← Eesti

2-19-6306/29

Obsah (6)§ 423§ 168§ 657§ 1§ 171§ 462

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Tanel Saar, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-6306 Tsiviilasi Tatja

§ 423lg 1 p 13).

Vaidlustatud artiklite avaldamine ei toimunud hageja ja kostja vahelises võlaõigussuhtes. Artiklite avaldamise ajal oli kostja Narva linnavolikogu esimees ja hageja Narva linna sotsiaalabiameti direktori kohusetäitja. Pooled vaidlevad, kas kostja poolt hagejat puudutavate andmete ja hinnangute avaldamine oli seotud hageja ametiülesannete täitmisega. Tuleb eeldada, et teabe avaldamine riigi, kohalike omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. Selle eelduse võib kummutada vaid avaldatava teabe ülekaalukas ja tihe seos eraõiguslikus vormis täidetavate ülesannetega (Riigikohtu

  1. juuni 2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-3-12, p 14). Kohus leidis, et artiklite avaldamisega teostas kostja avalikku võimu. Vaidlustatud artiklites avaldatud teave hageja kohta oli otseselt seotud hageja teenistusülesannetega, s.o Narva linnas sotsiaalabi tagamisega. Eeltoodust lähtuvalt on tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kohus leidis, et kuna tsiviilkohus ei ole pädev asja lahendama, ei ole kohus pädev ka vaheotsuse tegemist otsustama.
  3. detsembril 2019 täiendas maakohus hagi läbi vaatamata jätmise määruse resolutsiooni p-dega 4 ja 5, millega jättis menetluskulud hageja kanda ning määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtumääruse jõustumisest alates mõistliku aja jooksul. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  4. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu
  5. detsembri 2019 määruse ja
  6. detsembri 2019 täiendava määruse peale vastavalt
  7. detsembril 2019 ja
  8. jaanuaril 2020 määruskaebused, milles palub maakohtu määrused tühistada ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Kostja oli väidete esitamise hetkel rahva poolt valitud volikogu liige, kes ei teosta täidesaatvat võimu, vaid rahva tahet kohalikus omavalitsuses. Kostja ei ole ametnik. Kostja pädevuses ei ole hageja üle teenistusliku järelevalve teostamine või hageja töö kvaliteedi hindamine. Hageja suhtes ei olnud käimas distsiplinaarmenetlusi, mille tulemusel oleks keegi saanud objektiivselt selliseid väiteid avaldada. Riigivastutuse seadus kohaldub vaid siis, kui tegemist on avaliku võimu teostamisega. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-3-12 (p 14) ei ole praeguses asjas asjakohane, sest info avaldamisel puudub seos avaliku võimu, sh täidesaatva võimu või täidesaatva võimu tegevusega. 4 Tuleb eristada rahvasaadiku poliitilise sisuga sõnavõttu täidesaatva võimu ametniku sõnavõttudest. Kui rahvasaadik (poliitik) esineb isikliku sõnavõtuga, mis ei peegelda erakonna või valitud kogu (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu) seisukohti, on tegemist poliitiku isikliku arvamusega, mitte erakonna või valitud kogu arvamusega. Selles (võla)suhtes on pooled võrdsed, hageja ei vaja avalik-õiguslike normide ega halduskohtu kaitset. Kostja ei realiseerinud talle kehtiva õigusega antud pädevust, kui ta teotas hageja au. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ega muud õigusaktid ei anna volikogu esimehele õigust hinnata avaliku võimu teostamise käigus linna ametnike tööd. Kohus ei pööranud tähelepanu kostja avaldatu sisule, vaid üksnes kostja ametipositsioonile ja vaidlusaluste väidete kategooriale. Ajakirjanik käsitles kostja väiteid kostja arvamusena, mitte kohaliku omavalitsuse ametliku seisukohana. Kostja süüdistas isiklikult hagejat selle asemel, et anda sisulisi vastuseid õigusaktide vastu võtmata jäämise tegelike põhjuste kohta. Kostja avaldas isiklikku arvamust. Sel põhjusel on ka tsitaatides korduvalt sees sõnad „mina arvan“ ja „mulle ei ole selge“. Kui asja läbi vaatamata jätmise määrus tühistatakse, ei olnud maakohtul alust

§ 168lg 2 alusel jätta menetluskulusid hageja kanda.

