas kohtuvälise kokkuleppe ning avaldaja ei soovi enam, et kohus menetleks tema avaldust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja temale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Tulenevalt
lg 1 p-st 2 on vanema õiguste määramine lapse suhtes, (hooldusõiguse asi) hagita perekonnaasi, mida
Vastavalt
lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Antud juhul on L. sisuliselt kohtule esitatud avaldusest loobunud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine on võimalik vastu võtta ja asja menetlus tuleb lõpetada. Kuna teine vanem D. on menetluse lõpetamisega nõus ja esitatud asjaoludest ei nähtu ohtu asjast puudutatud lastele, siis ei pea kohus vajalikuks enne menetluse lõpetamist lapsi ära kuulata ega küsida täiendavalt seisukohta laste elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt Võru Vallavalitsuselt. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus muu hulgas määruses, millega hagita asja menetlus lõpetatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 3 Arvestades asjaolusid jätab kohus avalduselt tasutud riigilõivu (10 eurot) avaldaja kanda ja kõik muud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.