← Eesti

2-18-8422/24

Obsah (6)§ 262§ 5§ 230§ 229§ 652§ 171

Tsiviilasi nr: 2-18-8422 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.2020, Tallinn Tsiviil

§ 262

lg 7 on kohus kohustatud tunnistaja ülekuulamisel kõrvaldama suunavad küsimused ning küsimused, mis asjasse ei puutu või mille eesmärk on saada võimalus esitada uusi asjaolusid, mida seni ei ole esile toodud. Kohus ise esitas suunavaid küsimusi.

  1. Kohus on asunud otsuses läbivalt süüdistama hoopis apellanti mingis käitumises, millest kohtunik tegelikult teadlik ei ole ja mis ei ole ka kuidagi tõendatud ei enne kohtumenetlust ega ka kohtumenetluse ajal ning pannud apellandile kõrgendatud talumiskohustuse sarnaselt poliitikutest vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetega.
  2. Mitte ühelgi juhul ei ole võimalik apellanti käsitleda isikuna, kes on avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelased tegutsevad avalikus sfääris, olgu selleks poliitika, majandus, kunstid, sotsiaalsfäär, sport või mõni muu valdkond. Avaliku elu tegelased on näiteks poliitikud, näitlejad, supermodellid, tuntud ettevõtjad või teised kuulsused.
  3. Kõige lõpuks on kohus otsustanud täiesti ebaõiglaselt jätta kõik kostja menetluskulud apellandi kanda. Kohtu otsus ei põhine seadusel ning Riigikohtu praktikal, on vastuoluline, ebaõige ja ebaõiglane.
  4. Kostja ei ole kohtule mitte ühelgi viisil tõendanud, et ta ei teadnud ebaõigete andmete avaldamisel nende ebaõigusest, samuti ei ole kostja tõendanud, et tema poolt avaldatu vastab tegelikkusele. Apellant on seevastu tõendina esitanud viite halduskohtu otsusele, millest oleks ka tsiviilkohus saanud oma otsuse tegemisel kostja tegevuse õigusvastasusest järeldusi teha.
  5. Käesoleval juhul saab mõistlikult järeldada, et kostja oma avalduses on avaldanud apellandi suhtes kaudsed faktid, et AAA projektimenetluses on apellant tegevus olnud ebaseaduslik ja kuritegelik ning luuakse kahtlus, et apellant on saanud sellest ebaseaduslikku kasu.
  6. Apellandile ei olnud teada, et tema kohustuseks oli tõendada kostja poolt andmete esitamine meediaväljaannetele. Seega palub apellant koguda selle kohta tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele 4

(8)Tsiviilasi nr: 2-18-8422 27.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas on tõendamata, et kostja avaldas andmeid meediaväljaannetele, mistõttu hageja nõuded, milles ta palub kohustada kostjat avaldama portaalis delfi.ee ja ajalehes Õhtuleht omal kulul teade hageja nõutud sõnastuses, tuleb jätta juba seetõttu rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti seejuures viidanud Riigikohtu poolt avaldatud seisukohale (vt Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25;
  5. juuni
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14;
  7. detsembri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16), et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. Käesolevas asjas on tõendamata, et andmed edastas meediaväljaannetele kostja.
  9. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et ta ei teadnud, et ta peab tõendama seda, et meediaväljaandele avaldas andmed kostja. Hageja heidab maakohtule ette selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Kostja vaidles vastuses hagile vastu hageja väitele, et tema on avaldanud meediaväljaannetele andmeid. Seega esitas kostja hageja väidetele konkreetsed vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20.

juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40).

