Obsah (9)

§ 120§ 188§ 68§ 74§ 121§ 201§ 63§ 56§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretärid Tõlk Prokurör Kriminaalasi Tartu Maakohus 09.03.2020 Võru kohtumajas 1-20-

§ 120

lg 1, § 121 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Sergei Sergejev, isikukood 37702103714; elukoht xxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel vene keel; ametlik töökoht puudub Karistatus Karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 18.01.2018 otsusega

§ 188

lg 2 p 2 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust,

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga Tõkend Puudub Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON 1. Sergei Sergejev süüdi tunnistada

§ 120lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

2. Sergei Sergejev süüdi tunnistada

§ 121lg 1 järgi ja mõista tema karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

3. Sergei Sergejev süüdi tunnistada

§ 201lg 1 järgi ja mõista tema karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

4.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista Sergei Sergejevi liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 1 5.

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõista Sergei Sergejevi liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
2. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Sergejevi vanglasse saabumise aeg.
3. Kannatanud xxxxxxxx ja xxxxxxx on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotlenud enda teavitamist Sergei Sergejevi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.
4. Sergei Sergejevilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel sundraha 876 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 97,20 eurot ja kaitsekulu kohtumenetluses 1002 eurot.
5. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest tuleb Sergei Sergejevil tasuda menetluskulud kokku summas 1975,20 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 164,60 eurot.
6. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700012489 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-260“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde DVD plaat xxxxxxxxxxxxxx valvekaamera salvestisega 14.05.2019 kella 13.59st kuni kella 14.13ni ja CD plaat 21.06.2019 Häirekeskusesse Aleksei Tregubovi tehtud kõne salvestisega. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
8. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus
9. Sergei Sergejevit süüdistatakse

§ 201

lg 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises. S. Sergejev sai 20.05.2019 xxxxxxxxxxxxx asuvas kaupluses Lemmik enda valdusse sinna unustatud xxxxxxxxx mobiiltelefoni Huawei P10 Plus väärtusega 579 eurot, mille pööras enda kasuks. 2. Samuti süüdistatakse teda

§ 121

lg 1 järgi teise inimese valu tekitavas kehalises väärkohtlemises ja tema tervise kahjustamises. S. Sergejev lõi 21.06.2019 kella 18.10 paiku xxxxxxxxxxxxxxx korduvalt rusikate ja jalgadega pea, käsivarte, rinnaku ja ülaselja 2 piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ning ninaluude murru, hematoomid pea piirkonda, paremale randmele ja paremale õlavarrele. 3. Samuti süüdistatakse S. Sergejevit

§ 120lg 1 järgi tapmisega ähvardamises, kui oli alust karta ähvarduste täideviimist.

Pärast A. Tregubovi peksmist ähvardas ta teda tapmisega, öeldes venekeelse väljendi, mille sisuks oli tapmisähvardus („ja tebja zavalju“). Arvestades Sergei Sergejevi varasemat vägivaldsust, agressiivset käitumist ja alkoholijoovet, oli kannatanul alust karta selle ähvarduse täideviimist. Kohtuotsuse põhjendused 4. Kohus käsitleb süüdistust järjekorras:

§ 121

lg 1 (I),

§ 120

lg 1 (II),

§ 201lg 1 (III).

Pärast seda otsustab kohus S. Sergejevile mõistetava karistuse (IV). Viimaks võetakse seisukoht asitõendite ja kannatanute teavitamise (V) ning menetluskulude (VI) suhtes. I

