1-20-2919/5

(20270000066)Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. aprilli
2. a määrus Kaebuse esitaja XX (ik XXXXXXXXXXX) lepinguline esindaja advokaat Gregori Palm (e-post XXX) RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. aprilli
4. a määrus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 12.02.2020 registreeriti PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonnas XX esindaja advokaat Gregori Palmi kuriteoavaldus koos lisadega YY suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 1573 lg 1, s.o ahistava jälitamise ehk muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise tunnustel. Kuriteoavalduse kohaselt on YY alates 2018 keskpaigast üritanud korduvalt otsida kontakti XX-ga. Põhjuseks on toodud asjaolu, et XX elukaaslane BB on talle võlgu. Sotsiaalvõrgustiku Facebook (FB) Messenger sõnumite ja FB postituste ekraantõmmistest nähtuvalt on YY erinevatelt kasutajakontodelt (sh L, J, E) võtnud ühendust nii XX kui ka tema tuttavatega. XX-le saadetud sõnumite eesmärgiks on olnud, et ta mõjutaks oma elukaaslast võlga tasuma. XX tuttavatele saadetud sõnumites on märgitud, et XX ja BB petavad ja varastavad, FB gruppide „Maksa võlg ära!“ ja „FB Kelmid & petised avalikuks!!!!“ postitustes on BB nimetatud petturiks ja paadunud võlgnikuks, XX petturiks. Samuti on YY kasutajanime E alt pöördunud XX tööandja AS C poole, viidates, et XX näol on tegemist isikuga, kelle elukaaslane tegeleb laiaulatuslike pettustega.
6. 21.02.2020 koostas PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi vanemuurija AL kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20270000066 selles vajaliku aluse ehk kuriteotunnuste puudumise tõttu. 1

(8)1-20-2919

1. 28.02.2020 esitas XX esindaja advokaat Gregori Palm Lääne Ringkonnaprokuratuurile kaebuse PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi vanemuurija poolt 21.02.2020 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale. Selles leiti, et vanemuurija oli teatises jõudnud ebaõigele järeldusele kuriteoavalduses kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta.
2. 05.03.2020 koostas Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Milvi Pruus kaebuse rahuldamata jätmise määruse. Abiprokuröri hinnangul oli kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 20270000066 vastu võetud otsus seaduslik ja kaebuses toodud väited ei tinginud selle tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist.
3. 12.03.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris XX esindaja advokaat Gregori Palmi kaebus koos lisadega Lääne Ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Kaebaja taotles määruse tühistamist ja 12.02.2020 esitatud kuriteoavalduse alusel YY suhtes KarS § 1573 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. Riigiprokuratuuri määrus
4. Riigiprokuratuur jättis 03.04.
5. a määrusega XX esindaja advokaat Gregori Palmi kaebuse rahuldamata. 6.
6. Vastuseks esitatud kaebusele märkis riigiprokurör, et nõustub Lääne Ringkonnaprokuratuuri 05.03.2020 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruses avaldatuga. Riigiprokurör märkis sarnaselt abiprokuröriga, et XX esindaja advokaat Gregori Palmi kuriteoavaldus koos lisadega ega ka Lääne Ringkonnaprokuratuurile ja Riigiprokuratuurile esitatud kaebused ei sisalda endas kriminaalmenetluse alustamiseks vajalikku alust ehk puudub võimalus sedastada neis kirjeldatud asjaoludes YY poolt XX suhtes ahistava jälitamise tunnuseid. 6.
