Obsah (5)

§ 207§ 249§ 252§ 203§ 187

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja

§ 207lg 4 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktori
2. märtsi
3. a käskkirjaga nr 1-1/45 lõpetati muuhulgas kõik kinnipeetavate saatmised, sealhulgas ei toimunud saatmisi jalutuskäigule. Viru Vangla direktori
4. märtsi
5. a käskkirjaga nr 1-1/46 täiendati käskkirja nr 1-1/45 ning kehtima jäid kinnipeetavate saatmiste lõpetamised, sealhulgas saatmised jalutuskäigule ja osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks.
6. R. Kalda esitas
7. aprillil 2020 nimetatud Viru Vangla käskkirjade peale vaide, mille Viru Vangla edastas
8. aprillil 2020 lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
10. aprillil 2020 esitas R. Kalda Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori
11. märtsi
12. a ja
13. märtsi
14. a käskkirjade täitmise peatamiseks osaliselt, jalutuskäikude keelu osas, ning kohustada Viru Vanglat tagama R. Kaldale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Taotleja leidis, et käskkirjadega kohaldatud piirangud on rasked ja ebaproportsionaalsed ning õues jalutamise keeld on inimväärikust alandav ning tervist kahjustav.
15. Tartu Halduskohus rahuldas
16. aprilli
17. a määrusega R. Kalda esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 1) ning peatas osaliselt Viru Vangla
18. märtsi
19. a käskkirja nr 11/45 ja
20. märtsi
21. a käskkirja nr 1-1/46 täitmise R. Kalda suhtes, kohaldades esialgset õiguskaitset ja võimaldades R. Kaldale vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-s 2 ette nähtud jalutuskäike värskes õhus üks tund päevas 30 päevaks ehk kuni
22. maini 2020 (kaasaarvatud) (resolutsiooni p 2). Halduskohtu määrus ei sisaldanud halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 252 lg 4 kohaselt põhjendusi.

1. Viru Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
2. aprilli
3. a määruse tühistamiseks ja R. Kalda esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks. Viru Vangla selgitas, et vangla direktori
4. aprilli
5. a käskkirja nr 1-1/55 alusel lõpetati alates
6. aprillist 2020 tavaosakonnas viibivatele kinnipeetavatele jalutuskäikudele saatmise piirangud. Vangla hinnangul ei olnud halduskohtu määrus selle andmise hetkel õiguspärane ja põhjendatud, mistõttu õigusselguse huvides on asjakohane määruskaebuse sisuline läbivaatamine. Halduskohus ei võtnud arvesse SARS-CoV-2 viiruse ohtlikkusest tingitud tegureid ning vaidlustatud määrus ei vasta

§ 249lg-te 1 ja 3 tingimustele.

Määrusest ei nähtu R. Kalda tegelik vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ega kannatused, mida ta peaks taluma, kui esialgne õiguskaitse jääb kohaldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei saanud olulist rolli mängida asjaolu, et R. Kalda kannab eluaegset vanglakaristust. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa ka asjaolust, et seatud piirangud võivad hilisemas kohtuvaidluses osutuda õigusvastasteks. Seatud piirangud on ajutised, mistõttu on kaasnevad ebamugavused ajutist laadi. Tingimused, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peavad ilmnema objektiivsed asjaolud või veendumus, et kahjulik tagajärg võib saabuda, kohalduvad ka siis, kui kohus teeb põhjendusteta määruse. Halduskohtu määruses puuduvad selgitused, miks ei ole avalikku huvi taotluse lahendamisel arvestatud. Kui liikumispiiranguid ei oleks rakendatud, võinuks see kaasa tuua kiire viiruse leviku kinnipeetavate hulgas. Meetmete rakendamine vanglas ei olnud ebaproportsionaalne. Esineb ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut takistada ja inimeste massilist haigestumist vältida. Piirangute mõju hindamisel tuleb arvesse võtta ka vangla poolt erinevate leevendusmeetmete rakendamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vastustaja leiab, et vaatamata jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamisele alates 29. aprillist, on õigusselguse huvides vajalik määruskaebuse sisuline läbivaatamine ning selles taotletud otsuse tegemine. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu. 7. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja lahendamise ajaks. Erandina on lubatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ka vaidemenetluse ajal, s.o enne halduskohtusse kaebuse esitamist (

§ 249lg 2).