1. Setomaa vallas Saatse külas asub OÜ Värska Südamekodu, kus kannatanu xxxxx töötab hooldajana. 21.06.2019 õhtupoolikul saabus selle ukse taha S. Sergejev koos ühe teise inimesega. Ta oli alkoholijoobes - veel paar tundi hiljem tuvastati indikaatorvahendi positiivne näit 0,69 mg/l kohta (tlk 27). Hooldekodus oli parasjagu õhtusöögiaeg ning kõigil töötajatel oli väga kiire.
2. A. Tregubovi sõnul (tlk 57-59) palus S. Sergejev tal välja kutsuda xxxxxx, kes töötas samas vahetuses. Kannatanu selgitas, et see pole hetkel võimalik – T. L söötis sellel ajal inimesi – ning kui ta lõpetab, siis tuleb välja. Süüdistatav kordas oma soovi T. L kohe kutsuda, kuid kannatanu seda ei täitnud ja läks oma tööülesannetega edasi tegelema. Tagasi tulles leidis ta S. Sergejevi juba köögist naistega tutvust sobitamas. Neile see ei meeldinud. S. Sergejev küsis A. T süüa. Viimane vastas sellele eitavalt – neil sellist teenust ei ole. Kannatanu läks veel korraks söögisaali. Tagasi jõudes oli köögis kisa – S. Sergejev oli kokk xxxxxxxx tagumikust puudutanud. Sealt läks ta edasi nõudepesijate juurde. Tunnistajana üle kuulatud T. L (tlk 61-63) kirjeldab sündmuste käiku sarnaselt – S. Sergejev astus tagaukse kaudu sööklasse sisse ja enam ära ei läinud. Ta hakkas seal sõeluma ja taidlema, käperdas nõudepesijaid ja tunnistajat tagumikust. Palvetele lahkuda ta ei reageerinud.
3. Seepeale otsustasid A. T ja T. L, et tuleb politsei välja kutsuda. Kannatanu teavitas sellisest kavatsusest ka süüdistatavat. Kui viimane algul ütles, et kutsu-kutsu, siis peale kõnet olukord muutus. Kannatanu kirjeldab edasist: „Sergejev läks väga kurjaks, hakkas mind nimetama igatpidi, ütles, et kas mulle selle eest medal antakse, et mina kaitsesin oma kollektiivi. Edaspidi suhtlemine meie vahel käis kõva häälega.“ T. L sõnul hakkas süüdistatav peale helistamist karjuma ja A. T kurjasti sõimama. Tunnistaja vene keelt ei oska, kuid järeldas seda hääletoonist. Selleks ajaks oli kööki jõudnud ka T. L (tlk 63-64), kelle sõnul nad seal tülitsesid ja S. Sergejev oli purjus.
4. Kuna hädaabinumbrile tehtud väljakutsele ei olnud veel reageeritud, pakkus kannatanu, et nad läheksid õue - köögis on suured noad, et ei juhtuks midagi suuremat. Enda sõnul oli tal selline plaan, et ukse juures laseb S. Sergejevi ette ja siis paneb tema selja taga ukse lukku. S. Sergejev sai kannatanu hinnangul sellest plaanist aru, seisis ukse juures ja lasi ta ette. Peale seda läksid nad trepist alla õue. S. Sergejev hakkas kannatanu poole liikuma ja küsis, mida ta tahab. Kannatanu taganes. Siis tegi süüdistatav käega liigutuse rinna poole ja kannatanu taganes jälle.