  1. Kostja (vastustaja) palub jätta hageja määruskaebused rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja hagiväited on oluliselt moonutatud, st ei vasta ka enda esitatud tõlgetele eesti keeles ning osaliselt ei ole väidete autoriks kostja. Kohaliku omavalitsuse tegevuse üheks põhimõtteks on avalikkus. Seega eelkõige esindab Narva linna avalikkuse ees linnapea ja volikogu esimees (volikogu esimees esindab ka linnavolikogu). Artiklites on ilmne, et ajakirjanikud on pöördunud kostja, kui volikogu esimehe ja Narva linna esindaja, poole ning kostja vastused on antud tema poolt teenistusülesandeid täites sh töö ajal – volikogu esimehena ja linna esindajana. Kogu vaidlus ja sellega kaasnevad tõendid seonduvad samuti ainult kohaliku omavalitsuse haldustegevusega. Eksitav on hageja väide, et isikliku arvamuse avaldamine ei toimu kunagi avalik-õiguslikus suhtes ning tegemist oli kostja kui poliitiku isikliku arvamuse avaldamisega. Seisukohad on väljendatud kostja poolt linna esindajana ning ainult kohalikku omavalitsuse tegevust puudutavates küsimustes. Kostja linna ja volikogu esindajana pidi ja saigi kommenteerida avalikkust huvitavaid küsimusi. Linna esindajana on kostja pädev avaldama teavet linna puudutavates küsimustes ja nende põhjustest. Linnalt kommentaaride küsimise põhjuseks oli ametniku/hageja poolt linna tegevuse osas eksitava teabe avaldamine meediale. Tuleb eeldada, et teabe avaldamine riigi, kohalike omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21 koosmõjus §-ga 659).

Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 8. Hagi on esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel. Pooled vaidlevad, kas asi tuleb lahendada maa- või halduskohtus ning kas nõue on esitatud õige isiku vastu. 5 Hageja esitas hagiavalduse maakohtule ning kohus võttis hagiavalduse menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu mh väites, et hagi on esitatud vale kostja vastu ning asi allub halduskohtule. Maakohtul tuli kontrollida, kas asi kuulub lahendamisele tsiviilasjana maakohtus või haldusasjana halduskohtus (

§ 1ja HKMS § 1).

9. Maakohus on õigesti viidanud, et HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine.

§ 1kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi.

Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslik vaidlus eeldab igal juhul, et õigussuhte üks osapooltest on avaliku võimu kandja, st riik, kohalik omavalitsus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraisik. Teisalt ei ole välistatud, et avalikke ülesandeid täidetakse eraõiguslikus vormis (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. 2017, § 1, lk 56). Riigikohus on rõhutanud, et haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom (Riigikohtu