7. Riigiprokurör ei nõustunud kaebajaga selles, et kuriteoavalduses kirjeldatud asjaolud võimaldavad tuvastada YY poolt XX ja tema tuttavatega suhtlemises KarS § 1573 lg 1 kohaselt XX tahte vastaselt tema eraellu sekkumise tunnuseid. Kuriteoavalduse lisast nähtuvalt on 2018 juulis laekunud XX-le YY-lt L nimeliselt kontolt kiri, kus ta selgitab, mis tal on plaanis XX elukaaslaselt BB-lt võla kättesaamiseks: „Kuna BB väldib endisi töölisi ja ei täida oma kohustusi tööliste ees, siis kirjutan Teile enne, kui B võlgnevused meestele saavad suure kella külge ja sellega kaasneb kahjuks, ka Teile tähelepanu ja „halb reklaam“ ja koostöö pettustes. Vaevalt Teile seda vaja on. Seega püüdke mõjutada B, et oleks aeg lepinguid sõlmida ja temalt tuli ka raha … seega vastutab B 100% (koos A-ga) selle eest, et mehed saaksid oma palgad, „meil on kõrini ootamisest ja sellest, et B näitab näpuga kolmandate isikute poole, et nemad on süüdi ja vastutavad ... meil polnud ühtegi kokkulepet kolmandate isikutega jne, seega vastutab B, et mehed lõpuks oma palgad saaksid.“ Järgnevalt nähtub ka YY poolt lubaduse täitmine. 06.-07.07.2018 on ta teinud XX tuttavatele/sõpradele K-le, M-le ja K-le postituse: „Lihtne hoiatus. XX ja BB on lihtsalt inimesed, kes petavad ja varastavad.“ Seejärel teadmata ajal on YY J nimelise konto vahendusel saatnud XX-le kirja, kus tunnistab ja selgitab oma senist teguviisi ning märgib ka ära, millisel moel ta jätkata kavatseb: „Tere X. Vabandan, kui sinule kuidagi ebameeldivusi tekitasin!!! Seega … püüa siis B veenda, et edaspidiseid ebameeldivusi vältida, et ta palga ära maksaks!!! Edasi pöördun ma Töövaidluskomisjoni … lisaks tuleb Võlgnikud ja petturid avalikuks lehele ja teistele sarnastele lehtedele postitused võlgnevusest ja kuna B on kasutanud ainult sinu kontot ja MTÜ kontot ülekanneteks, siis on vältimatu lisada sinna sinu nimi ja pildid kontoväljavõtetest, kus oled ülekandeid teinud. Ma ei soovi Teid häbistada või maha teha aga mul lihtsalt pole valikut ja pean ka Teie nime sinna lisama!! Vabandan veelkord, et tülitasin ja ebamugavusi tekitasin!! Seega … räägi B-ga ja soovita palk välja maksta … 4-6 aug olen Eestis puhkamas ja Tööinspektsiooni 2

(8)1-20-2919 juristiga on kohtumine kokku lepitud 6 august … kui enne seda mingeid liikumisi palga maksmise osas ei toimu, siis edasi otsustab ühiskond ja töövaidluskomisjon. Kena nädalavahetust“. YY on lubatud postituse Facebook grupi „Maksa võlg ära!“ ka teinud. 17.12.2018 E nime alt saatis ta sellele lehele järgmise kirja: „BB. Aeg oleks palk ära maksta. Soe soovitus, tema alluvusse mitte tööle minna, palka jäädki ootama … nagu mina ja paljud teised. Lisaks on ta võlgu ka … BB, kes on sündinud XX.XX.XXXX on võlgu O OÜ-le kogusummas 889.91 eurot. B on R OÜ, L OÜ, P OÜ, MTÜ U. Antud isik … BB on paadunud võlgnik, aastaid meeste palgad maksmata ja telefonile ei vasta, sõnumitele ei vasta, emailidele ei vasta … sihilikult väldib … kõlab nagu pettur või mis!? Lisaks, kui oleks tegu ausa ärimehe või tööpakkujaga, poleks tal vaja 5 erinevat firmat!? Lisaks sain aru, et tal veel koos XX-ga MTÜ ja too naine ka P juhatuses … (niipalju kui tean, siis nad elukaaslased).“ Kuriteoavalduse kohaselt 2019 lõpus, kuid kuriteoavalduse lisast nähtuvalt teadmata ajal on YY saatnud E nime alt kirja XX tööandjale C, kus on viimasele teatanud, et nende töötaja XX on laiaulatuslike pettustega tegeleva BB elukaaslane ja kuulub ka nende firmade juhatusse, mis tegelevad pettustega. Sellest tulenevalt nõuab YY, et XX tööandja teeks töötaja suhtes järelevalvet või taustakontrolli ja ähvardab, et kui seda ei tehta, siis pöördub ta võimuesindajate poole. 09.02.2020 on YY täitnud ka XX-le antud lubaduse avaldada info BB võlgnevuse osas Facebook grupp lehele „Kelmid&petised avalikuks!!!“ Seal kirjeldas YY J nime all, kuidas ta oli pea 2 aastat tagasi Rootsis P OÜ all tööl ja pole seni palka saanud. Oma postituses väitis ta, et XX, A ja BB on petturid ja talle võlgu 6000 eurot. Talle oli makstud osake summast ära, kuid seda tehti väga ammu 31.05.