5. Kannatanu, tunnistajate T. L ja T. L ütlused on ka edasise osas kattuvad. Kannatanu ütlustest nähtuvalt lõi süüdistatav teda vastu rindu ja tema seejärel enda kaitsmiseks ühe korra vastu süüdistatava nägu. Piirivalve polnud ikka veel tulnud ja konflikt läks edasi ja süüdistatav sai kannatanu kätte. Süüdistatav lõi, siis kannatanu ja siis uuesti süüdistatav, kes 3 lõi kannatanu nina puruks. See tekitas kõva verejooksu ja kannatanu kukkus. Süüdistatav käis ümber tema ja lõi käega vastu kukalt ja üks või kaks korda jalaga vastu selga. Kannatanu kaitses oma pead kätega. T. L sõnul Aja S läksid välja ja hakkasid üksteisega nüklema nagu seal, A kaitses, et ära tule. Seal rääkisid omavahel. Tunnistaja nägi seda aknast ja algul erilist tähelepanu asjale ei pööranud ja hakkas tööle. Siis oli A korraga pikali maas. S. Sergejev hakkas teda algul jalgadega ja siis rusikatega taguma. A hoidis pead kinni ja oli ennast kerra kerinud ja karjus: „Aidake, aidake!“ T. L nägi intsidenti aknast. Sergei alustas kaklust ja Aleksei hakkas vastu. Sergei algul tõukas ja siis juba lõi – algul näkku ja pärast jalgadega kõhu piirkonda. Tunnistajad T. L ja T. L läksid trepile.
6. T. L oli enda sõnul nii pabinas ja kartis, et S. Sergejev tapab kannatanu ära. Ta ütles, et T. L et see läheks appi, kuid viimane keeldus, viidates, et S. Sergejev on palju suurem ja tugevam. T. L jooksis kööki, haaras põrandamopi ja lõi käpuli maas olnud S. Sergejevit vastu selga. M tuli varre otsast ära ja tunnistaja jooksis trepi peale tagasi. Sergei hüppas püsti. Tunnistaja hüüdis A, et hüppa püsti ja pane plehku. A ei saanud algul aru – ta oli uimane. Siis ajas ta end kuidagi püsti ja jooksis tunnistaja juurde. Nad läksid ruttu kööki ja T. L pani ukse lukku. Samamoodi kirjeldavad füüsilise konflikti lõppu kannatanu ja tunnistaja T. L.
7. S. Sergejevi sõnul (tlk 67 – 69) läks ta pansionaati selleks, et uurida, kas seal on vabu kohti. Ta läks uksest sisse ja sattus kööki. Seal tahtis ta uurida, kuidas administratsiooni saaks, ning alustas vestlust selgitamaks välja köögis olnud inimese nime. Kööki tuli A. T ja hakkas teda sõimama sellises jämedas vormis. A. T kutsus ta välja ja siis ründas süüdistatavat – tahtis kakelda. Süüdistatav lõi vastu ja siis surus A. T maha, kuni politsei tuleb. Ta enne kuulis, et politsei oli välja kutsutud. Aga siis tuli see naine ja lõi täie jõuga harjavarrega vastu selga – isegi vars läks katki. Kannatanu valetab tema peale armukadedusest. S. Sergejevi ütlused kohtu hinnangul tegelikke sündmusi ei peegelda. 21.06.2019 oli reede, millele järgnesid Võidupüha ja jaanipäev. Sellisel õhtul töövälisel ajal hooldekodu juhatust otsima minna on isegi alkoholi tarvitamist arvestades täiesti ebausutav. Tegelikkuses oli S. Sergejev purjus ja tahtis süüa ja temale omasel viisil inimestega suhelda. Ta astus sisse hooldekodu kööki ning tunnistaja T. L sõnu kasutades sõelus ja taidles ning käperdas naisi tagumikust. Kui kannatanu teda selles takistada püüdis, asus ta olukorda vägivallaga lahendama. Kohus märgib kohtusaalis nii kannatanut kui ka süüdistatavat näinuna, et ainuüksi poolte välimust arvestades on süüdistatava versioon täiesti ebatõenäoline. Kuigi kannatanu on süüdistatavast pikem, on viimane vähemalt paarkümmend kilo raskem. Kohtutoimikus on kannatanu poolt häirekeskusesse tehtud kõne salvestus. Kannatanu on kõnet tehes rahulik ja orienteeritud olukorra lahendamisele. Ühtegi võimalikku viidet, mis toetaks süüdistatava versiooni sellest, et kannatanu tahtis kakelda, pole. Väljaspool igasugust usutavust on võimalus, et
