1-18-7253/48

(19259000115)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Eduard Rodini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Eduard Rodin isikukood 37411260233; kannab karistust Viru Vanglas Süüdimõistetu Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu kaitsja Eduard Rodin (videokonverentsi teel) Deniss Matvejev RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta Eduard Rodin tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata OSAÜHINGule Narva Esimene Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Eduard Rodinile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 92 (üheksakümmend kaks) eurot ja 40 senti, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot ja 40 senti. Mõista Eduard Rodinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 92 (üheksakümmend kaks) eurot ja 40 senti, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700064258 ning selgitus „Eduard Rodin, 1-18-7253, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu 1 1-18-7253 Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 03.12.2018 lühimenetluses tehtud otsusega tunnistati E. Rodin süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi ja teda karistati KrMS § 238 lg-t 2 ja KarS § 68 lg-t 1 kohaldades vangistusega 11 kuuks ja 29 päevaks. E. Rodinile mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti tema vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 14.05.2019 Riigikohtu määrusega.
2. 19.02.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid E. Rodini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. E. Rodini karistusaeg algas 01.10.2019, see lõppeb 30.09.2020 ning KarS § 76 lg 1 p 1 kohane tähtaeg saabus 31.01.
3. E. Rodini isikuandmetele tuginedes toetab vangla tema ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele.
4. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur vangla argumenditega nõustuvalt E. Rodini ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
5. Kohtuistungil avaldas E. Rodin, et taotleb ja toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele. E. Rodin avaldas, et ta pani toime kuriteod rumaluse tõttu, kuid on kindel, et enam ta ei tarvita alkoholi oma halva tervisesisundi tõttu. Varem ta ei pööranud tähelepanu oma tervisele ega alkoholi kahjulikkusele, kuna enne infarkti tundis ta ennast hästi. Täiendavalt avaldas E. Rodin, et teda on karistatud kolm korda sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, samuti ta on nõus alkoholi raviga. Vanglas E. Rodin ei tööta, kuna tal tekivad hingamisraskused.
6. Kinnipeetava kaitsja leidis, et tänaseks esineb alus E. Rodini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja märkis, et E. Rodin suudab majanduslikult toime tulla, kuna Eestis on võimalik leida miinimumpalgaga töid. Samuti leidis kaitsja, et alkoholi tarvitamise risk on minimaalne, kuna E. Rodin ise soovib pöörduda arsti poole abi saamiseks ja kohtul on õigus kohaldada seda kohustust. E. Rodin on teinud järeldusi oma käitumisest ja nii vangla kui prokuratuur toetavad tema enne tähtaega vangistusest vabastamist. E. Rodin käitumine vanglas on olnud õguskuulekas ja distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Seega on kaitsja seisukohal, et materiaalsed eeldused kaitsealuse vabastamiseks on täidetud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et E. Rodin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.
8. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et E. Rodin on ära kandnud kolmandiku mõistetud vangistusest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on E. Rodini avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet ja korteri omanik on andnud nõusoleku E. Rodini sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Seega on elukoht E. Rodinil vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Seega tuleb nentida 2 1-18-7253 E. Rodini puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist elektroonilise valve alla. Vaatamata sellele, et arutataval juhul on täidetud formaalsed eeldused E. Rodini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, ei pea kohus tema vabastamist võimalikuks.
9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
10. Esmalt märgib kohus, et E. Rodini puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). E. Rodinil puuduvad distsiplinaarkaristused. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel.
11. Hinnates E. Rodini isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et E. Rodini käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. Kohus on ka seisukohal, et vaatamata eriala puudumisele on tal olemas lukksepa kutseoskused, mis aitavad vabaduses tööd leida. Lisaks on E. Rodinile vabanemisel tagatud elukoht, enda sõnade kohaselt ka töökoht ja toetavad lähisugulased. Tegemist on asjaoludega, mis toetavad E. Rodini ennetähtaegset vabastamist.
