← Eesti

1-19-9797/14

1-19-9797 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9797 (19233000396) Kohtukoosseis Merit Bobrõsev

§ 25

lg 2 järgi, lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Prokurör Süüdistatav Aleksandr Krivtsov isikukood 36109110435; elukoht XXX; määratlemata kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub, XXX; varem kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 05.04.2019-07.04.2019; hilisemas menetluses tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Igor Belugin RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 238 lg 1 p 4, 309 lg 2, 311, 314 ja 315, kohus otsustab: Mõista Aleksandr Krivtsov süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi õigeks. Asitõendid: - jope, kampsun ja teksapüksid ja kokkupandav nuga - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 2 alusel esemete omanikule või esemete seaduslikule valdajale, s.o Aleksandr Krivtsovile; - DNA-puuteproovid ja riidetükk, mis on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveametis - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - toimikus asuv elektrooniline andmeandja, s.o 1 plaat – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. 1 1-19-9797 Kustutada kohtuotsuse jõustumisel Aleksandr Krivtsovi daktüloskopeerimisel ja DNAproovi analüüsil saadud andmed KES § 99 lg 2 alusel riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksandr Krivtsovile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot ja 60 senti, sh käibemaks 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja 60 senti. Jätta menetluskulud, s.o: - ekspertiisikulu kogusummas 2 307 (kaks tuhat kolmsada seitse) eurot ja - kaitsjatasu kogusummas 621 (kuussada kakskümmend üks) eurot ja 60 senti KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Selgitada Aleksandr Krivtsovile, et tal on õigus esitada 6 kuu jooksul alates maakohtu otsuse kuulutamisest, süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 p 2 ja § 21 lg-te 1 ja 3 alusel kahju hüvitamise taotlus Tartu Ringkonnakohtule. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on motiveeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis kätte saadav

  1. veebruaril
  2. Apellatsioon esitakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamise soovist tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Teavituse saamisel koostab kohus motiveeritud lahendi üksnes menetluskuludesse puutuvas osas. Motiveeritud kohtulahend menetluskulude osas on Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis kätte saadav
  4. veebruaril
  5. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast, mil motiveeritud lahend menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus Aleksandr Krivtsov on antud kohtu alla selles, et tema 05.04.2019 kella 21.30 paiku, viibides XXX asuvas majas, olles alkoholijoobes, ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud konflikti tõttu, lõi J S vähemalt 11 korda noaga erinevatesse keha piirkondadesse, sh näo, kaela, käe, kõhu, rindkere ja selja piirkonda. Oma tegevusega tekitas A. Krivtsov kannatanule füüsilist valu ning lõikehaava vasaku põse piirkonda, torke-lõikehaava vasakule ülakõhtu, torke-lõikehaava nimmepiirkonda, torke-lõikehaava kaela vasakule poole külgpinnale, lõikehaava paremale labakäele, lõikehaava parema labakäe sõrmele, lõikehaava paremale randmele, lõikehaava 2 1-19-9797 vasakule kõrvalestale, kaks torke-lõikehaava rindkerre ning torke-lõikehaava vasakule poole roidekaare alla. Ekspertiisi kohaselt ei olnud kannatanule tekitatud vigastused eluohtlikud, kuid arvestades Aleksandr Krivtsovi valitud kuriteo toimepanemise vahendit, löökide arvu ja keha piirkondi, kuhu löögid olid suunatud, siis pidi A. Krivtsov möönma J. S eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist. Sel moel pani Aleksandr Krivtsov tahtliku teoga toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise katse, s.o KarS §

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ja kuulanud ära kannatanu, süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri, asub alljärgnevatele seisukohadele.
  2. Arutataval juhul puudub vaidlus selle üle, et kannatanu J. S ja süüdistatav A. Krivtsov jagasid ja jagavad ühist elukohta aadressil XXX ja ka süüdistuses märgitud ajal ehk 05.04.2019 kella 21.31 ajal viibisid nad oma ühises elukohas. Fakt on ka see, et 05.04.2019 kella 21.29 ajal tehti telefoninumbrilt XXX häirekeskusele kõne, milles paluti aadressile XXX kiirabi saatmist. Kõnest nähtuvalt avaldas helistaja, et tema nägu (kõnes nimetatud lõust) on haavatud, tal on näos noahaav ja selle haava tekitaja viibib sündmuskohal (vt 10.07.2019 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tl 64).
  3. Väljakutsele reageeris teiste seas politseiametnik K L , kes on menetluses tunnistajana üle kuulatud. K. L ütluste kohaselt oli ta 05.04.2019 patrullekipaažis N R ja kella 21.31 paiku said nad väljakutse aadressile XXX . Väljakutse sisuks oli näonoahaav ja teate kohaselt viibis lööja sündmuskohal. Sündmuskohale saabusid nad paari minutiga ja nendega üheaegselt jõudsid sündmuskohale ka kiirreageerijad. Aadressile XXX maja juurde jõudes, tuli neile värava juurde vastu nähtava näonoahaavaga, üleni verine J S . J. S avaldas, et peale tema ja ründaja majas teisi isikuid ei viibi ning ründaja viibib majas. Majja sisenedes leidsid nad elutoas paiknenud voodist istumas A. Krivtsovi nimelise isiku, kes peeti kinni ja toimetati Narva politseijaoskonda. Tunnistaja märkis ka, et sündmuskohal viibinud patrullpolitseinik J S leidis elutoast, vasaku voodi alt, millel istus ründaja, helepunaseks värvunud veega ämbrist noa, mille osas oli kahtlus, et tegemist võib olla rünnakuks kasutatud noaga. J. S võttis kummikinnastes kätega noa ämbrist välja, nuga pakendati ja markeeriti ning võeti sündmuskohalt kaasa. Samuti fotografeeriti ja videosalvestati sündmuskoht (tl 1-15).