8. aastal sündinud T. L oleks tõtanud harjavarrega konfliktis osalema, kui tema kolleeg poleks olnud hädaohus. Kohus ei välistagi võimalust, et S. Sergejevile endale võis tema käitumine tunduda normaalsuse piiridesse jääv. Kõrvaltvaatajate või tegevuse kirjeldust kuulunud inimeste jaoks see nii siiski pole.
9. Kiirabikaardist nähtuvalt A. T hospitaliseeriti (tlk 23). SA TÜK epikriisi kohaselt oli kannatanul ninaluu murd ning ta jäeti kuni järgmise päeva hommikuni jälgimisele. Samuti tuvastati randme ja käe muude osade kontusioon (põrutus) (tlk 24-26). S. Sergejev põhjustas kannatanule ninaluude murru ja hematoomid. See on käsitatav tervise kahjustamisena. Väline teopilt viitab subjektiivse tunnusena selgelt kavatsetusele. Kannatanu löömine rusikatega näkku ja jalgadega kõhtu pärast seda, kui ta oli maha kukkunud ning polnud võimeline vastupanu osutama, viitab sellele, et süüdistatava eesmärk oli tekitada kannatanule kehavigastusi.
10. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Asjas pole kogutud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et esimesena oleks rünnanud süüdistatav. Seega hädakaitse 4 õigusvastasust välistava asjaoluna ei tule kõne alla. Isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. II
11. Sündmused hooldekodu juures kannatanu ja tunnistaja kööki varjumisega ei lõppenud. Köögiuks oli lukus ja kannatanu kraanikausi juures külma vee all, kui akna taha jõudis S. Sergejev. T. L sõnul ta kolkis ja sõimas ning tema hääletoon oli väga kuri. Ta peksis akna peale, nii et nukid ja aken olid verised. Kannatanu sõnul seisis ta kraanikausi juures, sest verejooks oli väga suur. S. Sergejev jooksis akna juurde, hooga pani rusikaga vastu akent, õnneks aken ei läinud katki. See oli paar-kolm korda. Nimetas kannatanut pederastiks, siis ütles „ ja tebja zavalju“. Kannatanu väitel teab ta vene keele slängi väga hästi ja seda väljendit võib tõlkida kas tapmiseks või alla laskmiseks. Prokuröri küsimustele antud vastustest nähtub, et A. T tõlgendas seda tapmisähvardusena. Oma reaktsiooni selgitades märkis kannatanu: „Ta lõi rusikaga vastu akent, kui ei oleks see aken nii tugev, siis ma ei kujuta ette, mis oleks edasi olnud.“ Sellel hetkel ta enda sõnul reaalselt kartis.
12. Kohtuistungi tõlk kinnitas, et selle venekeelse slängiväljendi esmane tähendus on „ära tapma“. Välistamaks võimalust, et erinevad isikud saavad väljendist erinevalt aru, kontrollis kohus seda teiste kohtutõlkide ning mitmete vene keelt emakeelena rääkivate ja eesti keelt täielikult valdavate inimeste vahendusel. Eelkõige on tegemist lubadusega ära tappa, maha lüüa. 16.