§ 230

lg 1 esimese lause järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja materjalidest nähtuvalt selgitas maakohus 02.09.2019 istungil eelmenetluse raames, et hageja tõendada on see, et kostja tegi hageja õigusi rikkuvad andmed meediaväljaannetele teatavaks (tlk 55). Seega ei saanud hagejale olukorras, kus kohus selgitas hagejale tõendamiskoormist, tulla maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt andmete avaldamist meediaväljaannetele, üllatusena. Lisaks osutab kohus sellele, et hageja esitatud nõudeid, kohustada, et kostja avaldaks meediaväljaannetes hageja nõutud sõnastuses teksti, poleks saanud rahuldada ka siis, kui hageja oleks tõendanud, et andmed avaldas meediaväljaannetele kostja. Kohus saanuks sellisel juhul kohustada kostjat hageja nõutud viisil lükkama ebaõiged või ebakohased andmed ümber vaidlusalused artiklid avaldanud meediaväljaannete ees, st nõudeks oleks pidanud olema kohustada esitada avaldus meediaväljaandele, sest see, kas, millisel viisil ja millises ulatuses otsustab meediaväljaanne avaldada kostja avalduses väljendatut, ei ole kostja kontrolli all. Selliseid nõudeid hageja ei esitanud. Ringkonnakohus toob esile, et maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust ka selles osas, sest kohtul puudub kohustus soovitada poolel esitada esitatud nõude õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses teistsugune või alternatiivne nõue (selle kohta Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). 31. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt rikuvad hageja õigusi kostja poolt 06. aprillil 2018 Viimsi Vallavolikogu liikmetele edastatud pöördumises toodud väited, et hageja on suhelnud vallaelanikega arrogantselt (väide a), hageja on väitnud, et seadusi annab väänata vastavalt vajadusele (väide b) ning hageja on kuritarvitanud oma ametipositsiooni ja on käitunud korruptiivsel moel (väide c). 32. Maakohus leidis, et tegemist on väärtushinnangutega. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu leidis 1. detsembri 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-18-8422
  1. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Samuti leiti selles otsuses, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on faktiväite ja väärtushinnangu eristamisel oma hilisemas praktikas lähtunud eelnimetatud seisukohtadest (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 ja
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10). Eeltoodu alusel jättis maakohus põhjendatult kõik hageja nõuded seonduvalt andmete ümberlükkamise kohustamisega rahuldamata.
  6. Hageja esitas ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) avaldamisega. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu
  7. mai
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt Viimsi Vallavolikogu liikmetele saadetud kirjas avaldatud hinnangud rikuvad hageja mainet. Selleks, et tuvastada, kas hageja kohta avaldatud väärtushinnangud on ebakohased, tuleb hinnata, milliste asjaolude tõttu kostja selliseid hinnanguid avaldas.
  9. Kostja väidete kohaselt põhjustas pöördumises avaldatu hageja kohta mh hageja ja YY vaheline suhtlus Viimsi Ehitusametis. YY kuulati seetõttu käesolevas asjas tunnistajana üle. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kostja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks rahuldati põhjendamatult, tunnistaja andis asjas valeütlusi ning tunnistaja kuulati üle menetlusnorme rikkudes. Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu. Kuivõrd 06.04.2018 pöördumises Viimsi Vallavolikogu poole avaldati hageja kohta väärtushinnanguid, mis tuginesid hageja ja tunnistaja vahel toimunud kohtumisel avaldatule, siis oli tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamine põhjendatud.