  4. Politseiametnik K. L ühetaolisi ütlusi andis ka J. S . Temagi kinnitas 05.04.2019 kella 21.31 ajal väljakutse saamist aadressile XXX. Väljakutse kohaselt oli maja elanikule näkku tekitatud noahaav ja selle põhjustaja viibis sündmuskohal. Tema saabus koos kolleegidega sündmuskohale kella 21.35 paiku. Selleks ajaks olid patrullekipaaž nr XX ja kiirreageerijad sisenenud majja ja tegelesid kahtlustatava kinnipidamisega. Kahtlustatava kinnipidamise ajal viibis kannatanu J. S koos K. L ja N. R väljas. Kannatanul esines nähtav kehavigastus – vasakul näopoolel paiknev noahaav. Kannatanule kutsuti kiirabi, kes talle esmaabi osutas ja ta haiglasse toimetas. Kannatanu avaldas neile, et Aleksandr, kellega nad majas viibisid, oli teda noaga näkku löönud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanu nähtavas alkoholijoobes – tema suust oli tunda alkoholilõhna ning tema reaktsioon ja kõneviis olid aeglased. Sisenedes XXX majja, köitsid tema tähelepanu esiku ja köögi põrandal olnud verekahtlased määrdumised. Määrdumised olid ka elutoas ja vooditel. Kahtlustatav Aleksandr paiknes nende sisenemise hetkel elutoas. Temagi oli nähtavas joobes – tema kõnnak oli ebastabiiline ja isik oli verbaalselt agressiivne. Kiirreageerijad pidasid Aleksandri kinni, toimetasid politseisõidukisse ja seejärel politseijaoskonda. Kuna majas oli pime, polnud võimalik tuvastada, kas kahtlustatava riietel oli kuriteole viitavad jälgi või kehavigastusi. Majas puudus valgus, mistõttu tuli kasutada 3 1-19-9797 taskulampe. Lisaks märkis tunnistaja, et kuna Aleksandr istus elutoa sissekäigust vasakul pool asetsenud voodil, otsustas ta kontrollida, kas antud voodi ümbruses on kuriteo toimepanemise vahend. Visuaalse vaatluse alusel avastas ta voodi alt valget värvi ämbri heleroosa vedelikuga, milles oli lahtikäiv nuga. Noa käepide oli helepruuni värvi ja nuga oli lahtises asendis. Ühekordseid kindaid kasutades võttis ta noa ämbrist välja, andis selle K. L , kes pakendas noa paberkotti ja andis edasi valveuurijale (tl 46-48).
  5. Nagu tunnistaja K. L märkis, kasutati väljakutsele reageerinud politseiametnike poolt vormikaamerat. Vormikaamera salvestas XXX olustikku, isikuid ja toimunut alates politsei saabumisest kuni nende lahkumiseni. Vormikaarmeraga salvestatu on kantud 10.07.2019 asitõendi vaatlusprotokolli (tl 64-73). Politsei vormikaameraga seotud videosalvestus kannab kuupäeva 05.04.2019 ja algab kell 21.35, mil vähemalt kaks patrullpolitseiametnikku ja kolm kiirreageerijat aadressil XXX asuva eramaja ette jõuavad. Politseiametnikud seisavad suletud jalgvärava taga, kui majast väljub lühemat kasvu hallide juustega vanem meesterahvas. Ta kõnnib nuga käes jalgvärava juurde. Kõnealuse noaga püüab kannatanu avada jalgvärava tabalukku. Tulenevalt kannatanu vasaku näopoole vigastusest palub üks kiirreageerijaist välja kutsuda kiirabi. Kiirreageerijate korraldusel lööb kannatanu noa puitposti sisse, kell 21.36 värav avaneb, misjärel suunduvad kiirreageerijad maja hoovi ja sealt edasi majja. Kannatanu jääb välja. Ajal, mil kannatanu väravat avab, avaldab ta politseiametnikele, et nuga, mis tal käes on, pole seesama nuga, millega teda pussitati. Ühtlasi märgib kannatanu, et neil tekkis Šašaga, s.o Aleksandriga tüli. Kannatanu tutvustab end J S . Kell 21.38 fikseerib vormikaamera kannatanu verise näohaava. Kannatanuga välja jäänud politseiametniku vormikaamera salvestusega kohaselt kinnitab kannatanu, et teda löönud isik on jätkuvalt majas, ta pole kusagile ära jooksnud ja isik elab seal. Kiirreageerija vormikaameraga tehtud salvestise kohaselt siseneb ta majja. Maja on pime. Taskulambiga valgustades jõuab kiirreageerija tuppa, kus on voodi, mille peal on meesterahvas. Voodis magava mehe verine käsi paistab välja teki alt. Mees liigutab end ja tõuseb püsti. Küsimusele, kas ta on üksi, vastab voodis lamanud mees jaatavalt. Samuti selgitab ta kiirreageerija küsimusele, mis juhtus, et ta tegi J veidi liiga (tl 64-73).