  1. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-2894, p 13).
  2. Hageja oli novembrist 2017 kuni detsembrini 2018 Narva linna sotsiaalabiameti direktori kohusetäitja, st ametnik. Narva linna sotsiaalabiameti direktor allub linnapeale (Narva linna Sotsiaalabiameti põhimääruse § 5 lg 2 teine lause). Kostja on alates
  3. augustist 2018 (sh
  4. oktoobri 2018 artikli avalikustamise ajal) Narva linna volikogu esimees (I kd, tl 147). Kohalik omavalitsus rajaneb mh tegevuse avalikkuse põhimõttel (KOKS § 3 p 6). KOKS § 10 lg 1 järgi on nii vald kui ka linn avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Narva linna põhimääruse p 4.1.4 kohaselt esindab volikogu esimees linnavolikogu ja juhib selle tööd. Punkti 4.7.2 järgi esindab linnavolikogu esimees vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, Narva linna põhimäärusele ning volikogu poolt antud volitustele Narva linna ja tema volikogu. Sama määruse p 1.3.7 kohaselt rajaneb Narva linna kohaliku omavalitsuse tegevus avalikkuse põhimõttel. Eeltoodust tuleneb, et Narva linna volikogu esimehe ülesannete hulka kuulub mh linna esindamine avalikkuse, sh meediaväljaannete, ees.
  5. Hageja heidab kostjale ette ERR-i ajakirjanikule ebaõigete faktiväidete esitamisega (alternatiivselt väärtushinnangute esitamisega) kahju tekitamist. Ringkonnakohus selgitab, et artikleid ei avaldanud kostja. Kostja avaldas üksnes teavet meediaväljaandele. Riigikohus on seisukohal, et sellises olukorras saabki hageja nõuda väidete ümberlükkamist mh mitte üksnes meediaväljaandelt, vaid ka isikult, kes vastutab ebaõigete andmete avaldamise eest meediaväljaandele. Sellisel juhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda üksnes samas meediaväljaandes, mida hageja ongi teinud (Riigikohtu
  6. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).
  7. Hageja väidab hagis, et kostja esitas
  8. oktoobri ja
  9. oktoobri 2018 artiklites järgmised faktiväited: 1) „mul ei ole selge, miks sotsiaalabiameti juht, lahendades selliseid sotsiaalsfääri puudutavaid olulisi momente, ei teavitanud mingisugustest probleemidest eeskätt linna juhtkonda“; 6 2) „
  10. a septembris oli õiguskantsler edastanud Narva linnale ettepaneku viia kooskõlla Narva sotsiaalteenuste osutamist reguleerivaid määrused seadustega.
  11. a märtsis ja juunis esitati linnavolikogule sotsiaalabiameti poolt korduvalt muudetud määruste eelnõud, kuid need saadeti tagasi, kuna eelnõudes oli rida mittevastavusi. Määrused peavad olema koostatud selleks, et tavalised kodanikud saaksid neid lugedes aru, milliseid sotsiaalteenuseid nad võivad saada ja kuidas taotleda. Määrusi ei ole vaja lihtsalt „eksisteerimiseks““; 3) „„Selle nädala alguses ilmus informatsioon selle kohta, et kohalikel omavalitsustel on võimalus saada riigilt toetust uue hooldekodu ehitamiseks või vana hooldekodu renoveerimiseks. Summad on suhteliselt suured: uue ehitamine maksab kuni 700 000 eurot ja renoveerimine maksab kuni 472 500 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on
  12. jaanuar
  13. a“ ütles Janovitš, märkides, et kolmapäeval toimunud linnavalitsuse istungil Patsanovskaja isegi ei maininud seda“; 4) „arvab Janovitš, lisades, et temal on veel palju sotsiaalteenuste korraldamist puudutavaid küsimusi linna sotsiaalsfääri juhile“; 5) „Konkursikomisjoniga ühinenud Narva linna volikogu esimees Irina Janovitš loodab, et sotsiaalabiameti direktori ametikoha konkurss on seotud ametiülesannete täitmise hooletuse tõttu tekkinud olukorraga, milles Narva linn kaevati kohtusse“.
  14. Kostja on seisukohal, et andis kommentaare ERR-i ajakirjanikule esindades volikogu esimehena Narva linna (volikogu). Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et Narva linna volikogu esimehe ülesanneteks on mh esindada Narva linna. Seega on kostja pädevus volikogu esimehena esindada volikogu ja Narva linna mh suhetes meedia ja avalikkusega. Ringkonnakohus märgib, et Narva linna volikogu ülesanne on mh kinnitada Narva linna Sotsiaalabiameti põhimäärus ja struktuur (Narva linna põhimääruse p 10.2.1 ja sotsiaalabiameti põhimäärus § 1 lg 7). Sotsiaalabiameti põhimääruse § 5 lg 3 kohaselt on sotsiaalabiameti direktori ülesanne korraldada muude linnavolikogu ja -valitsuse poolt ametile pandud ülesannete täitmist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kõik artiklis hageja kohta avaldatud kostja väited puudutavad vaid õiguskantsleri pöördumist seoses Narva linnavolikogu määruste mittevastavusega põhiseadusele, Narva linna sotsiaalabiameti tööd ja sotsiaalabiameti direktori konkursiga seonduvat. Narva linna sotsiaalabiameti ülesandeks on Narva linna sotsiaalvaldkonna teenuste korraldamine (vt sotsiaalabiameti põhimääruse § 2). Sotsiaalabiameti põhimääruse kohaselt on sotsiaalabiameti direktori ülesanne korraldada volikogu antud ülesannete täitmist. Hageja ülesanne oli sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjana sotsiaalteenuseid korraldavate määruste kooskõlla viimine põhiseadusega ning sotsiaalabiosakonna töö juhtimine (I kd, tl 110), milleks andis mh tähtaja volikogu esimees (s.o Aleksandr Jefimov, I kd, tl 111). Seega ei viidanud kostja hagejale kui sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjale
  15. oktoobri 2018 artiklis juhuslikult. Ka eelneval päeval,
  16. oktoobril 2018, kommenteeris hageja ise portaalis rus.err.ee avaldatud artiklis õiguskantsleri pöördumist Riigikohtusse ning Narva linna tegevust sotsiaalteenuseid korraldavate määruste kooskõlla viimisel põhiseadusega (I kd, tl 124-125). Kostja vaidles vastu ka väidete eestikeelsete tõlgete korrektsusele, kuid see ei oma pädeva kohtu väljaselgitamisel tähtsust.
  17. Järgmisena hindab ringkonnakohus, kas kostja volikogu esimehena vastutab isiklikult eraõiguslikul alusel meediaväljaandele teabe andmise eest. 7 RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Taotlust au teotavate ebaõigete andmete avaldamisel saab nõuda ka halduskohtult VÕS § 1047 lg 4 alusel andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul (Riigikohtu
  18. oktoobri 2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-06, p 13). Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel. RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (vt Riigikohtu
  19. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis (Riigikohtu
  20. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12). RVastS § 12 lg 1 esimese lause kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Sel moel kaitseb riik ametnikke ja teisi tema nimel tegutsevaid füüsilisi isikuid avalike ülesannete täitmisega kaasnevate riskide eest (E. Andresen. Õppematerjal kohtunikele: Riigivastutus. Riigikohus. 2009, lk 19). Ringkonnakohus märgib, et kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduses ega mujal ei ole erisätteid selle kohta, et volikogu esimees vastutaks avalike ülesannete täitmisel mittevaralise kahju tekitamise korral kannatanu ees solidaarselt avaliku võimu kandjaga. VÕS § 1043 jj ei ole eriseaduseks RVastS § 12 lg 2 teise lause tähenduses (Riigikohtu
  21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 16).
  22. Riigikohus on põhjalikult analüüsinud RVastS § 12 lg 2 kohaldamise kohustuslikkust olukorras, kus kahju on tekitatud avalik-õiguslikus suhtes ametniku poolt. Riigikohus leidis, nõude esitamine kahju tekitanud ametniku vastu ei oleks kooskõlas riigivastutuse seaduse loogikaga. Õiguslikult ei ole kaitstud kannatanu võimalik huvi, et talle hüvitaks kahju selle vahetult põhjustanud füüsiline isik, mitte avaliku võimu kandja. Ametnik vastutab ametikohustuste täitmisel õigusvastaselt tekitatud kahju eest RVastS § 19 jj sätestatud juhtudel regressi korras avaliku võimu kandja ees (Riigikohtu
  23. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 16). Vaatamata sellele, et väidetava kahju tekitanud volikogu esimees ei ole ametnik, kohalduvad eeltoodud Riigikohtu lahendi seisukohad ringkonnakohtu hinnangul ka olukorras, kus kahju tekitajaks on volikogu esimees, kes tekitas väidetava kahju täites avalikke ülesandeid (RVastS § 12 lg 2).
  24. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et Riigikohtu