§ 229

lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks mh tunnistaja ütlus. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et tunnistajana ärakuulatud isiku ütluseid arvestada ei saanud. Käesolevas asjas on hageja ja tunnistaja vahelise vestluse tõendiks esitatud vaid tunnistaja ütlused. Muid tõendeid kõneluse sisu kohta asjas esitatud ei ole. Nõustuda ei saa ka sellega, et tunnistaja ülekuulamisel on kasutatud suunavaid küsimusi, mistõttu tunnistaja ütlustega arvestada ei saa. Tunnistaja ülekuulamisest nähtub, et tunnistajale anti võimalus vabalt rääkida, mida ta suhtlemisest hagejaga mäletab ning alles hiljem esitati täpsustavaid küsimusi. Nõustuda tuleb sellega, et osaliselt esitati tunnistajale küsimused, mis oma vormilt on väited, mida tunnistajal palutakse kinnitada, kuid need eksimused tunnistaja ülekuulamisel on üksikud ning ei mõjuta tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja ülekuulamisest ei nähtu, et piiratud oleks tunnistaja väljendusvabadust või oleks kahjustatud temalt saadava teabe vahetust sedavõrd, et tunnistaja ütlustega arvestada ei saa. Seega lähtus maakohus kõneluse sisu tuvastamisel põhjendatult tunnistaja ütlustest. 35. Käesolevas asjas väidab hageja, et tema ei ole käitunud vallaelanikega arrogantselt ning väitnud, et seadusi annab väänata vastavalt vajadusele. 06.04.2018 pöördumises Viimsi Vallavolikogu poole on seejuures kirjas, et: „Küsimuste peale ehitusametis, kuidas selline asi sai olla võimalik naerab ehitusameti jurist CC küsijatele arrogantselt näkku ja annab mõista, et seadusi on võimalik vastavalt vajadusele tõlgendada ja omavalitsus tema isikus seda ka teeb, …“ (tl 6). Esiteks toob ringkonnakohus esile, et 06.04.2018 pöördumises ei ole kirjas, et „seadusi annab väänata vastavalt vajadusele“, kirjas on „seadusi on võimalik vastavalt vajadusele 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-18-8422 tõlgendada“. YY andis asjas ütlusi, et käis Viimsi Vallavalitsuses, soovides kohtuda Ehitusameti juhataja RR-ga, et saada informatsiooni naabruses asuva kinnistu AAA ehitusloa saamisega seonduvalt, mis tunnistaja arvates oli välja antud ebaseaduslikult. RR aga asendas sel päeval hageja, kellega tunnistaja vestles. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis hageja tunnistajalt vestluse käigus, kus asub tunnistaja krunt ning tehes lahti Maa-ameti kaardi ja nähes, et tunnistajal on võrdlemisi suur krunt nimetas tunnistajat pursuiks. Tunnistaja ütluste järgi pidas hageja kostjaga vestluse ajal ennast ülal võrdlemisi ebameeldivalt ja arrogantselt ning tunnistajale jäi sellest vestlusest väga halb mulje. Tunnistaja tõi esile, et kui ta uuris ja avaldas kahtlust, et kuidas see saab nii olla, et ühele kodanikule öeldakse, et ei saa ehitada ilma detailplaneeringuta, kuid mõne kuu pärast on väljastatud teisele ehitusluba ilma detailplaneeringuta, siis naeris hageja tunnistajale näkku ja ütles, et kõik on õige ja nii peabki olema, pigem nagu irvitas. Tunnistaja ütluste järgi selgitas hageja ainult niipalju, et ehitusseadus võimaldab ehitada või ehitusluba väljastada ilma detailplaneeringuta ja tunnistajale jäi mulje, et see on erandkorras võimalik. Küsimusele, et mis erandkord see siis on, et, kas see on mingi valla või riigi huvi, vastust ei antud. Tunnistajale jäi vestlusest selline mulje seadusi on võimalik vastavalt vajadusele tõlgendada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et arvestades tunnistaja poolt avaldatut on kostja 06.04.2018 pöördumises avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid, et hageja on suhelnud vallaelanikega arrogantselt (väide a), hageja on väitnud, et seadusi annab väänata vastavalt vajadusele (väide b). Tunnistaja ütluste kohaselt käituski hageja tunnistajaga ebameeldivalt, jättes küsimustele sh vastamata, mistõttu võis tunnistajale jääda mulje, et ehitusloa väljastamisega ei ole toimitud õigesti. 36. 06.04.2018 pöördumises Viimsi Vallavolikogu poole on kirjutatud: „On ilmne, et mõningad ametnikud kuritarvitavad oma ametipositsiooni ja võitlevad tulihingeliselt kogukonna vastu, surudes jõuliselt oma tahtmist läbi!