  6. Menetluse käigus kuulati nii kannatanu J. S (tl 49-58) kui ka süüdistatav A. Krivtsov (tl 117-124) üle. Kannatanu avaldas, et alaline elukoht tal puudub, mistõttu elab ta omaniku loal ühiselt A. Krivtsoviga aadressil XXX . 05.04.2019 õhtul, täpselt kellaaega teadmata, kuid ajal, mil hakkas juba pimedaks minema, viibisid nad A. Krivtsoviga aadressil XXX . Nad istusid Aleksandriga ja tarvitasid alkoholi. Neil oli tarvitamiseks pudel „Pipra“ nastroikat. Mingit konflikti nende vahel ei toimunud. Pärast seda, kui nad olid pudeli tühjaks joonud, läks tema kööki toitu valmistama ja ahju kütma. Mõne aja pärast läks ta tuppa tagasi. Uksel seisis aga Aleksandr, kellel oli käes väljakäiva teraga, pruuni värvi puidust peaga nuga. Seda nuga oli ta varem Aleksandril näinud ja nuga kuulub talle. Aleksandr pobises midagi arusaamatut, ta kuulis sõnu „mind nii lihtsalt ei võta!“, misjärel hakkas Aleksandr teda noaga lööma. Ta mäletab, et Aleksandr lõi teda kahel korral noaga kõhtu. Mis edasi toimus, ta ei mäleta, sest kaotas teadvuse. Toibudes nägi ta, et on üleni verine ja kutsus kiirabi. Kaua tema teadvusekadu kestis, ta ei tea. Ta toimetati haiglasse, kus luges kokku kuue haava olemasolu. Neist kaks oli löödud kõhtu, kätte, kaela, vastu kõrva ja näkku (tl 49-58). Mis puudutab A. Krivtsovi ütlusi, siis möönis A. Krivtsov süüteo osalist toimepanemist. Ta märkis, et tunneb J. S umbes 45 aastat ja nende vahel on normaalsed sõbrasuhted. J. S on tema juures elanud kolm aastat, s.o aastast
  7. J. S elab tema juures põhjusel, et viimasel puudub alaline elukoht, ta ka ei tööta, kuid saab XXX. Eluasemekulusid tasuvad nad võrdsetes osades ja ka raha toiduainetele kulub võrdselt. Peale tema ja J. S majas kedagi kolmandat ei ela. A. Krivtsov möönis, et vahel nad tülitsevad ja nende vahel esineb sõnalisi konflikte. Sõnalisi 4 1-19-9797 konflikte esineb ka alkoholi tarvitamise käigus. 05.04.2019 viibisid nad alates hommikust J. S aadressil XXX . Päevasel ajal nende vahel mingeid konflikte ei olnud. Kella 20 paiku asusid nad J. S laua taha õhtustama ja selle käigus jõid nad ära 0,7-liitrise pudeli alkoholi ARGO. Joodu tõttu oli ta küll purjus, ent orienteerus ümbritsevas normaalselt; ta sai aru oma tegevustest. Ka J. S oli joodust purjus, ent temagi orienteerus ümbritsevas - J. S liikus toas ringi ja ta ei saanud aru, et J. S väga purjus oleks olnud. Alkoholi tarvitamise ajal viibisid nad J. S magamistoas. Tema istus voodi peal, J. S istus aga laua taga toolil. Alkoholi tarvitamise ajal tekkis neil sõnaline konflikt, mille käigus nad teineteise aadressil ebatsensuurseid väljendeid kasutasid. Pärast seda tuli J. S tema juurde, haaras parema käega kinni tema kõrist, surus tema kaelale ja pressis teda seljaga vastu seina. J. S surus tema kaelale jõuga, mis tal hinge kinni pani ja välistas hingamise. Käega surumise ajal tundis ta ka kaelapiirkonna valu. Ta püüdis J. S haardest vabaneda, ent see tal ei õnnestunud. Sel hetkel avastas ta enda kõrvalt voodist kokkukäiva noa. Ta oletab, et nuga võis jääda voodisse ajast, mil ta suupisteid lõikas ja noa voodile pani. Nuga oli avatud asendis. Ta võttis noa paremasse kätte ja torkas noateraga J. S parema käe õlga. Pärast lõi ta teise noalöögi J. S selga. Pärast teist lööki lasi J. S ta lahti ja läks temast eemale. Ta tõusis voodi pealt püsti, ent sel ajal tuli J. S taas tema suunas. Ta oletas, et J. S jätkab tema kägistamist, mistõttu lõi ta taas J. S noaga selga. J. S lükkas teda aga voodile, mistõttu lõi ta J. S veel mõned korrad kehasse. Ta mäletab, et noaga vehkides sähvas ta J. S ka noaga näkku. Mitu korda ta J. S lüüa võis, ta öelda ei oska, sest oli šokiseisundis. J. S tegevuse tõttu oletas ta, et J. S kavatseb ta kägistada ja ta kaitses end noaga. Ka selgitab A. Krivtsov, et oma tervislikust seisundist tulenevalt polnud tal võimalik muul viisil käituda – ta on 7 aasta vältel avarii tagajärjel XXX; avarii tagajärjel on nihkunud tema selgroolülid, jalgadel ta liikuda ei saa ja ta saab liikuda vaid karkude abil.
  8. Et J. S toimetati aadressilt XXX kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda, nähtub SA Narva Haigla vastusest (tl 76-82) ja ekspertiisiaktist nr XXX (tl 87-91). SA Narva Haigla edastatud dokumenditele vastavalt reageeris kiirabi 05.04.2019 kell 21.29 väljakutsele, mille kohaselt paluti kiirabi aadressile XXX noahaavadega isikule. Patsiendiks osutus J. S , kellel tuvastati mitut keha piirkonda haaravad lahtised haavad, sh näohaavad, kõrva haav, kaela vasaku poole haav, rindkerehaavad, vasaku roidekaare haav, parema nimmepiirkonna haav, parema labakäe haav, V. sõrme labakäe haav ja haav paremas randmes. Ekspertiisiga tuvastati J. S 15 cm pikkune lõikehaav vasaku põse piirkonnas, ca 2 cm pikkune torke-lõikehaav vasakul ülakõhus, ca 2 cm pikkune torke-lõikehaav nimmepiirkonnas, ca 3 cm pikkune torke-lõikehaav vasakul pool kaela külgpinnalt, ca 7 cm pikkune lõikehaav paremal käelabal, ca 1,5 cm pikkune lõikehaav parema labakäe V. sõrmel, ca 1,5 cm pikkune lõikehaav paremal randmel, ca 2 cm pikkune lõikhaav vasakus kõrvalestas, ca kaks 2 cm pikkust torkelõikehaava rindkerel ja ca 3,5 cm pikkune torke-lõikehaav vasakul roidkaare all. Ekspertiisiakti kohaselt on vigastatud tekkinud terava vägivalla toimel, löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, näiteks noaga. Vigastused võivad olla tekitatud määruses näidatud ajal ehk 05.04.2019 kella 21.30 paiku. Löögid on tekitatud vähemalt
  9. löögi tagajärjel. Ekspertiisiakti kohaselt pole tegemist eluohtlike vigastustega ja need paranevad vähema kui 4 nädalaga.
  10. Analüüsides eelnevat, nendib kohus, et eelneva pinnalt pole vasturääkivusi ega ebakõlasid selles, et 05.04.2019 viibisid A. Krivtsov ja J. S ühiselt aadressil XXX, nad tarvitasid alkoholi ning A. Krivtsov tekitas J. S süüdistuses nimetatud kehavigastused. Küll on kannatanu ja süüdistatava ütlused nende vahel toimunud sündmuste kulgemise ja põhjuste osas sedavõrd erinevad, et kaasa tuua järelm, mille kohaselt on ühe isiku versioon XXX aset leidnud sündmuste osas on ebausaldusväärne.