§ 120

dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. [---] Arvestades, et

§ 120

on formaalne teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. [---] Ähvarduse veenvuse hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus[---]Karistatavast teost

§ 120

mõttes on seega võimalik kõneleda juba ning ka ainult olukorras, kus koosseisus nimetatud kahju tekitamist väljendatakse viisil, mis on ähvarduse adressaadi silmis veenev (RKKK 1-19-1849/43 p 23 koos edasiste viidetega). 17. Ähvardusena käsitatavate sõnade ütlemise ajaks oli kannatanu tänu kõrvalisele sekkumisele äsja pääsenud olukorrast, kus ta lebas maas ja süüdistatav teda nii rusikate kui ka jalgadega peksis. Selle tulemusena tekkisid kehavigastused ja tuli palju verd. Peksmine oli selline, et mõni aeg hiljem kaotas kannatanu hetkeks teadvuse (vt T. L ütlused). Süüdistatav proovis kannatanut uuesti kätte saada ja tagus vastu akent nii, et köögis viibinud isikud pidasid selle purunemist võimalikuks. Sellega kaasnes sõimamine ja väga kuri hääletoon. Kohus viitab siinkohal kriminaalhooldaja iseloomustusele (tlk 42-43), mille kohaselt mõjub süüdistatava suhtlemisstiil kohati ähvardavana, ning kohtuistungil tajutu kinnitab seda arvamust. Süüdistatav võib mõjuda ähvardavana isegi olukorras, kus ta on kaine ja suhtleb ametiisikutega. Etteheidetava teo toimepanemise ajal oli ta alkoholi tarvitanud. Süüdistatava sõnade tähendust mõistvale inimesele (sh kannatanule) mõjub selline asjaolude kogum vahetu ja reaalse tapmisähvardusena.

§ 120

lg 1 kohaselt on tapmisega ähvardamine karistatav, kui on alust karta ähvarduse täide viimist.

1. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades tema ähvarduse eelset ja aegset käitumist, pidas ta tapmisega ähvardamist väljendavaid sõnu öeldes vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanu võib karta ähvarduse täide viimist. III
2. K. S(tlk 56 –57) külastas 20.05.2019 XXXXXXXXX ja unustas sinna ukse kõrval olevale lauale enda mobiiltelefoni Huawei P10 Plus väärtusega 579 eurot (tlk 15). Ta avastas selle umbes 15 minutit hiljem ning läks poodi tagasi. Mobiiltelefoni seal enam ei olnud. Poemüüja 5 kirjeldas talle isikut, kes telefoni ära võttis. Sellel päeval töötas poes müüjana XXXXXX, kes kuulati tunnistajana üle (tlk 59 –60). Ühel hetkel tuli keegi ostjatest ja tõi mobiiltelefoni selgitusega, et ilmselt on keegi selle poodi maha unustanud. Siis tuli poodi suurem meesterahvas ja ütles, et tegemist on tema telefoniga, ta võttis selle ning jooksis bussi peale tagasi. Tunnistaja tundis selles mehes ära S. Sergejevi. Umbes poole tunni pärast tuli K. S oma telefoni otsima. Tunnistaja R T oli eelnevalt viidatud bussi juht (tlk 60). Tema elukaaslane helistas poest ja ütles, et keegi on oma telefoni sinna unustanud. R. T teavitas sellest oma kolme reisijat. Üks neist, S. Sergejev, läks välja, käis poes ära ja tuli bussi peale tagasi.
3. Süüdistataval on juhtunust oma versioon (tlk 65–67), mis kokkuvõtlikult seisneb selles, et tal oli samasugune telefon. Kui bussijuht teatas poest leitud telefonist, kontrollis ta taskuid ja enda telefoni ei leidnud. Seejärel läks ta poodi ja võttis seal olnud telefoni seda enda omaks pidades kaasa. Erinevate asjaolude tõttu ei saanud ta kuni politsei kõneni aru, et tegemist on võõra telefoniga. Süüdistatava esitlusviis on väga jõuline ja veenev. Paraku oli see samasugune ka hooldekodu episoodides, kus tema ütlused olid selgelt ümberlükatavad teiste isikute ütlustega. Seega ei suurenda veenev esitlusviis ütluste usaldusväärsust, vaid annab teavet selle kohta, et S. Sergejev on hea rääkija, kes leiab tõusetunud küsimustele käigu pealt näiliselt usutavad selgitused.
4. Süüdistatava sisulised väited on analüüsimise järel siiski täiesti vastuolulised. Ülekuulamise erinevates etappides esitas ta järgmised faktiväited: 1) õhtul maakoju jõudes avastas, et telefon on tühi ja kuna laadija oli tema teises kodus - korteris R jäi telefon laua peale lihtsalt seisma; 2) maal oli ta paar päeva; 3) kui maale sõidad, siis kohe ei saagi tagasi, alles järgmisel päeval, busse ei käi; 4) pärast tuli ja laadis, hakkas sisse lülitama, pani PINkoodi ja telefon blokeeris kinni; 5) ajal, mil ta oli naise ja lastega Põlvas ja politsei helistas, oli kõnealune telefon maal. Telefon sattus tema valdusesse
5. mail
6. Politseiametnik Toomas Vahtra (tlk 61) vestles temaga 23.05.
7. Sellesse ajaaknasse ei ole mahutatav telefoni paar päeva laua peal hoidmine, Ruusal laadija järel käimine, tagasi maal olles laetud telefoni vale PIN koodi sisestamine, mille tagajärjel see blokeerus, uuesti bussiga Põlvasse sõitmine, millise käigu kestel helistas naise numbrile politsei ning süüdistatav läks kohe politseisse.
8. Kannatanu K. S sõnul ei olnud tema telefoni aku tühjaks saamas. Kuna tegemist oli suhteliselt uue esindusest ostetud telefoniga, on poole päeva jooksul aku tühjenemine selliselt, et telefon välja lülitub, ka äärmiselt vähetõenäoline.
9. K. S sõnul olid telefoni tagasi saades kadunud kõik kontaktid, sõnumid ja fotod. Süüdistatava sõnul pani ta PIN koodi sisse, kuid telefon blokeeris kinni, siis laadis ta selle ümber (tegevuse kirjeldusest nähtuvalt on silmas peetud tehase algseadmete taastamist), pani uuesti PIN koodi, kuid telefon ikka ei käivitunud. Süüdistatav arvas, et ta on PIN koodi unustanud ja pidi seda järjekordselt Ruusal asuvasse korterisse otsima minema. Tehase algseadmete taastamine juhul, kui telefoni sisse ei pääse, on internetis vabalt leviva teabe kohaselt võimalik. Selleks kasutatakse toiteja helitugevusnuppe (https://support.google.com/android/answer/7663172?hl=et). Tehase algseadmete taastamine kustutab kasutaja kogu personaalse info. Nii juhtus ka konkreetse telefoniga.
10. S. Sergejevi selgitustest ei järeldu arusaadavat põhjust algseadmete taastamiseks. Enda sõnul PIN kood ei toiminud, ta „laadis telefoni ümber“, teades, et see küsib jälle PIN koodi. Üldjuhul on telefonis olevad kontaktid, mobiilirakendused (äpid), fotod ja muu personaalne info kasutaja jaoks väärtus, millest kergekäeliselt ei loobuta. Kui telefon vajab tehase algseadmete taastamist, siis reeglina varundatakse telefoni info selliselt, et see on uuesti alla laetav.
11. Vanematel A süsteemi kasutatavatel telefonidel võib omaniku loata telefoni algseadmete taastamine osutuda võimalikuks. Autoriseerimata kasutamist on võimalik takistada nt Google 6 konto lisamisega telefoni. Uuematel A telefonidel (mille hulka kuulub ka K. S telefon) on lisaks selline tehase algseadmete taastamise kaitse, mis nõuab ka väljalülitatud telefonis algseadmete taastamise käigus telefoni PIN-koodi sisestamist. Autoriseerimata kasutaja seda ei tea. Süüdistatava ütlustest järeldub, et tehase algseadmete taastamine oli talle juba varasemast tuttav tegevus.
12. Prokuratuur esitas faktiväite, mille kohaselt K. S telefon näitas peale tagasi saamist kasutajana vene telefoninumbrit (tlk 19). Kohus (vähemalt mitte ilma täiendavate selgitusteta) seda esitatud tõendist pole võimeline välja lugema. Esitatud fotolt nähtub, et numbrilt algusega +93 on saadetud sõnum. Selle sõnumi saatjat ei ole telefoni kontaktide seas ning on võimalus lisada see number m kontaktide hulka või teavitada rämpspostist. Numbri algus + 93 viitab Afganistani suunakoodile (https://teadmiseks.ee/kasulikku/suunakoodid/).
13. S. Sergejevile heidetakse ette