1. YY märkis, et BB kasutab oma elukaaslase XX kui ka tema rahasid palga maksmiseks. BB töötab nüüdseks E, A ignoreerib probleemi ja XX ei huvita miski. Samal päeval on YY edastanud kirja: „XX ja BB … petturid ja tänaseni minule 6000 eurot võlgu … viimati maksti osake väga ammu“ koos maksekorraldusega, XX tuttava E (kuriteoavalduse kohaselt EE) kontole. Sellele on järgnenud E ja YY kirjavahetus, kus E on olnud segaduses kirja saamise põhjuste tõttu ja saades selgust avaldanud kirja saatja suhtes pahameelt. 6.
2. Eelnevalt kirjeldatud asjaolude kogumist nähtub, kuidas YY on XX-le kahel korral kirjutanud ja selgitanud, mida ja kuidas ta toimetamas on, et BB-lt võlga kätte saada. Ta on möönnud, et see tegevus võib kaasa tuua halva reklaami ka XX-le, kuivõrd ka XX-ga seotud ettevõte on YY võlasuhtes BB-ga osalenud. Saades teada, et tema poolt saadetud kirjad XX tuttavatele on juba pahameelt esile kutsunud, on YY ka XX ees vabandanud, kuid samas teatanud, et ta siiski jätkab analoogsete teadete levitamist, sest BB ei ole senini tema võlga tasunud. Ülejäänud kuriteoavalduse lisad näitavad YY poolt XX-le teada antud teadete, et BB ja XX on petturid, kes on YY-le võlgu, levitamist. Riigiprokurör on seisukohal, et YY poolne selline avalikke kanaleid kasutav tegevus XX solvavate või laimavate teadete levitamise näol ei näita XX eraellu sekkumist, vaid negatiivsete arvamuste esitamist tema käitumise kohta töö- ja ärisuhetes. YY huvitab P OÜ raames tehtud töö eest palgaraha saamine. Kuivõrd P OÜ-ga on YY teadmisel seotud nii BB kui ka XX, siis on ka XX olnud kaasatud YY poolt võla sissenõudmise eesmärgil levitavate laimavate sõnumite lainesse. Niisamuti on mõistetav ka YY pöördumine SEB klienditeeninduse vahendusel XX tööandja poole. Riigiprokurör nõustub siinkohal abiprokuröriga, et YY tegevus on olnud ajendatud soovist mõjutada XX, et ta omakorda BB sunniks võlgnevuse kustutama ja selleks valitud vahendiks on olnud XX kohta koos BB-ga laimavate postituste tegemine ja kirjade saatmine. Selliselt on YY tegelenud eelkõige laimukampaaniaga, mis oma olemuselt on kindlasti kampaania adressaati häiriv, kuid mis ei ole käsitletav tema suhtes toimepandud ahistava jälitamisena. 6.
3. Riigiprokurör märkis täiendavalt, et isegi, kui jaatada eelnevas tegevuses YY poolt XX tahtevastaselt tema eraellu sekkumise tunnuseid, mida riigiprokurör kindlasti ei tee, siis ei oleks selle tegevuse eesmärgi ja/või tagajärjena võimalik sedastada ka KarS § 1573 mõttes XX muul viisil olulist häirimist. Riigiprokurör, tuginedes ahistava jälitamise kuriteokoosseisu kohaldamist 3

(8)1-20-2919 selgitavale seletuskirjale ja kaebaja poolt nimetatud kohtulahenditest nähtuvate kaasuste asjaoludele (1-19-9928, 1-19-1379, 1-18-7777), asus seisukohale, et seadusandja ei ole silmas pidanud ja kohtupraktika ei ole ka rakendanud mõttekäiku, et KarS § 1573 koosseis kuulub inkrimineerimisele eraellu sekkumisega kaasnenud mistahes ebameeldiva emotsiooni esilekutsumise tulemusena, mis omakorda oleks tõlgendatav kannatanu muul viisil olulise häirimisena. Riigiprokurör asus seisukohale, et YY suhtlemine XX, tema sõprade/tuttavate ja tööandjaga ning postituste tegemine Facebook gruppide lehtedel sõnumiga, et XX ja tema elukaaslane on petturid, on kindlasti olnud XX häiriv, kuid ei pea hinnanguliselt sellist häiritust oluliseks. Riigiprokurör, olles kõrvaltvaataja positsioonis, tutvudes YY poolt XX-le ja tema tuttavatele, tööandjale saadetud toodud postituste sisuga, ei näinud neis katseid riivata XX turvatunnet, kutsuda tas esile soovi astuda eelnevast tegevusest häirituna muutma oma elukorraldust, tutvusringi või tegema muud seesugust. Ka kannatanu reaktsioon toimunule ei näita muud kui solvumisest ja tuttavatelt saadud tagasisidest tulenevat ebamugavuse tajumist. Seega nii tegutsemise eesmärk kui ka tagajärg ei ole ületanud kuriteokoosseisu realiseerimiseks vajalikku olulise häirituse kriteeriumit. 6.