/…/Palume Vallavolikogul võtta antud teema esimesel võimalusel volikogu päevakorda arutamiseks ja anda meile ametlik vastus või hinnang miks sellised korruptsioonihõngulised toimingud täna Vallavalitsuses toimuvad.“ Hageja on seisukohal, et ebakohaseks väärtushinnanguks hageja suhtes on avaldatust see, et hageja on kuritarvitanud oma ametipositsiooni ja on käitunud korruptiivsel moel (väide c). Ringkonnakohus leiab, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et sellised väärtushinnangud hageja kohta avaldatult oleksid olnud õigustatud. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, esikutele tekkinud kahtluse tõttu, et ühte isikut on teisele põhjendamatult eelistatud ning ühele kinnisasjale on võimaldatud ilma detailplaneeringu olemasoluta ehitusluba väljastada, ei ole põhjust hakata väitma, et käitutakse korruptiivsel moel või kuritarvitatakse ametipositsiooni. Seega on 06.04.2018 pöördumises avaldatud hageja kohta ebakohaseid hinnanguid. Selleks, et hageja kahju hüvitamise nõue oleks edukas, tuleb hagejal tõendada ka seda, et lisaks väärtushinnangu ebakohasusele oli see ka õigusvastane. 25.Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus kohaldama VÕS § 1046 lg-t 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et hageja käitus tunnistajaga suheldes viisil, mis ei tekitanud usaldust selles, et seoses AAA, Viimsis asuvale kinnistule antud ehitusloaga on tehtud kõik kooskõlas seadusega, vastupidi, kahtlused hagejaga suhtlemise järgselt süvenesid, kuna vastust mõnedele küsimustele ei saadud. Hageja suhtlus tunnistjaga oli vastuoluline, sest ühest küljest väitis, et kõik on seaduse järgi tehtud aga teisest küljest jättis vastamata küsimusele, et miks teisele isikule varasemalt kinnitati, et ehitamiseks kinnistule on vajalik detailplaneeringu olemasolu. Kahtlusi ei saa hajutada ka väitega, et järgmisel korral kohtume kohtus, vastupidi, see väide võib viidata, et kohtulik kontroll ametiisikute tegevuse üle on vajalik. Kuivõrd hageja jättis suheldes tunnistjale mulje, et ehitusloa andmisega võib olla rikutud seadust, siis oli õige kostja poolt kirja saatmine isikutele, kes kostja arvates said seda asja kontrollida. Seejuures tuleb arvestada ka kostja pöördumise sisu ja adressaate, mis tõi esile kerkinud probleemi, kostjale tekkinud kahtluse ja palve asja uurida. Ringkonnakohtu 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-18-8422 arvates on maakohus õigesti osutanud sellele, et seda, kas väärtushinnangud olid suunatud üksnes hageja vastu või isikute grupi vastu, tuleb samuti arvestada. Riigikohus on leidnud, et hindamaks, kas faktiväide või väärtushinnang riivab isiku head nime, tuleb muuhulgas arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub (vt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1104, p 11). 06.04.2018 pöördumine Viimsi Vallavolikogu poole ei olnud ajendatud ainult hageja tegevusest, pöördumises paluti kontrollida ka teiste isikute tegevust.
  3. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi möönda tuleb seda, et 06.04.2018 pöördumises kasutati hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, siis arvestades hageja suhtlust tunnistajaga ning kostja poolt saadetud pöördumise adressaate, sisu ja eesmärki, puudub alus käesoleval juhul kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
  4. Apellatsioonkaebuses taotles hageja tõendite kogumist. Eesmärgiks on saada delfi.ee-lt ja väljaandelt Õhtuleht andmete edastaja. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna on esitatud hilinemisega.

§ 652lg 4 alusel puuduks võimalus tõendite asja juurde võtmiseks.

Menetluskulude jaotus 32. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud summa 924 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus esindamise eest 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks ja õigusteenuse osutamisel tehtud toimingud 5 tunni ja 30 minuti ulatuses on põhjendatud. Vastavalt kostja taotlusele, tuleb hagejal menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.