§ 201

esimest teoalternatiivi - valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramist. Prokuratuur on lähtunud kõrvaldamata jäävaid kahtlusi süüdistatava kasuks tõlgendades eeldusest, et valduse saamise hetkel ta ei teadnud, et tegemist on võõra telefoniga. Kohus on seisukohal, et hiljemalt telefoni kasutama hakates sai S. Sergejev aru sellest, et tegemist pole tema telefoniga. Telefonil olid välised kahjustused ja see ei käivitunud PIN-koodiga. Omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" sisustatakse kohtupraktikas nn manifesteerimisteooria alusel. Selle teooria kohaselt tähendab enda või kolmanda isiku kasuks pööramine tegu, mille põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või lasta seda teha kolmandal isikul (RKKK 1-13-5173/196 p 17 koos edasiste viidetega). Telefoni algseadmeid taastades kustutas ta sellest eelmisele valdajale kuuluvad andmed. Kohtu hinnangul pööras ta sellega asja enda kasuks. S. Sergejev tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Poest kaasa võetud, teistsuguste eritunnustega ja PIN-koodile mittereageeriva telefoni puhul pidas ta võimalikuks ja möönis selle kuulumist teisele isikule. Telefoni omaniku viitavate andmete kustutamine telefonist näitab, et S. Sergejev tahtis telefoni endale jätta ja kõrvaldada sellest kõik andmed, mille põhjal saab tuvastada telefoni tegeliku omaniku.

1. Telefoni kasutama hakkamine ei õnnestunud ja süüdistatav sai teada, et teda seostatakse K. S telefoni kaotsiminekuga. S. Sergejev otsustas telefoni tagasi anda. Telefoni politseile üle andmine ei ole käsitatav loobumisena. Telefoni algseadmete taastamisega ja telefonist omaniku andmete kustutamisega pööras S. Sergejev võõra telefoni enda kasuks ja viis ühes sellega omastamise lõpuni. IV
2. Kõikide nende kuritegude puhul on sanktsioonina ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vangistus. Kohus ei pea karistusliigina rahalist karistust võimalikuks. Esiteks on kõikide tegude puhul süü selleks piisavalt suur. Teiseks puudub S. Sergejevil ametlik töökoht. Karistus peab olema mõjus. Selline karistus, mida isik täitma ei asu, ei ole mõjus. Kolmandaks ei võimalda kergemaliiglise karistuse mõistmist eripreventiivsed kaalutlused. Kohtu ette pole toodud ühtegi asjaolu, millest järelduks, et S. Sergejev alluks karistuse eripreventiivsetele mõjudele. Ta on varem kandnud vanglakaristust, toime pandavate kuritegude spekter on lai, uute tegude toimepanemist ei hoia ära teadmine sellest, et võrdlemisi pikk vangistus on jäetud tingimuslikult kohaldamata. 30.

120 näeb karistusena ette kuni 1-aastase vangistuse. Kohtu hinnangul vastab teosüüle karistus, mis jääb sanktsiooni keskmisest mõnevõrra väiksemaks - S. Sergejev ähvardas kannatanut ühel korral ning ta ei viibinud ähvardamise ajal kannatanuga samas ruumis. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. S. Sergejevi allumist karistuse eripreventiivsele mõjule käsitles kohus juba karistusliigi valikul. Teosüüle vastava karistuse kergendamist see ei võimalda. Samuti puuduvad asjaolud, mille tõttu peaks 7 õiguskorra kaitsmise huve arvestades karistust korrigeerima. Kohus tunnistab S. Sergejevi süüdi

§ 120järgi ja mõistab talle karistuseks 4 kuud vangistust.

31.

§ 121lg 1 näeb karistusena ette samuti kuni 1-aastase vangistuse.

