Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 26.02.2020. Vastustaja taotles kaebuse tagastamist osas, mis puudutab viisa kehtetuks tunnistamise 13.11.2019 otsuse tühistamist,
lg 1 p 4 ning lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kehtiva seaduse kohaselt ei ole kaebajal kaebeõigust ning kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Alternatiivse taotlusena palub vastustaja jätta viisa kehtetuks tunnistamise kohta tehtud otsuse muutmata. Lahkumisettekirjutuse nr 1049509103 osas leiab vastustaja, et kaebetähtaeg oli ületatud ja et ettekirjutus sisaldas vaidlustamisviidet. Eriseadus ei näe ette võimalust vaidlustada ettekirjutust vaidemenetluse korras, vaid üksnes kohtulikus menetluses. Asjaolu, et kaebaja esindaja asjatundmatuse tõttu arvas, et tal on õigus ettekirjutust ka asutuses vaidemenetluse korras vaidlustada (kuigi otsuses olev vaidlustamisviide sätestab selgelt kohtusse pöördumise õiguse), viidates seejuures haldusmenetluse seadusele, ei muuda põhjendatuks vaidlustamistähtaja ületamist kohtusse pöördumisel. Juhindudes
lõikest 2, palub vastustaja jätta lahkumisettekirjutuse vaidluses kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada selles osas menetlus. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kaebetähtaeg tuleb ennistada, siis palub vastustaja jätta kaebuse lahkumisettekirjutuse nr 1049509103 tühistamise nõude osas rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 124 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb kohtult asjas menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse, mis on ühtlasi ka edasikaevatav. Vastustaja on menetluse lõpetamist taotlenud. Vastavalt
2 8. Käesoleval juhul on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 13 lg 3 sätestatud kümne päevane kaebetähtaeg selgelt ületatud, kuid XX on taotlenud selle ennistamist. Ettekirjutus tehti 13.11.2019, kuid kaebus esitati kohtule 10.12.2019, seega VSS § 13 lõikes 3 sätestatud tähtaega eirates. 9.
lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja on tähtaja ennistamist ka taotlenud. Vastavalt kohtupraktikale peab aga kaebetähtaja möödalaskmise korral olema esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa. Kaebaja viitab 21.01.2020 seisukohas, et Politsei- ja Piirivalveamet esitas talle väljavõtte ettekirjutusest Eestist lahkumiseks ning antud väljavõttel puudus viide vaidlustamiskorrale. Minskis asuvast Eesti saatkonnast oli kaebaja saanud teada, et viisa kehtetuks tunnistamise osas ja lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks tuleb tal pöörduda politsei poole. Tähtaja ennistamise põhjusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et kuna ta esitas vaide Politsei- ja Piirivalveametile õigeaegselt, siis tuleb lugeda, et kaebaja ei esitanud 15 päeva jooksul kaebust kohtule objektiivsetel põhjustel. Samas on lahkumisettekirjutuses selgelt märgitud, et selle peale on õigus edasi kaevata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kümne päeva jooksul. Haldusasja materjali juurde esitatud ettekirjutuselt nähtub, et kaebaja oli selle kätte saanud ning lahkumisettekirjutuse sisu ja tagajärgi oli kaebajale arusaadavas keeles selgitatud. Kaebaja on ka ise oma 10.12.2019 kaebuse punktis 6 märkinud, et pärast ülekuulamist anti talle võimalus tutvuda vastustaja ettekirjutusega Eestist lahkumiseks. Seega ei olnud kaebajal vaja ettekirjutuse vaidlustamise osas täiendavaid selgitusi küsida ning osundamine vaidlustamisviite puudumisele lahkumisettekirjutuse väljavõttes ei ole samuti asjassepuutuv. Esindamise kohta on kaebaja andnud volikirja 18.11.2019 seisuga ning sellest kuupäevast arvestatuna oli samuti veel mitu päeva kaebuse kohtusse esitamiseks. Seega ei saa asuda sellisele seisukohale, et kaebetähtaja järgimata jätmiseks oleksid esinenud objektiivsed põhjused ja et kaebetähtaja ennistamine võiks olla põhjendatud. Kaebetähtaja järgimise nõue on oluline aspekt õiguskindluse tagamise juures, mille puhul on tegemist samuti olulise ning järgimist vajava printsiibiga. Eelnevalt toodud põhjendustel tuleb vastustajaga nõustuda, et kaebus 13.11.2019 lahkumisettekirjutuse nr 1049509103 tühistamisnõude osas ei ole tähtaegne ja et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Lähtuvalt eeltoodust tuleb selles osas ka Politsei- ja Piirivalveameti 26.02.2020 menetluse lõpetamise taotlus rahuldada.