  11. Kõrvutades kannatanu ütlusi teiste menetluses uuritud tõenditega, on kohus seisukohal, et arutataval juhul pole võimalik kannatanu verisoonile tugineda, sest kannatanu on selgitusi andes 5 1-19-9797 olnud ebajärjepidev, tema ütlused on ebaloogilised ja tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused muudest tõenditest olulistes detailides tuge ei leia. Võttes aluseks kannatanu ütlused (tl 49-58), siis nähtub, et kannatanu eitas tema ja A. Krivtsovi vahelise konflikti olemasolu enne A. Krivtsovi rünnet. A. Krivtsov andis aga ütlusi, mille kohaselt tekkis neil ühise alkoholi tarvitamise käigus sõnaline konflikt, mille käigus teineteise aadressil inetuid ja ebatsensuurseid väljendeid kasutati. 10.07.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist, kuhu on fikseeritud väljakutsele reageerinud politseiametnike vormikaamerate salvestused, nähtub, kuidas J. S vastab politseiametnikule noaga löömise põhjuste kohta, et nad tülitsesid (kaamera salvestus tehtud rinnakaameraga XXX). Seega on kannatanu algselt avaldanud tülitsemist, mida hilisemal ülekuulamisel eitama asus. Järgnevalt avaldas J. S , et A. Krivtsov lõi teda noaga elutoa ja köögi vahelise ukse juures ning pärast kahte kõhtu tehtud lööki kaotas ta teadvuse. Pärast teadvuse taastumist nägi ta, et on üleni verine ja kutsus kiirabi. Tulles taas tagasi asitõendi vaatlusprotokolli juurde, kuhu on kantud ka häirekeskusele tehtud kõne, siis tuleb nentida, et tõepoolest tehti väljakutse aadressile XXX, ent selles kõnes viidatakse üksnes ja ainult näkku tehtud veritsevale noahaavale. Kuna J. S andis ütlusi, et ta helistas ise häirekeskuse numbrile, siis pole kohtu jaoks mõistatavad J. S selgitused üksnes näovigastuse olemasolu kohta. Samast tõendist tuleneb seegi, et ka politseiametnike saabudes osutab ta üksnes oma näohaavale. Kuna J. S avaldas ülekuulamisel teadvusekadu, mis tekkis teise kõhupiirkonda saadud löögi järgselt, siis on kiirabikaardile tehtud tema ütlustele tuginedes kanne, et teadvusekadu tal esinenud pole (tl 82). Seega on J. S ütlused vastuolulised ka teadvusekao osas. Kohtu hinnangul on J. S andnud vastuolulist informatsiooni ka noa osas. Kannatanuna ülekuulamisel märkis ta, et nuga, mida A. Krivtsov tema suhtes kasutas, kuulus A. Krivtsovile. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (rinnakaamera XXX salvestis) märkis J. S hoopis seda, et A. Krivtsovi käes oli hoopis temale kuuluv nuga. Edasiselt osutab kohus asjaolule, et J. S sõnade kohaselt lõi A. Krivtsov teda elutoa ja köögi vahelise ukse juures. Kuna A. Krivtsovi sõnade kohaselt tekkis tal pärast kahte kõhtu saadud noalööki teadvusekadu, siis tähendab see, et ta pidi kukkuma just antud kohta ja tema kukkumispaigas pidi A. Krivtsov teda täiendavalt lööma veel
  12. korral. Uurides sündmuskoha vaatlusprotokolli ühes selle lisaks olevate fotodega (tl 16-29) ning K. L ütluste lisaks olevaid fotosid (tl 1-15), siis nendib kohus, et J. S kirjeldatud kohas puuduvad veremäärdumised või muud viiteid, mis võimaldaks järeldust, et J. S tema poolt kirjeldatud paika kukkus ja selles kohas ka kehavigastused sai. Siinkohal võtab kohus arvesse, et J. S ütluste kohaselt pidi ta teadvusekao tõttu valdava osa lööke saama teadvusetus olekus põrandal lebamise ajal. Köögi ja magamistoa ukseläve juures on verekahtlane määrdumine veretilkade kujul; suurem veremäärdumine paikneb köögis külmkapi juures. Samuti on suurem veremäärdumine täheldatav magamistuppa sisenedes parempoolsel voodil ja teise (magamis)toa põrandal. Märgitust järeldub, et koht, kus J. S pidanuks löökide ajal lebama, suur hulka veremäärdumist edasi ei anna ja enamgi veel, kui J. S oli põrandal pikali, siis tähendab see, et veremäärdumine ei saanud jääda kõnealusesse paika tilkadena. Pikali oleku korral pidanuks veri olema seal laialihõõrutud kujul. Kohus märgib ka, et kahetsusväärselt ei ole menetluse käigus peetud vajalikuks uurida J. S il seljas olnud rõivaid – need võimaldanuks täiendavalt kontrollida tema esitatud versiooni paikapidavust või ebakõlasid.
  13. Kohtu hinnangul pole kõrvale võimalik jätta ka A. Krivtsovi tervislikku seisundit. Kahtlustatavana ülekuulamisel märkis A. Krivtsov, et ta on XXX, sest avarii järgselt on tema selgroolülid nihkunud, jalgadel ta liikuda ei saa ja liigub üksnes karkude abil. Et A. Krivtsovi liikumine on äärmiselt vaevaline, sai kohus vahetult tajuda kohtuistungil. A. Krivtsov liikus abivahendite, s.o karkude toel ja tema teisel korrusele asuvasse kohtusaali tulemine/jõudmine võttis J. S kaasabil tavatult pika aja. Ka tunnistaja J. S kirjeldas A. Krivtsovi liikumist/kõnnakut sündmuskohal ebastabiilsena. 6 1-19-9797 Eelnevast kujuneb seega järgnev pilt – olulise liikumispuudega A. Krivtsov liigub abivahenditeta (neid üheski menetluses uuritud tõendis ei kirjeldata ega viidata) nuga käes toast köögi suunas, satub ukse juures vastamisi endast füüsiliselt tugevama J. S , keda esmalt kahel korral noaga kõhtu lööb. Nende löökide järgselt kaotab J. S teadvuse – mõistuspäraselt kukub, ent A. Krivtsov jätkab teadvusetult lamava J. S noaga löömist erinevatesse kehapiirkondadesse. Võttes arvesse haavade paiknemist erinevates kehapooltes ja piirkondades, siis tähendab see, et liikumisraskustega A. Krivtsov pidi akontaktse J. S asendit ka muutma. Arvestades juba kohtu poolt eelnevalt välja toodud J. S ütluste ebakõlasid, samuti A. Krivtsovi tervislikust seisundist tulenevat, ei pea kohus eluliselt võimalikuks sündmuste kulgemist J. S kirjeldatud viisil ja kohus jätab J. S ütlused XXX aset leidnud sündmuste kirjelduse osas ebausaldusväärsuse argumendil kõrvale.