Selle koosseisu puhul hindab kohus teosüüd keskmisest suuremaks, sest S. Sergejev lõi kannatanut korduvalt rusikatega pähe ja jalaga selga ka pärast seda, kui kannatanu oli maha kukkunud, ja ta lõpetas kannatanu löömise alles siis, kui kannatanu töökaaslane lõi teda põrandamopiga. Muud

§ 56

kohaselt karistuse mõistmisel arvestamisele kuuluvad asjaolud on analoogilised eelmises punktis käsitletule. Kohus tunnistab S. Sergejevi süüdi

§ 121lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 7 kuud vangistust.

32.

§ 201lg 1 näeb karistusena ette kuni 1-aastase vangistuse.

Tulenevalt omastatu väärtusest hindab kohus teosüüd keskmiseks. Üld- ja eripreventiivsed kaalutlused on ka selle karistuse puhul sarnased eelnevalt käsitletuga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus peab võimalikuks sanktsiooni keskmisest mõnevõrra väiksema karistuse mõistmist seetõttu, et S. Sergejev valis hiljem käitumisviisi, mis võimaldas kannatanul oma telefoni tagasi saada. Kuigi tema kaalutlused ei pruukinud olla kannatanu huve silmas pidavad, saanuks ta siiski valida ka kannatanut rohkem kahjustava käitumisviisi. Kohus tunnistab S. Sergejevi süüdi

§ 201lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 4 kuud vangistust.

33.

§ 63

lg 2 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus

§ 64järgi.

Selle sätte lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 34. Kohtu hinnangul on

§ 120

lg 1 kvalifitseeritava teo ebaõigussisu kaetud

§ 121

lg 1 järgi mõistetava karistusega.

§ 201

ebaõigussisu arvestamiseks suurendab kohus raskeimat (

§ 121

järgi) mõistetud karistust osaliselt.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista Sergei Sergejevi liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 35.

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõista Sergei Sergejevi liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. V
2. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Selles kriminaalasjas on asitõenditeks DVD plaat Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus Pikk tänav 4 asuva kaupluse Lemmik valvekaamera salvestusega 14.05.2019 kella 23.59-st kuni kella 14.13-ni ja CD plaat 21.06.2019 A. T Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. DVD plaat ja CD plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde, sest DVD plaadil ja CD plaadil on kriminaalasja lahendamise seisukohast olulist informatsiooni.
3. KrMS § 313 lg 1 p 10 1 alusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et kannatanud A. Tr ja K. Sokk taotlevad KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel nende teavitamist S. Sergejevi vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanute teavitamise S. Sergejevi kinnipidamisasutusest põgenemisest otsustab vangla ja kannatanute teavitamise S. Sergejevi vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest otsustab kohus, kes teeb määruse, millega vabastab S. Sergejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kuna S. Sergejev asub otsuse järgi kandma vangistust, võib osutuda võimalikuks nii tema kinnipidamisasutusest põgenemine kui ka ennetähtaegne vabastamine. VI 8
4. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud mh määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
5. S. Sergejevi kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile määrati tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 97,20 eurot (tl 46) ja kohtumenetluses 1002 eurot. See tasu tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista süüdistatavalt.
6. Kuna S. Sergejev mõistetakse süüdi teise astme kuritegudes, on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
7. detsembri 2019 määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates
8. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus. Seega on sundraha suurus 876 (584 x 1,5) eurot.
9. Menetluskulud kokku on 1975,20 (97,20 + 1002 + 876) eurot. Arvestades asjaolusid, et tasumisele kuuluv menetluskulude summa on suur, S. Sergejev ei tööta, tal puuduvad rahalised vahendid, mille arvel ta saab tasuda kõik menetluskulud ühe kuu jooksul, S. Sergejev peab otsuse järgima minema vanglasse karistust kandma ja tööle asumine vanglas võib võtta aega, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 9