1. Kaebaja on märkinud, et kriminaalasjas nr 1-18-7777 jõudis Tartu Ringkonnakohus seisukohale, et ahistavaks jälitamiseks saab pidada ka varaliste küsimuste lahendamise eesmärgil kontakti otsimist ja sellised asjaolud on nähtavad ka antud kaasusest. Viimase väitega riigiprokurör ei nõustunud, sest ühisosa ringkonnakohtus arutusel olnud ja antud kaasuse asjaolude vahel ei näinud. Kriminaalasja nr 1-18-7777 aineseks on olnud endiste elukaaslaste vaheline konflikt, kus vanglakaristust kandev meesterahvas, hoolimata selgesõnaliselt antud sõnumist suhe lõpetada, otsis korduvate era- ja töötelefonile helistamiste, kirjade saatmise, suhtlusvõrgustikes kolmandate isikute vahendusel endise elukaaslasega kontakti. Suhtlemise vältimiseks oli kannatanu teinud erinevaid toiminguid: vahetas telefoninumbri, elukoha, sulges suhtlusvõrgustikus kontosid, katkestas mõneks ajaks töö juuksurisalongis, millised tegevused kokkuvõttes kohtu hinnangul kinnitasid kannatanu sõnu endise elukaaslase toimingute tulemusena nii temas tekkinud hirmutundest kui ka olulisest häiritusest. Riigiprokurör nõustus kaebajaga, et selline asjaolude kogum (täheldatav intensiivne, järjepidev erinevate kanalite vahendusel kannatanuga kontakti otsimine ja seda ka siis, kui kannatanu on selle vältimiseks omalt poolt astunud samme) võimaldab hinnata süüdlase tegevust ahistava jälitamisena isegi, kui tema tegutsemist oleks motiveerinud muuhulgas ka varaliste probleemide lahendamise mõte. YY tegevus XX-le, tema tuttavatele Facebook konto ja tööandjale klienditeeninduse vahendusel kirjade saatmine, kus BB poolt väidetavalt tasumata jäänud rahasumma tõttu nimetatakse petturiks koos temaga ka XX, ei ole olnud suunatud XX-ga otsese kontakti otsimisele, pigem tema kallutamisele kolmandatele isikutele häbistavate andmete avaldamise kaudu tegutsema ehk BB sundima võlga tasuma. XX ei ole selle tegevuse läbi tundnud vajadust teha muutusi oma elukorralduses või suhtluses tuttavate või tööandjaga. Ka kirjade adressaadid ei ole XX-ga kontakte katkestanud või aru nõudnud. Viimased on XX laimavad YY kirjad teadmiseks võtnud või nende saatmise osas kirja saatjale mitte XX-le arusaamatust või pahameelt väljendanud. Selliselt ei ole riigiprokuröri arvates võimalik täheldada YY tegevuses XX kohta kolmandatele isikutele laimavate postituste tegemises XX eraellu sekkumist, mille eesmärgiks või tagajärjeks oleks olnud XX oluline häirimine. 6.
2. Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et kuivõrd XX esindaja advokaat Gregori Palmi kaebuses ei ole esitatud argumente, millised võimaldaksid Lääne Ringkonnaprokuratuuri 05.03.2020 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruses esitatud seisukohti ümber hinnata, siis tuleb Riigiprokuratuurile esitatud kaebus jätta rahuldamata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele 4

(8)1-20-2919

1. 04.05.2020 esitas XX esindaja advokaat Gregori Palm Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 03.04.
2. a määrusele. Kaebuse esitaja palub tühistada Riigiprokuratuuri määrus ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit alustama kriminaalmenetlust. 7.