  25. juuni 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-12 ei ole asjakohane. Maakohus on põhjendatult viidanud nimetatud otsuse p-le 14, milles Riigikohus selgitas, et teabe avaldamine on halduse avalik-õigusliku ja eraõigusliku tegevuse skaalal iseenesest neutraalse iseloomuga toiming. Kuid riigi autoriteet võib tema poolt jagatavale teabele anda avalikkuse silmis uue kvaliteedi. Seega võib riigi poolt teabe avaldamine olla vaid näiliselt, mitte aga oma eesmärkide ja mõjude poolest sarnane eraisikute avaldustele. Riigikohus lisas, et seetõttu tuleb eeldada, et teabe avaldamine riigi, kohalike 8 omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. Selle eelduse võib kummutada vaid avaldatava teabe ülekaalukas ja tihe seos eraõiguslikus vormis täidetavate ülesannetega. Kuivõrd kostja volikogu esimehena täitis ajakirjaniku küsimustele vastates oma õigusaktidest tulenevat õigust Narva linna esindada, siis tuleb eeldada, et tema poolt teabe avaldamine meediaväljaandele on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus.
  26. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks, et kostja poolt ajakirjanikule avaldatav teave olnuks ülekaalukalt ja tihedalt seotud kostja eraõiguslikus vormis toimuva tegevusega. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, justkui oleks kostja avaldanud oma isiklikku, volikogu esimehe avalikest ülesannetest sõltumatut, arvamust. Seega on käesolevalt olukord erinev võrreldes hageja viidatud tsiviilasjaga nr 2-14-55913, kus volikogu liikmed avaldasid poliitikutena iseennast esindades oma isiklikku arvamust. Kostja peab volikogu esimehena saama kohaliku omavalitsuse avalikkuse põhimõttest tulenevalt kommenteerida ajakirjanikele Narva linna ülesannetega seonduvat kindlustundega, et teda ei kaevata talle usaldatud ülesannete täitmise tagajärgede tõttu iga väidetava rikkumise korral eraõiguslikul alusel kohtusse, sest see võib oluliselt pärssida kohaliku omavalitsuse korrakohast toimimist (Riigikohtu
  27. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 15). Selleks, et kostja võiks volikogu esimehena kommenteerida meediaväljaandele Narva linna sotsiaalabi korraldavate õigusaktide vastuvõtmise teemat, ei pidanud hageja suhtes toimuma distsiplinaarmenetlust või kostjal olema õigusaktidest tulenevat pädevust hageja üle järelevalve teostamiseks. Piisab sellest, et volikogu esimehel on õigus volikogu ja Narva linna esindada. Ka sõnakasutus „mina arvan“ ja „mulle ei ole selge“ ei tähenda, et kostja oleks arvamust andes väljunud oma volikogu esimehe ülesannetest Narva linna esindada. Kuivõrd kostja esindas volikogu esimehena Narva linna meediaväljaande ees, siis tuligi maakohtul juhinduda Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-3-12 p-s 14 sätestatud eeldusest. RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (vt Riigikohtu
  28. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Eeltoodust tulenevalt ei allu asi maakohtule ning nõuet ei saa esitada isiklikult kostja vastu, vaid tuleb esitada halduskohtus Narva linna vastu.
  29. Kuivõrd ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu
  30. detsembri 2019 määruse, jääb hagi läbi vaatamata. Seega jättis maakohus õigesti
  31. detsembri 2019 täiendava määrusega menetluskulud hageja kanda.
  32. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (

§ 171lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus käesolevas maakohtu

  1. detsembri 2019 ja
  2. detsembri 2019 määruste jõustumisel. Maakohus määrab ühtlasi tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
  3. Maakohus kuulutas
  4. aprilli 2019 määrusega käesoleva asja menetluse kinniseks osas, mis puudutab hageja terviseandmeid.

§ 462

lg 3 kohaselt avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib kahjustada isiku eraelu puutumatust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult otsustanud lahendi avalikustamist piirata terviseandmeid puudutavas osas ja seega lubanud 9 otsuse avalikustamist osas, mis ei kahjusta menetluse kinniseks kuulutamise eesmärgi realiseerumist. Ringkonnakohtus vaieldi vaid selle üle, kas asi tuleks lahendada tsiviil- või haldusmenetluses ning ringkonnakohtu lahendis ei ole ühtegi viidet hageja terviseandmete kohta. Seetõttu avalikustab ringkonnakohus oma lahendi täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Tanel Saar Kersti Kerstna-Vaks 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.