12. E. Rodini karistamise aluseks on korduv joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. E. Rodini on ka varem süüdi mõistetud ja karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest (vt Harju Maakohtu 18.11.2014 otsust kriminaalasjas 1-14-2014). Kõnealuse otsusega karistati E. Rodini vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, mille tegemise kestel kohustus E. Rodin alluma käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Karistusregistri väljavõtte kohaselt pöörati kõnealune karistus aga täitmisele – E. Rodin jättis täitmata üldkasuliku töö tunnid, ei esitanud tõendit alkoholiravile allumise kohta, vastustades ka fakti, et tal pole probleeme alkoholiga. Lisaks nähtub, et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusaeg lõppes 28.10.2016, ent käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo pani E. Rodin toime 17.06.
13. Analüüsides eelnevat, nendib kohus järgmisi aspekte. Esmalt nähtub, et E. Rodin pani juba lühikese ajavahemiku möödumisel kinnipidamisasutusest vabanemisest toime uue tahtliku ja varasema kuriteoga samaliigilise kuriteo. Samuti järeldub, et E. Rodini pole suunatud õiguskuulekale teele ka uue kuriteo toimepanemisega kaasnev võimalik karistus, mis võib väljenduda reaalses vangistuses. Võttes arvesse E. Rodini eelnevat karistatust, eelneva karistuse täitmise asjaolusid, samuti antud karistuse aluseks olevat ajamääratlust koostoimes teo tehioludega, on kohus seisukohal, et E. Rodini kohtuistungil antud selgitus, mille kohaselt on tal kadunud soov alkoholi tarvitamiseks, mis peaks eelduslikult tagama tema edasise õiguskuulekuse, on kaheldav ja vähe-veenev.
14. Arutataval juhul tõi kohus vabastamist toetavate aspektidena välja korrektse nõuetekohase käitumise vangistuse ajal, kutseoskuste olemasolu, mis võimaldab legaalset tööd leida ja sissetulekut saada ja kindla elukoha ning lähedaste olemasolu. Analüüsides E. Rodini karistuse aluseks olnud teo ja sel ajal teda ümbritsenud asjaolusid, siis on võimalik kohtul vangla iseloomustusele tuginedes väita, et tema vabastamist toetavad needsamad asjaolud, mis eksisteerisid tal ka ajal, mil ta karistamise aluseks olnud teo toime pani. See tähendab, et tema vabastamist teotavatele asjaoludele pole kohtul võimalik omistada kaalu, mis annaksid olulise panuse E. Rodini õiguskuulekusele, sest nagu öeldud – need asjaolud pole tema õiguskuulekust juba varasemalt taganud. Pidades silmas ka ääretult lühikest ajavahemikku, mis jäi karistuse kandmise lõppemisest uue kuriteo toimepanemise vahele, 3 1-18-7253 samuti seda, et vangistuse tingimustes on E. Rodini käitumine korrektne, siis toovad need kaasa järelmi, kus E. Rodini käitumist saab õiguskuulekaks pidada vaid tugeva järelevalve tingimustes. Talle on omane käituda järelevalve tingimustes õiguskuulekalt, ent järelevalve puudumisel jääb tema sisemine motivatsiooni õiguskuulekaks eluks tagasihoidlikuks. Seega on tema puhul uute liiklusalaste kuritegude toimepanemise oht kõrge ja kõrge uute kuritegude oht ei võimalda tema suhtes ka vabastamisotsuse tegemist.
