) § 15 lg 1 ja
lg 2 punktis 1 nimetatud alus.
punktis 4 sätestatud põgenemisoht, kuna isik on toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud ka vanglakaristus. Kokku on isikut karistatud kriminaalkorras 10 korral ning 37 korral väärteokorras. Põgenemisohu hinnang on prognoosotsus ning Siseministeeriumi hinnangu kohaselt kujutab isik vanglast vabanemise järgselt tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale. XX on oma käitumiselt riskialdis ning toimepandud kuriteod näitavad, et ta seab isiklikud huvid kõrgemale ühiskonna käitumisnormidest. Tartu Vangla hinnangul on uute õigusrikkumiste toimepanemise tõenäosus kõrge, eelkõige siis kui isik jätkab narkootikumide või alkoholi tarbimist. PPA on seisukohal, et isiku suhtes ei oleks võimalik tõhusalt rakendada järelevalvemeetmeid lahkumiskohustuse täitmiseks, kuivõrd esineb piisav tõenäosus, et isik neid rikuks. PPA leiab, et isik ei pruugi täita talle lahkumisettekirjutusega pandud kohustust ning võib asuda takistama väljasaatmise täideviimist, kui saabuvad tema tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. 5.2. XX suhtes esineb
Ehkki isik on aidanud kaasa enda dokumenteerimisele, siis ei ole see seniajani õnnestunud. Kehtiva reisidokumendi puudumine takistab isiku väljasaatmist. 5.3.
sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida PPA-l ei ole ning mistõttu ei ole PPA-l alust arvata, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid lahkumiskohustuse täitmise. Isikul puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks ning isiku suhtes kehtib lahkumisettekirjutus. Arvesse tuleb võtta ka seda, et isik on varasemalt korduvalt toime pannud erinevaid õigusrikkumisi ning PPA-l puudub igasugune alus arvata, et isik oleks oma suhtumist kehtivasse õiguskorda muutnud. Lisaks ei ole PPA-l võimalik isiku suhtes rakendada järelevalvemeetmena reisidokumendi hoiule võtmist. PPA leiab, et teiste leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi olla tulemuslikud tagamaks lahkumiskohustuse täitmist.
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust sisuliselt ning isiku põgenemisoht põhineb üksnes väitel, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul ei ole PPA taotluses ja kohtuistungil toodud põhjendused piisavad selleks, et võtta isikult vabadus ning piirata tema õigust Venemaale lahkumise korraldamiseks. 8. Kinnipidamiskeskuses väljasaadetava kinnipidamise pikendamist reguleerib
, mille lõike 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad
PPA tugineb taotluses
lg-le 1 ja lg 2 punktidele 1 ja 3.
lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui
-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (punkt 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (punkt 3). Kohtu hinnangul tuleb
lg-s 1 sätestatud tingimust – järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada – mõista selliselt, et tegemist on isikust lähtuva põgenemisohuga. 9. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikul Venemaale väljasaatmiseks kehtivad reisidokumendid puuduvad ning XX on ise astunud samme enda dokumenteerimiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et tänaseks ei ole isiku kinnipidamine ületanud
Sellest tulenevalt ei oma praegusel juhul