  14. Kannatanu ütlustele pole võimalik leida tuge ka asitõendi vaatlusprotokollist (tl 30-44), milles vaadeldi kahtlustatava jopet, millelt leiti verekahtlast määrdumist, kahtlustatava teksapükse, millelt leiti veremäärdumist, kahtlustatava kampsunit, millelt leiti veremäärdumist, sündmuskohalt leitud ja ära võetud lappi, millel oli verekahtlane määrdumine ja nuga, millelt võeti puute proovid. Kõiki neid esemeid vaadeldi ja kirjeldati, ent neid ei ole võimalik siduda kannatanu versiooniga juhtunu kohta. Selgust ja ka tuge kannatanu versioonile ei tule ka DNAekspertiisist (tl 98-108), sest A. Krivtsovi kampsuni esiosalt ja teksapükste esiosalt, samuti küünte alt võetud proovidelt saadi DNAtäisprofiilid, mis on kokkulangev A. Krivtsovi DNAprofiiliga, mitte aga J. S DNAprofiiliga; kahtlustatava jope vasakult varrukalt võetud proovilt, köögipõrandalt asunud veremäärdumisest ja padja pinnalt asunud veremäärdumisest võetud proovidelt saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on kokku langevad J. S DNAprofiiliga, kuid mitte A. Krivtsovi DNAproviiliga. Noa käepidemelt võetud kahelt proovilt saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui kahelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei saa välistada, selles A. Krivtsovilt ja J. S pärineva bioloogilise materjali sisaldust selles. Mis puudutab täiendavalt A. Krivtsovilt võetud küünealuseid proove, siis tulemiks olnud kokkulangevus kas A. Krivtsovi enda DNAprofiiliga, milles ei välistata J. S pärinevat bioloogilist materjali proovis, või pole J. S DNAprofiil selles üldse sedastatav. Seega kinnitavad kõnealused asjaolud juba asjaolusid, mille üle põhimõttelist vaidlust pole, kuid ei aita kõrvalda kahtlusi, milles ebakõlad eksisteerivad.
  15. Kujundades seisukohta A. Krivtsovi ütluste osas, siis on põhjust märkida, et A. Krivtsovi ütlustes esinevad mõningased ebakõlad, ent need ei too kaasa tema ütluste osalist või täielikku ebausaldusväärseks lugemist ja sellega haakuvalt ka tema ütluste kõrvale jätmist. Nagu varem välja toodud, avaldas A. Krivtsov, et neil tekkis J. S sõnaline konflikt, mille käigus teineteise aadressil inetuid, ebatsensuurseid väljendeid kasutati. See selgitus on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga (vt politsei ja kannatanu vaheline vestlus sündmuste põhjuste kohta). Mis puudutab A. Krivtsovi ülejäänud ütlusi, s.h selgitusi miks ja kus ta J. S noaga lõi, siis nendib kohus, et ühtegi menetlusõiguslikult lubatavat tõendit, mis tema ütlused kahtluse alla seaks või täielikult ümber lükkaks, pole. Tema ütlustest järeldub ka see, et kogu talle ette heidetav sündmus leidis aset (elu)toas, voodis ja selle juures, kus ta istus. Ka politsei saabudes paiknes A. Krivtsov just voodis, mille alt veega täidetud ämbrist leiti ja võeti ära kuriteo toimepanemise vahendiks olnud nuga. Uurimise käigus pole kogutud ka tõendeid, mis viitaks võimalusele, et kannatanu noaga löömine võinuks toimuda muus kohas kui seda on A. Krivtsovi nimetatu. Kõrvutades A. Krivtsovi ütlusi, milles need kajastavad piirkondi, kuhu ta noalöögid tegi, J. S tuvastatud vigastustega, siis nendib kohus, et tema ütlused pole täiel määral kattuvad J. S tuvastatud vigastustega. Kõnealust ebakõla ei pea kohus aga oluliseks vastuolu, kuna kõnealuste ebakõlade tekkimiseks on sedastatavad objektiivsed asjaolud. 7 1-19-9797 Tuvastatu kohaselt leidis J. S ja A. Krivtsovi vaheline sündmus aset 05.04.2019 kella 21.30 paiku. K. L ütluste lisaks olevate fotode, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate fotode, samuti nii J. S ütluste kui ka asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt realiseerus J. S kehaline väärkohtlemine pimedal ajal. Osutatud tõenditest on nähtav seegi, et eramus aadressil XXX puudus elektrivalgustus ja ka väljakutsele reageerinud politseiametnikel tuli sündmuskohal kasutada taskulampe. Arvestades märgitut ja pidades silmas, et A. Krivtsov oli eelnevalt alkoholi tarvitanud ning J. S rünnak, mida kohus käsitleb mõnevõrra hiljem, oli A. Krivtsovile ootamatu, siis nendib kohus, et kõnealused asjaolud nende koostoimes annavad aluse objektiivseks järelduseks, et A. Krivtsovil polnud võimalik täpselt fikseerida kuhu piirkondadesse rüseluse käigus antavad löögid täpselt sattusid ning tema ütluste ebausaldusväärseks lugemine argumendil, et tema ütlused pole kokku langevad J. S tuvastatud vigastustega, oleks ja on põhjendamatu. Ühtlasi tähendab eelnev, et A. Krivtsovi ütlused on tervikuna usaldusväärsed, neile ütlustele on võimalik tugineda ja seda ka järgnevas osas.
  16. A. Krivtsovi avaldatu kohaselt tekkis tal J. S ühise alkoholi tarvitamise käigus sõnaline konflikt. Alkoholi tarvitamise ajal istus ta magamistoa voodil, J. S aga magamistoas laua taga asetseval toolil (vt ka sündmuskoha vaatlusprotokolli). Pärast sõnalist konflikti tuli J. S tema juurde, haaras paremaga käega tema kõrist, surus jõuliselt tema kaelale ja pressis ta seljaga vastu seina. Selle tegevuse tõttu kaasnenud valu ja hingamishäire ning vastupanu ebaõnnestumise tõttu haaras ta enda kõrvalt voodilt kokkukäiva lahtises asendis olnud noa, võttis selle paremaase kätte ja torkas sellega J. S parema käe õlga ja seejärel selga.