3. Kaebuse esitaja märgib, et kuriteokaebusest nähtuvalt on YY otsinud kannatanuga kontakti. Seda on YY kinnitanud ka ise öeldes, et soovib kannatanuga ühendust saada selleks, et kannatanu survestaks oma elukaaslast väidetavat võlgnevust tasuma. Ka ükski menetleja ei ole asunud seisukohale, et YY tegevus ei ole käsitletav kontakti otsimise kui sellisena. Esmane vaidlusküsimus on tõusetunud selles, kas YY tegevust saab pidada järjepidevaks või mitte. Politseiuurija on teatises asunud seisukohale, et kuna YY on kirjutanud XX laimavaid sõnumeid ja saatnud neid tema tuttavatele, kuid alates 2018 juulikust kuni kaebuse esitamiseni on see toimunud neljal korral, mida ei saa pidada järjepidevaks tegevuseks. Kannatanu esindaja hinnangul on väär politsei käsitlus, et YY on kannatanuga võtnud ühendust ainult neljal korral. Nimelt on YY kahel erineval korral (kuriteokaebuse lisades 1–2 ja 12–17) öelnud välja, et tema eesmärk on võtta ühendust kannatanu sõprade ja tuttavatega ning selle tegevusega survestada kannatanut sõprade vahendusel käituma nii, nagu YY soovib. Kannatanu esindaja hinnangul viitavad need tõendid selgelt sellele, et YY plaan ja eesmärk seisneb eelkõige selles, et kannatanu jaoks tuttavad isikud võtaksid temaga ühendust. Seeläbi soovib YY kannatanut survestada kolmandate isikute vahendusel. Kuriteokaebusest nähtub, et YY poolt saadetud sõnum on kannatanuni sõprade ja tuttavate vahendusel jõudnud ligikaudu kümnel erineval korral (pärast kuriteokaebuse esitamist on YY võtnud ühendust täiendavate inimestega). Seega ei saa YY tegevuse korduvust hinnata vaid nende kordadega, kus YY on saanud otse kannatanuga kontakti, vaid kontakti otsimiseks tuleb lugeda ka neid kordi kui YY on soovinud kontakti saavutada kolmandate isikute vahendusel. Kuivõrd YY on ainuüksi teadaolevalt võtnud ühendust rohkema kui kümne kannatanu lähedasega, siis YY on vähemalt võimalikuks pidanud, et saavutab kaudselt kontakti kannatanuga rohkem kui kümnel korral. Pidades silmas YY käitumisstiili on tõenäoline, et ta võib olla ühendust võtnud veel palju rohkemate inimestega, kes omakorda ei ole kannatanuga kontakteerunud. Seisukohta, et ahistav jälitamine võib olla ka kannatanuga kaudne kontaktiotsimine on jaatanud Tartu Ringkonnakohtus kriminaalasjas nr 1-
4. Ka Justiitsministri seletuskirjas (RT I, 26.06.2017, 69) on öeldud, et ahistava jälitamise koosseisu alla lähevad olukorrad, kus n-ö ahistav jälitamine on suunatud ohvri lähedastele. 7.
5. Kannatanu esindaja selle käsitlusega küll ei nõustu, aga isegi kui asuda seisukohale, et YY tegevus piirdub vaid nelja episoodiga, siis on ikkagi täidetud seaduses nõutud korduvuse kriteerium, mille kohaselt saab korduvaks pidada ühte korda ületavat käitumist. Ringkonnaprokuratuur on vastusena sellele enda kaebuses tõdenud, et ahistava jälitamise puhul ei ole teo toimepanemise kordade arv oluline ning süütegu tuleb vaadata teo ja tagajärje kontekstis. Kannatanu esindaja leiab, et objektiivse koosseisu tähenduses ei saa seaduses sätestatut kriteeriumit siiski eirata. Seaduses on ta tingimusena kirjas. Kannatanu esindaja nõustub prokuröriga siiski selles, et korduv inimesega kontakti otsimine ei pea olema karistatav juhul kui sellel puudub koosseisupärane tagajärg. Hetkel see kannatanu esindaja hinnangul nii ei ole. 7.