lg 2 punkti 3 kohaldamisel tähendust, kas isik on dokumenteerimisel enda kaasaaitamiskohustust täitnud või mitte. Küll aga märgib kohus, et isiku kaasaaitamiskohustuse täitmine on üheks asjaoluks, mida PPA-l tuleb arvestada isikuga seotud oluliste asjaolude hindamisel ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkuse üle otsustamisel. Seejuures märgib kohus, et üksnes dokumentide puudumine ei saa olla aluseks isikult vabaduse võtmiseks ning tema väljasaatmise eesmärgil kinnipidamiskeskusesse paigutamisel (vt Euroopa Kohtu 05.06.2014 otsus nr C-146/14, punkt 73; Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, punkt 11). 10. Kohus ei nõustu PPA hinnanguga XX põgenemisohust ning leiab, et PPA on hinnangu andmisel tuginenud üksnes isiku varasemale korduvale kriminaalkorras karistamise faktile. Muid isikuga seotud olulisi asjaolusid PPA hinnanud ei ole, ehkki PPA-l on vastav teave olemas olnud2 ning isik on nendele alusetele ka kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning tema kinnipidamise tähtaja pikendamise menetluses korduvalt tähelepanu juhtinud. Kohus küsis PPA-lt 22.04.2020 toimunud kohtuistungil korduvalt, kas ja millises ulatuses on PPA 2 Vt Tartu Halduskohtu 03.01.2020 kohtuistungi protokoll, samuti Harju Maakohtu 17.12.2019 määrus kriminaalasjas XXXXXX, PPA 22.04.2020 esitatud riskihinnang. 3 järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust sisuliselt hinnanud isiku väidetud alustel, siis PPA ei ole seda teinud (kohtuistungi helisalvestis alates kell 10:55:54–10:57:13), ehkki aega selleks on olnud alates 03.01.2020 piisavalt. Ka Tartu Halduskohus möönis isiku põgenemisohu hindamisel ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel, et asja kiireloomulisusest tingitult ei ole täiendavate tõendite kogumine võimalik (Tartu Halduskohtu 03.01.2020 määruse punkt 13). Seega ei ole PPA sisuliselt hinnanud isiku suhtes järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust. Veelgi enam, PPA taotluse aluseks on üksnes isiku suhtes avaldatud negatiivsed hinnangud, kuid isiku suhtes antud positiivsed hinnangud ning varasemaga muutunud asjaolud (sh vanglas rehabilitatsiooniprogrammide täitmine ning vangistuse eesmärkide saavutamine) on PPA jätnud täielikult tähelepanuta. Kohtu hinnangul on selline valikuline tõendite esitamine ja arvestamine vastuolus seaduslikkuse põhimõttega ning
lg-ga 1, mille kohaselt on isiku kinnipidamine lubatud üksnes siis, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus. 11. Kohus nõustub PPA-ga, et kuna XX on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus, siis esineb
Kohus ei nõustu PPA-ga aga selles, et üksnes varasem kriminaale taust ja vangistuses viibimine ning PPA-l usalduse puudumine on piisav, et väita ilma muid isikuga seotud olulisi asjaolusid kaalumata, et isik asub väljasaatmisest kõrvale hoidma. Ka Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt selgitanud, et põgenemise ohule hinnangu andmisel ei saa lähtuda üksnes isiku karistamise faktist. Isiku kriminaalkorras karistamine viitab küll sellele, et ta on valmis käituma õigusvastaselt, kuid arvesse tuleb võtta ka muid isikuga seotud asjaolusid (07.12.2018 määrus nr 3-18-1709, punkt 24). Samuti ei saa isiku kinnipidamise aluseks olla PPA usaldamatus isiku suhtes. Isiku kinnipidamise alused tulenevad seadusest ning muu hulgas saab isiku kinnipidamist õigustada põgenemise ohuga. Selline oht peab olema objektiivne, mitte sõltuv haldusorgani usaldusest kui subjektiivsest hinnangust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2019 määrus asjas nr 3-18-2150, punkt 15).
lg 2 punkt 1); 2) kohustada teda ilmuma määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele (
lg 2 punkt 2); 3) kohustada teavitama elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest (
Samuti on PPA-l õigus kontrollida XX elamist kindlaksmääratud elukohas. Arvestades täna eriolukorrast tulenevaid piiranguid ei ole ka kuigivõrd tõenäoline, et puudutatud isik Eestist lahkuks. 16. Eelnevast tulenevalt jätab kinnipidamiskeskusest vabastada. kohus PPA (allkirjastatud digitaalselt) 5 taotluse rahuldamata. Isik tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.