  17. Osutatu taustal aktualiseerub küsimus KarS §-s 28 nimetatud hädakaitse kohta. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
  18. Veel enne, kui kohus käsitleb hädakaitsega seotuid aspekte, analüüsib kohus prokuröri väidet, mille kohaselt tuleb A. Krivtsovi ütlused lugeda ebausaldusväärseks, kuna tema läbivaatusel mingeid vigastusi või viiteid kaelapiirkonna mõjutamisele ei sedastatud. Prokurör märgib õigesti ehk A. Krivtsovi läbivaatuse protokollile tuginedes (tl 127-143), et A. Krivtsovil tema läbivaatuse käigus kaelavigastusi ei tuvastatud. Protokolli kohaselt sedastati tal parema kulmu kohal asetsev pruuniga korbaga kaetud kriimustus ja sama piirkonna turse; samuti tuvastati tema vasaku käe käeseljalt keskmise sõrme küüneplaadi lähedalt 1 cm pikkune lõikehaav; vasaku käe nimeta sõrmel sõlmeotsa lähedal verd immitsev lõikehaav pikkusega 1 cm ning vasaku käe peopealt plaaster, mis oli läbi imbunud veresarnase vedelikuga. Kohus osutab, et toimikust nähtuvalt kuulati A. Krivtsov kahtlustavana üle 06.04.2019 kella 11st kuni kella 12ni. Tema läbivaatust teostati vastavalt isiku läbivaatuse protokollile 06.02.2019 kella 2.20st kuni kella 03.00ni. Seega teostati A. Krivtsovi läbivaatust tema ülekuulamisele eelnenud ajal. Kuigi uurimisasutus sai tema ütluste kaudu teadlikuks tema väitest kaela mõjutamise kohta, siis ei nähtu, et uurimisasutus oleks kõnealust informatsiooni kontrollinud. Kuna vastavat informatsiooni ei kontrollitud ja isiku läbivaatuse protokollis puudub märge, et A. Krvitsovi kaela/kaelapiirkonda kontrolliti ja tal puudusid kaelavigastused, siis on prokuröri väide kaelavigastuste puudumise/tuvastamatuse kohta õiguslikult irrelevantne.
  19. J. S Võttes aluseks A. Krivtsovi ütlused, siis tuleb nentida, et olemuslikult jaotab A. Krivtsov käitumise kolme ossa – esimest käitumisaktide jada kirjeldas kohus juba eelnevalt – J. S 8 1-19-9797 tuli voodil istunud A. Krivtsovi juurde, kus haaras jõuliselt A. Krivtsovilt kaelast ja surus ta vastu seina; sellele tegevusele reageeris A. Krivtsov kahe noalöögiga. Pärast teist noalööki vabastas J. S A. Krivtsovi kaela ja eemaldus A. Krivtsovist. Seejärel tõusis A. Krivtsovi voodist püsti, ent taas tuli J. S tema suunas. Kartes uut kehalist rünnakut, lõi ta uuesti J. S i noaga selga. Seejärel lükkas J. S ta uuesti voodile, misjärel kasutas ta J. S i suhtes täiendavalt nuga.
  20. Riigikohus on selgitanud, et hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. A. Krivtsovi ütlustele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et esmased kaks noalööki tegi A. Krivtsov hetkel, mil J. S tema kaelast jõuliselt haaras, kaela pigistas ja teda kaelast kinni hoides vastu seina surus. Seega tõrjus A. Krivtsov vahetut rünnet ehk õiguslikult viibis A. Krivtsov hädakaitseseisundis.
  21. Riigikohus on selgitanud, et hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Samuti peab kaitsja tegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses. Ühtlasi on kohtupraktikas kinnistunud arusaam, et ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust, ja et selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve, mis on kõrgem kaitstavast, ning tekitada ründajale kahju, mis on suurem rünnatavat õigushüve ähvardavast kahjust. Kaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante-hindamiskriteeriumid. See tähendab muu hulgas, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal - seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste põhjal.
  22. Võttes aluseks KarS § 28 lg-s 1 toodu koostoimes osutatud Riigikohtu suunistega, siis järeldub, et A. Krivtsov oli õigustatud enda õigusvastast õigushüvede kahjustamist lõpetama J. S õigushüvede kahjustamisega ehk teisisõnu – realiseerima kaitsetegevust. Tuvastatu kohaselt kasutas A. Krivtsov kaitsetegevuseks nuga, täpsemalt kahte noahoopi. Kohus möönab, et üldjuhul on nuga, kui kõige raskemaid tagajärgi kaasa tuua võiva kaitsevahendi kasutamine enam kui küsitav. Samas ei ole ühe või teise kaitsevahendi valiku ja kasutamise põhjendatuse üle võimalik hinnangut anda ilma terviksituatsiooni analüüsita.
  23. Nagu kohus märkis, istus A. Krivtsov hetkel, mil J. S teda kaelast kinni haaras, seda pigistas ja teda kaelast kinni hoides vastu seina surus, voodil. Kohus möönab, et vähemalt tavaolukordades võiks taolisele ründele vastata lihtsalt ründaja käte ja jalgadega eemale tõukamisega, alternatiivselt ära minemise või põgenemisega vmt, mis juba eos, vähemalt üldjuhul, oluliselt väiksemat kahju ründaja õigushüvedele põhjustab. Arutataval juhul polnud A. Krivtsovil taolisi meetmeid võimalik aga rakendada. Nagu korduvalt toodud, on A. Krivtsovi liikumisvõime, s.h ka abivahendite kasutamisel, oluliselt alanenud. Tema liikumine oli ja on vaevaline ja tema füüsiline võimekus jääb oluliselt alla tavapärase, terve inimese liikumis- ja liigutamisvõimalustest. St, et tervislikust seisundist tulenevalt puudus tal võimalus ära jooksmiseks/põgenemiseks ja seejuures pole ümber lükatav ka tema väide, et enne noa kasutamist üritas ta J. S haardest vabaneda, ent see ebaõnnestus. Seega tuleb edasiselt analüüsida, millist tõhusat kaitsemeedet oli A. Krivtsovil tekkinud olukorras üldse võimalik kasutada. Kõnealusele küsimusele vastust otsides leiab kohus, et tekkinud olukorras puudus A. Krivtsovil ühegi teise, J. S i õigushüvesid vähem kahjustava kaitsevahendi kasutamise võimalus. Tal ei olnud füüsiliste jõudude ebavõrdsuse ja terviseseisundist tuleneva 9 1-19-9797 liikumistakistuse tõttu võimalik osutada füüsilist kehalist vastupanu, so nt J. S ära lükata, teda eemale tõugata või ise lahkuda/põgeneda. Samuti ei ole sedastatav, et tal olnuks aega otsustada vahendi üle, mida ründe tõrjumiseks kasutada. A. Krivtsovi ütlused võimaldavad järeldust, et J. S käitumine oli ootamatu. Siinkohal on ka oluline, et A. Krivtsov ei võtnud nuga kusagilt eesmärgipäraselt, et J. S kahju tekitada. Ta andis ütlusi, mille kohaselt J. S tegevuse ajal (kaelast kinni haaramise, sellele jõu osutamise ja kaelast kinni hoidest vastu seina surumise ajal) avastas ta enda kõrvalt voodist lahtikäiva noa. St, et A. Krivtsov tõrjus J. S õigusvastast rünnet esimese juhuslikult kätte sattunud esemega ja tuvastatu kohaselt puudus tal objektiivselt valikuvõimalus otsustada mõne muu, õigushüvesid vähem kahjustava vahendi kasutamiseks.
