Obsah (9)

§ 142§ 317§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-128780 Lahendi tegemise aeg ja koht 06. aprill 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Eesti

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Gaas esitas 10.10.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Ti vastu 90,58 euro võlgnevuse, lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Pärnu Maakohtu 10.02.
3. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse, kuna võlgnikule ei õnnestunud menetlusdokumente mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Gaas ja kostja võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu nr xxx. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Vastavalt lepingule võttis hageja endale kohustuse müüa kostjale maagaasi ja kostja kohustus osta võrguettevõtte poolt osutatud võrguteenust ja tasuda selle eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kostja tarbimiskoha aadress oli xxx. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 82,42 eurot ja viivis summas 11,34 eurot. 2
5. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.03.
6. a.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 21.03.

1. a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
2. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2, § 76, § 94, § 100 § 101, § 113 lg 1,

§ 367. 7.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 8. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus juhib hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud hagiavalduses ja menetluskulude nimekirjas on hagejal riigilõivu ja õigusabikulude summad erinevalt märgitud. Kohus lähtub menetluskulude arvestamisel hageja poolt hagiavalduses märgitud summadest. 3 Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 180 eurot, kokku 255 eurot. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 180 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 4-l leheküljel, millest sisulist teksti on 2 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus arvestab õigusabikulude arvestamisel hagihinda ja asja keerukust, leiab et põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on 100 eurot. Koos riigilõivu on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 175 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4