15. Kuna kohus vaagib E. Rodini vabastamisküsimust ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele, siis tuleb kohtul hinnata, kas elektrooniline valve eviks E. Rodinile mõju, mis välistaks tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Analüüsides E. Rodini isikuandmeid, sh karistuse aluseks olnud teo tehiolusid, siis järeldub, et tema õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses alkoholi tarvitamisega. Seega on vabastamisküsimuse otsustamisel määrav, mil viisil on E. Rodini puhul maandatav alkoholist lähtuv risk. On üldteada, et elektroonilise valve tingimustes on piiratud sellele allutatud isiku liikumisvabadus. Elektrooniline valve ei võimalda iseseisvalt kontrollida aga isiku tegevusi, toiminguid ega suhtlusringi. Seega on võimalik E. Rodinil elektroonilise valve tingimustes tarvitada ka alkoholi. Kohus möönab, et kohtu pädevuses on keelata E. Rodini alkoholi tarvitamine ja ta on andnud nõusoleku alluda ka alkoholivastasele ravile, ent tema eelnevast käitumisest nähtub, et kõnesolevad meetmed pole tema puhul tõhusaks osutunud. E. Rodini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et E. Rodin endal sõltuvusprobleemi ei tunnista, väljendades seisukohta, et suudab alkoholi tarvitamist kontrollida. Taolisest arusaamast järeldab kohus, et E. Rodin pole senini oma tegude õigusvastasust ja keelatust mõistnud, ei teadvusta taolise tegevusega kaasnevaid ohte ja olukorras, kus isik ise ei mõista ega teadvusta temast lähtuvat ohtu, mis on põhjuslikus seoses alkoholi tarvitamisega, kõneleb see taas kord selles, et E. Rodini alkoholi tarvitamisega kaasnevad riskid on maandamata. Kuna elektroonilise valve tingimustes ei ole võimalik välistada E. Rodini-poolset alkoholi tarvitamist, alkoholi tarvitanuna ei suuda ega soovigi E. Rodin teha õigeaegseid ja kohaseid valikuid oma käitumisaktide üle, siis on kohtul võimalik vaid nentida, et E. Rodini pole võimalik karistuse kandmiselt vabastada ka tema elektroonilise valve alla allutamisega. Mis puudutab E. Rodini kehva tervislikku seisundit, siis sellelegi pea kohus põhjendatuks erakordse tähenduse andmist, millega võiks kaasneda vabastamisotsuse tegemine. Iseloomustuse kohaselt on E. Rodin krooniline haige, kelle haiguslikud seisundid ei ole ilmnenud vangistuse ajal, vaid eksisteerisid ka ajal, mil E. Rodin kuriteo(d) toime pani. Seega oli E. Rodinil võimalik oma tervislikku seisundit silmas pidades vältida nii alkoholi tarvitamist kui ka tahtliku kuriteo toimepanemist. Kuna E. Rodin ise oma tervist tähtsaks pole pidanud, siis ei omista ka kohus tema tervislikule seisundile ulatuslikumat kaalu, kui ta seda ise on teinud.
16. Kohus märgib ka, et kuna üldiselt teadaolevalt on alkoholi tarvitamisest loobumine pikk ja kõrget enesemotivatsiooni nõudev protsess, siis olukord, kus E. Rodin pani toime uue õigusrikkumise toime vaid lühikese ajavahemiku möödumisel eelneva karistuse täielikust ärakandmisest, toob kaasa järelduse, et tema enesemotivatsioon alkoholist loobumiseks ei ole sedavõrd kõrge, et see tegelikkuses realiseeruks. Seega pole E. Rodinist lähtuv oht alkoholi tarvitamisega seotud liiklussüütegude toimepanemiseks maandatud, seda ei maanda ka elektrooniline valve, temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja see välistab E. Rodini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla.
17. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele E. Rodini vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad mitmed asjaolud, mis tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja tema valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, sh ka elektroonilise valve alla. 4 1-18-7253
18. E. Rodini kaitsja D. Matvejev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 118 euro suuruses summas, millele lisandub käibemaks summas 23,60 eurot. Kokku taotleb kaitsja 141,60 euro väljamõistmist. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks 55 minutit, summas 50 eurot; kohtuistungiks ettevalmistamiseks 45 minutit, summas 41 eurot; kohtuistungi ajakuluks on 21 minutit, s.o 27 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab kaitsja taotlust põhjendatuks osaliselt. Kohus peab põhjendatuks kaitseülesande täitmiseks teostatud toiminguid – materjalidega tutvumist, istungiks ettevalmistamist aga ka kohtuistungil osalemist. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu, mis kulus materjalidele tutvumiseks ja ettevalmistuseks. Tegemist on õiguslikult lihtsa kaasusega, tegmist pole mahuka materjaliga ja kohtuistungil ei käsitlenud kaitsja selliseid õiguslikke küsimusi, millega oleks põhjendatav väga suur ajakulu – sellest annab aimu ka kohtuistungi ajakulu, mis on 21 minutit. Seega loeb kohus materjalidega tutvumiseks ja istungiks ettevalmistuse põhjendatud ajakuluks 55 minutit, mis võrdub 50 euro suuruse rahasummaga. Kohtuistungi ajakulu on põhjendatud. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
19. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 77 eurot (50 eurot ja 27 eurot), millele lisandub käibemaks summas 15,40 eurot. Kõnealune menetluskulu, so kogusummas 92,40, eurot kuulub E. Rodinilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). /allkirjastatud digitaalselt/ 5