  24. Noa juhusliku avastamise väites pole kohtul põhjust ka kahelda. A. Krivtsovi läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati tema vasakult käelt mitmeid, n.ö värskeid ehk veritsevaid lõikehaavu (tl 127-143). Kahetsusväärselt pole menetluse käigus peetud vajalikuks küsitleda A. Krivtsovi kõnealuste lõikehaavad päritolu/tekkemehhanismi kohta või muul viil tuvastada nende tekkepõhjusi. Eelnevale kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes ei saa kohus aga välistada, et kõnealuste haavade tekkimine on seotud just suvalise noaterast haaramisega.
  25. Arvestades tekkinud akuutset ründeolukorda, asjaolu, et A. Krivtsovil polnud võimalik reageerida J. S õigusvastasele käitumisele ühelgi muul viisil või vahendiga kui seda oli juhuslikult kätte sattunud nuga ning sedastatav pole, et A. Krivtsov oleks kavatsetult või otsese tahtlusega teostanud hädakaitset vahendiga, mis ei vastanud ründe ohtlikkusele, või ta tekitas J. S kavatsetult või otsese tahtluse ilmselt liigset kahju, siis nendib kohus, et A. Krivtsovi poolt kaitsetegevuseks valitud vahend oli sobiv ründe lõpetamiseks, s.o ründe lõplikuks tõrjumiseks ja antud hetkel oli tegemist ka säästvaima vahendiga taolise eesmärgi saavutamiseks. Olgu meenutatud, et iseenesest pole ründe tõrjujal kohustust võtta üle ebakindlast kaitsevahendist või viisist tulenevat riski. Eelmärgituga haakuvalt peatub kohus sellegi, et A. Krivtsovi sõnade kohaselt kasutas ta J. S suhtes nuga kahel korral. Seega tõusetub küsimus, kas J. S õigusvastase tegevuse peatamiseks piisanuks ühest noalöögist. Kohtu hinnangul tuleb sellele vastata eitavalt. Nimelt avaldas A. Krivtsov, et J. S vabastas tema kaela käte haardest alles teise noalöögi järgselt. Hädakaitseõiguse olemusest tulenevalt oli A. Krivtovil õigus lõpetada omapoolne kaitsetegevus pärast ründetegevuse täielikku lõppemist. Kuna ründetegevus lõppes peale teist noahoopi, siis ei saa talle teise noahoobi tegemist ette heita.
  26. Eeltoodu on aga vaid üks osa XXX 05.04.2019 kella 21.31 ajal realiseerunud sündmustest. Otsuse p-s 6 kajastas kohus A. Krivtsovi ütlusi, millest tuleneb, et pärast kahe noahoopi konfliktsituatsioon lõplikku lahendust ei leidnud ning mõne hetke pärast ehk ajal, mil A. Krivtsov oli voodist jõudnud püsti tõusta, tuli J. S uuesti tema suunas. Tundes taas hirmu kägistamise ees, lõi ta uuesti J. S noaga. Seejärel lükkas J. S ta voodisse, kus ta uuesti J. S suhtes nuga kasutas, sh vehkis ta noaga. Kohus peab asjakohaseks välja tuua, et ekspertiisiakti kohaselt pidi A. Krivtsov J. S suhtes nuga kasutama vähemalt
  27. korral ja J. S tuvastatud haavadest on 5 haava näol tegemist lõikehaavaga ja 6 haava näol on tegemist torkelõikehaavaga. Kuna esmase ründe tõrjumise ajal põhjustas A. Krivtsov J. S kaks torkehaava, siis järeldub, et ülejäänud vigastused, s.o 4 torke-lõikehaava ja 5 lõikehaava, tekkisid nö jätkutegevuse käigus.
  28. Kordamata juba eelnevalt kajastatud hädakaitsega seotud aspekte, nendib kohus, et A. Krivtsovi ütlustele tuginedes tuleb siingi jaatada A. Krivtsovi hädakaitseseisundis viibimist. Nii selgitas A. Krivtsov, et J. S hakkas pärast tema voodist püsti tõusmist uuesti tema suunas liikuma. Kohtu hinnangul oli selleski olukorras ehk olukorras, kus J. S polnud veel A. Krivtsovi suhtes jõudnud õigusvastaselt käituda, õigus realiseerida kaitseõigust. Seda põhjusel, et KarS § 10 1-19-9797 28 lg 1 kohaselt ei viibi isik hädakaitseseisundis mitte üksnes siis, kui ta tõrjub vahetut rünnet vaid see laieneb ka olukordadele, kus isik tõrjub vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet. Kohus luges tuvastatuks, et juba varem ründas J. S A. Krivtsovi, kui haaras viimasel kinni kaelast, mõjutas seda tugevajõuliselt, takistas A. Krivtsovi hingamist ning lükkas viimase kaelast kinni hoides vastu seina. Vaieldamatult on taoline tegevus valu ja elu lõppemise ees hirmu põhjustav (seda märkis A. Krivtsov ka ütluses), ent arvestades ka füüsiliste jõudude ebavõrdsust, nõustub kohus A. Krivtsovi väitega, et tekkinud olukorras, sh arvestades, et J. S oli võimalus A. Krivtsovist eemale hoida, konflikti jätkamist vältida, ent ta lähenes uuesti A. Krivtsovile, oli viimasel alust karta uut J. S -poolset rünnakut. Seega on objektiivselt sedastatav A. Krivtsovi hädakaitseseisundis viibimine, mis andis talle õiguse kaitsetegevuse teostamiseks.