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus kaebetähtaja ületamise korral menetluse vastavalt sama seadustiku § 124 lõikele 2 kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Mis puutub lahkumisettekirjutuses märgitud sissesõidukeeldu, siis seonduvalt eelnimetatuga peab kohus vajalikuks selgitada, et kaebajal on võimalik esitada väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 32 lg 1 alusel Siseministeeriumile põhjendatud taotlus sissesõidukeelu kehtivusaja lühendamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja kui see jäetakse (näiteks) rahuldamata, on võimalik nõuda taolise haldusakti tühistamist ja taotluse uut läbivaatamist. 10. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb lahkumisettekirjutust puudutavas osas menetlus
11. Vastustaja on taotlenud ka kaebuse osalist tagastamist (läbi vaatamata jätmist), sest viisa kehtetuks tunnistamist puudutava otsustuse puhul on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud ning vastavalt sama seaduse ja paragrahvi teise lõike esimesele punktile võib jätta kaebuse läbi vaatamata ka siis kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on ilmnenud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 punktis 4 sätestatud asjaolu ehk nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ei ole kinni peetud. XX on soovinud vaidlustada Politsei- ja Piirvalveameti 13.11.2019 viisa kehtetuks tunnistamise kohta 3 tehtud otsustust, kuid välismaalaste seadus (VMS) ei anna võimalust viisa andmise kehtetuks tunnistamise otsuse koheseks vaidlustamiseks halduskohtus. Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse saab vaidlustada vaid välismaalaste seaduses sätestatud korras (VMS § 1001 lg 11, § 1004 lg 3, § 10013 lg 2). Kuivõrd kehtiv seadus ei võimalda viisade suhtes tehtud otsuseid koheselt kohtu kaudu vaidlustada, tuleb kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.11.2019 viisa kehtetuks tunnistamise otsusele halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel selles osas tagastada, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Arvestades asjaolu, et kaebus oli menetlusse võetud, siis kohaldub täiendavalt veel ka
Lisaks eelnimetatule võib olla antud juhul tegemist veel ka halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 punktis 2 nimetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise täiendava alusega, sest olukorras, kus lahkumisettekirjutuse vaidlustamist ja sissesõidukeelu kehtestamist puudustavas osas on menetlus lõpetatud, ei ole sellele eelnenud viisa kehtetuks tunnistamise peale esitatud kaebusega võimalik enam sisulisi eesmärke saavutada. 12. Halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 punkti 2 alusel.
lg 5 punkti 3 alusel tagastatakse riigilõiv ka sel juhul kui kaebus jäetakse läbi vaatamata ja kui ei kohaldu vastupidisele viitavaid erandeid. Antud juhul on jäetud kaebus osaliselt läbi vaatamata
lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel, mis tähendab seda, et kaebajal on võimalik riigilõivu tagasi taotleda. Arvestades asjaolu, et riigilõivu ei ole tasunud kaebaja ise, vaid seda on teinud kaebaja eest 10.12.2019 Anatoli Orlovski FIE, siis riigilõivu koheselt tagastada ei saa. Samas on kaebajal või kaebaja esindajal võimalik käesoleva määruse jõustumise järgselt esitada vastav avaldus, märkides käesoleva haldusasja numbri ja vastavad rekvisiidid (sh panga nimetus ja kontonumber), millisele arvelduskontole riigilõivu tagastamist soovitakse. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (Vt ka riigilõivuseaduse § 12). (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.