Kuid ka sel juhul on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otstarbeks isiku jaoks sellise koormava tagajärje ärahoidmine, mille mõju kõrvaldamine või heastamine põhiasjas tehtava lahendiga oleks võimatu või oluliselt raskendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus kaaluma avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vangla seaduses tulenevaks ülesandeks on vangla julgeoleku tagamine, samuti kinnipeetavate ja vangla ametnike tervise kaitse tagamine. Selle ülesande täitmiseks kohaldatigi kinnipeetavatele teiste COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamise meetmete hulgas ka jalutuskäikudele saatmise piirangut. Seega vastustaja kohustamisel võimaldada taotluse esitajale jalutuskäike piirangute kehtivuse ajal pidi halduskohus hindama piirangust tuleneva kaebaja õiguste riive ja sellega kaasneva kahjuliku mõju ärahoidmise vajaduse kaalukamaks avalikust huvist vastustajale seadusega pandud ülesande täitmiseks ning kolmandate isikute õiguste kaitseks. 2 Olukorras, kus vastustaja ei nõustunud halduskohtu sellekohase otsustusega ja hinnanguga kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse esinemise kohta, oli vastustajal õigus esitada ringkonnakohtule määruskaebus (

§ 252lg 7).

Määruskaebuse esitamise eesmärgiks saab olla menetlusosalise õigusliku positsiooni parandamine. Juhul, kui määruskaebuse lahendamisel tehtav kohtulahend muutunud asjaolude tõttu ei saa menetlusosalise õigusi või kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja selle võib tagastada vastavalt

§ 203

lg-le 2, koostoimes

§ 207lg-ga 2 ja § 187 lg 3 p-ga 6.

1. Käesolevas asjas ongi sellise olukorraga tegemist. Jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamise tõttu ei mõjutaks määruskaebuse lahendamisel tehtav ringkonnakohtu lahend enam vastustaja õigusi ega kohustusi. Nimelt peatas halduskohus osaliselt Viru Vangla
2. märtsi
3. a käskkirja nr 1-1/45 ja
4. märtsi
5. a käskkirja nr 1-1/46 täitmise taotluse esitaja suhtes. Pärast nimetatud käskirjadega kehtestatud piirangu lõpetamist Viru vangla
6. aprilli
7. a käskkirjaga nr nr 1-1/55 ei reguleeri varasemad käskkirjad enam vangla tegevust kaebaja jalutuskäikudele lubamisel. Vastavalt on lõppenud ka määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu määruse ja määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu mõju vastustajale. Seega määruskaebuse rahuldamine ei tooks kaasa vastustaja vabanemist taotluse esitaja jalutuskäikudele saatmise kohustusest. Määruskaebuse lahendamine ei saa mingil viisil soodustada vastustaja seaduses sätestatud vangla julgeoleku tagamise ja kinnipeetavate ning vangla ametnike tervise käiste kohustuste täitmist ega rahvatervise kaitset üldiselt. Sellega on täidetud

§ 187

lg 3 p-s 6 nimetatud tingimus, s.t muutunud asjaolude tõttu ei saa rinnakohtu lahend vastustaja õigusi ja kohustusi mõjutada, ning määruskaebus tuleb tagastada. 9. Ringkonnakohus osutab veel, et lubatav ei ole määruskaebuse esitamine üksnes selleks, et veenduda, kas halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset õiguspäraselt või mitte. Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus jõustub selle teatavakstegemisest (

§ 252lg 3).

Selle määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei muuda ringkonnakohus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otsustust tagasiulatuvalt, vaid hindab asjaolusid määruskaebuse lahendamise ajal ning otsustab siis, kas esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on jätkuvalt vajalik ja põhjendatud. Nagu eelnevalt selgitatud, vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi, kui tehtav lahend võib mõjutada menetlusosalise õigusi ja kohustusi. Tagasiulatuv hinnang sellele, kuidas halduskohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse, vastustaja õigusi ja kohustusi ei puuduta. Ringkonnakonnakohtu hinnang selles küsimuses ei suurendaks ka õigusselgust. Nagu vastustaja isegi määruskaebuses märkis, siis küsimus sellest, kas vastustaja kehtestas piirangud õiguspäraselt, lahendatakse põhivaidluse käigus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest

1. Isegi kui ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel kujundaks seisukoha vastustaja käskkirjade õiguspärasuse kohta, oleks see üksnes esmane hinnang esialgse õiguskaitse kohaldamisel lahendatavate küsimuste kontekstis, olemata aga siduv asja läbivaatavale kohtule põhiasja lahendamisel. Seetõttu praeguses menetluses ei saa ringkonnakohus anda vastustajale kinnitust, et piirangu kehtestamine oli õiguspärane. Käskkirjade õiguspärasuse kohta siduva hinnangu saamiseks tuleb vastustajal põhimenetluses vajadusel selgitada piirangute kehtestamise käskkirja andmise põhjuseid ning tõendada nende aluseks olevaid asjaolusid. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt näiteks RKHK
2. septembri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14 (p 19). 3