  29. Kuigi kohus jagab nö J. S ründtegevuse ja A. Krivtsovi kaitsetegevuse erinevatesse osadesse, siis on õiguslikult tegemist ühe teoga, mis toimus A. Krivtsovi ütlustele tuginedes lühikese aja jooksul. Märgitu tähendab, et olemuslikult asetses A. Krivtsov kaitsevahendi valiku üle otsustamisel, valimisel ja kasutamisel samas olukorras, kus ta viibis nö esmase kaitsetegevuse ajal. Seega kohaldub juba varem välja öeldu, mille kohaselt puudus A. Krivtsovil tema füüsiliste eripärade tõttu võimalus sündmuskohalt lahkumiseks, füüsilise jõuga J. S vastupanu osutamiseks, võimalus abi kutsumiseks või sellise kaitsevahendi valimiseks, millega J. S õigushüvesid vähemal määral kahjustada. Siinkohal ei evi kaalu, et kaitsetegevuse käigus põhjustas A. Krivtsov J. S täiendavalt 4 torke-lõikehaava ja 5 lõikehaava. A. Krivtsov tekitas valdava osa torke-lõikehaavu ja lõikehaavad vahetu rüseluse käigus, menetluse käigus kogutud tõendid ei võimalda järeldust, et noalöökide eesmärgiks oli kaitsetegevusest väljuv ja kavatsetuse või otsese tahtluse vormis J. S liigse kahju põhjustamine ja nagu öeldud, loetakse kaitsevahend sobilikuks, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades (vt ka RKKKo nr 3-1-1-17-04 p 11). Kuna juba algselt põhjustas J. S kätega kaelast haaramise, jõulise kaelale surumise ja kaelast haarates vastu seina surumise ning hingamistakistuse tekitamisega vähemalt ohu A. Krivtsovi elule ja tervisele, siis oli A. Krivtsov õigustatud kasutama oma kaitsetegevuses J. S suhtes ka nuga ning seda hetkeni, mil J. S lähtunud oht on täielikult, otsekohe ja lõplikult kõrvaldatud. Kuna J. S ründtegevus lõppes alles teistkordse A. Krivtsovi voodisse lükkamise ajal, siis oli kõnealuse momendini õigustatud A. Krivtsovi kaitsetegevuse teostamine.
  30. Kuna A. Krivtsov tegutses J. S suhtes objektiivsest küljest hädakaitseseisundis ja tema kaitsetegevus ei väljunud hädakaitse piiridest, sest ta kaitses ennast õigusvastase ründe eest, kasutas selleks kohaseid vahendeid ja ei põhjustanud ründajale ilmselt liigset kahju, siis tuleb A. Krivtsov süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi õigeks mõista. Asitõendid 25. Kr

MS § 306 lg 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta. Arutatavas kriminaalasjas on asitõenditeks A. Krivtsovilt ära võetud jope, kampsun, teksapüksid ja kokkupandav nuga. Samuti on asitõenditena käsitatavad DNA-puuteproovid ja riidetükk, mis on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveametis. Asitõendiks on ka toimikus asuv elektrooniline andmekandja, s.o plaat. Kohus määrab, et A. Krivtsovile kuuluvad esemed tuleb kohtuotsuse jõustumisel talle või tema volitatud esindajale tagastada; elektrooniline andmekandja jääb toimiku juurde kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p-ga 1 ning DNA-puuteproovid ja riidetükk kuuluvad otsuse jõustumisel hävitamisele. 11 1-19-9797 Samuti kuuluvad kohtuotsuse jõustmisel kustutamisele A. Krivtsovi daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed, so andmed KES § 99 lg 2 alusel riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist. Menetluskulud

  1. Arutatavas kriminaalasjas on menetluskuludeks ekspertiisikulud kogusummas 2 307 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 621,60 eurot. Kaitsjatasu suurusest on 222 eurot kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu. Kaitsja taotles kohtumenetluses tekkinud kulude hüvitamist järgmiselt. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamiseks (prokuratuur edastas kriminaalasja kohtule lahendamiseks algselt üldmenetluses) 210 minutit, millele lisandus kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aeg 30 minutit. Sellele lisandus täiendav aeg kaitsealusega lühimenetluse kohaldamise üle arutamiseks. Antud toimingule kulus 16 minutit. Kaitsja taotleb tasu arvestust ka kohtuistungi ajakulu eest 70 minutit ning kohtuotsuse kuulutamisele kulunud ajakulu eest ehk 20 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on kaitsja nimetatud toimingud olnud põhjendatud, põhjendatud on ka neile toimingutele kulunud aeg, mistõttu loeb kohus kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 399,60 eurot, sh km summas 66,60 eurot. Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja 21 lg 3 ning justiitsministri
  2. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. Ühtlasi tähendab eelnev, et menetluses tekkinud kaitsjatasu kogusuuruseks on 621,60 eurot (sh käibemaks 20 %). Kuna kohus teeb A. Krivtsovi suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse, siis jäävad menetluses tekkinud menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine
  3. Antud kriminaalmenetlusega seotult peeti A. Krivtsov kahtlustatavana kinni 05.04.2019 ja ta vabastati 07.04.
  4. Süüditeomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 5 lg 1 p 2 näeb ette, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Maakohtus toimunud menetluse käigus süüdistatav ega ka tema kaitsja kahju hüvitamist seoses A. Krivtsovi kinnipidamisega ei taotlenud. Märgitust tulenevalt puudus kohtul menetluslik pädevus otsustada kahju hüvitamise üle. Märgitu ei tähenda, et süüdistatav oleks lõplikult kaotanud kahju hüvitamise õiguse. SKHS § 21 lg 1 näeb ette, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada KrMS §
  5. või
  6. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. SKHS § 21 lg 3 võib kõnealuse taotluse esitada ringkonnakohtule kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.