6. Riigiprokuratuur on enda määruses seadnud kahtluse alla selle, kas YY tegevust saab käsitleda kannatanu eraellu sekkumisena. Selliselt on riigiprokurör leidnud, et YY ei tegele kannatanu eraellu sekkumisega, vaid negatiivsete arvamuste esitamisega kannatanu käitumise kohta töö- ja ärisuhetes. Sisuliselt on riigiprokurör asunud seisukohale, et YY teeb kannatanu suhtes häirivat laimukampaaniat, kuid ei sekku tema eraellu. Kannatanu esindaja sellise käsitlusega ei nõustu. Esmalt tuleb rõhutada, et kannatanut ja YY ei seo mitte mingit töö-, ega ärisuhted. Nii palju on ka YY ise kinnitanud, et tal pole kannatanu suhtes 5

(8)1-20-2919 mingeid nõudeid. YY laimab kannatanut eesmärgiga saada kannatanu elukaaslaselt kätte väidetav võlanõue (mida ta pole seniajani kordagi proovinud seaduslikul teel saada). Kannatanu leiab, et laimukampaania ja eraellu sekkumise kõige kriitilisem erinevus seisneb selles, kas kannatanul on võimalik mõistlike jõupingutustega väidetava ahistaja tegevust vältida. Kui vastus eelnevale küsimusele on eitav, siis on tegemist ka eraellu sekkumisega. Seda põhjusel, et sellisel juhul on ahistaja end sellise intensiivsusega kannatanu ellu sisse söönud, et kannatanu ei saa ka oma erasuhetes pingetest ja stressist puhata. Praegusel juhul nähtub kuriteokaebuse lisas olevatest tõenditest, et arvestatav osa YY tegevusest on suunatud konkreetselt kannatanu mõjutamisele. Selle tarbeks on ta korduvalt võtnud otse ühendust kannatanuga. Pärast seda kui kannatanu on YY kontaktid blokeerinud, on YY vähemalt ühel korral võtnud kannatanuga ühendust uue konto kaudu. Eelkõige aga on YY mitmel korral võtnud ühendust kannatanu sõprade ja tuttavatega konkreetse sooviga, et viimased võtaksid kannatanuga eraeluliselt ühendust ning mõjutaksid teda käituma nii, nagu YY soovib. Selles osas on ekslik riigiprokuröri väide, nagu piirduks YY tegevus sooviga jagada negatiivset arvamust kannatanu kohta töö- ja ärisuhetes. Kuivõrd YY laimab kannatanut eelkõige just kannatanu lähedaste (mitte avalikkuse) ees, kelle kannatanu on juba lubanud enda elu erasfääri, siis pole kannatanul mõistlike jõupingutustega võimalik rahu saada. Ka Justiitsministri seletuskiri ahistava jälitamise juurde ütleb, et: „osapooled [võivad] pidada selle definitsiooni [ahistav jälitamine] all silmas käitumist, mis on suunatud ükskõik millisele ohvri sotsiaalsesse ümbruskonda kuuluvale isikule, sealhulgas pereliikmetele, sõpradele ja kolleegidele. Ahistava jälitamise ohvrite kogemused on näidanud, et paljud jälitajad ei piirdu konkreetse ohvriga, vaid suunavad oma tegevuse sageli paljudele ohvrile lähedastele isikutele. Tihti suurendab selline teguviis ohvri hirmu ja tunnet, et tal puudub olukorra üle kontroll, mistõttu seda võib vaadelda kõnesoleva sätte alla kuuluvana“. Oluline on märkida, et seesama seletuskiri ütleb ka, et ahistava jälitamise koosseisu alla läheb ka väära teabe levitamine internetis. Nii on näiteks Harju Maakohus kriminaalasjas nr 1-19-9928 leidnud, et inimese kohta foto levitamine internetis ja tema nimetamine prostituudiks on käsitletav ahistava jälitamisena. Eelnev tähendab, et teatud juhtudel saab ahistav jälitaja enda olemasolu kaudselt muuta sedavõrd intensiivseks, et ainuüksi „laimukampaaniaga“ suudab ta tungida kannatanu eraellu. Praegusel juhul on YY kannatanut aktiivselt erinevates Facebooki gruppides laimanud. 7.4. Vaidlus on ka selles, kas YY tegevust saab pidada kannatanu oluliseks häirimiseks. Ringkonnaprokuratuuri prokurör on asunud seisukohale, et nn olulise häirimise kriteerium ei ole täidetud, kuna YY ei ole oma tegevusega kannatanut hirmutanud. Kannatanu esindaja on väljendanud seisukohta, et ahistava jälitamise koosseis ei piirdu vaid kannatanu hirmutamisega, vaid võib sisaldada endas tagajärjena ka alandamist või muul viisil kannatanu olulist häirimist. Riigiprokuratuur on enda määruses jaatanud seda, et YY tegevus on kannatanu jaoks küll häiriv, kuid kannatanu häiritus ei ole oluline. Selle seisukoha põhjendamisel viitab ka riigiprokuratuur asjaolule, et YY tegevuse eesmärk ei ole kannatanu turvatunnet riivata. Kannatanu esindaja hinnangul on ahistava jälitamise koosseisu puhul oluline eristada „turvatunde riivamist“ „olulisest häirimisest“. Turvatunde riivamine saab kõne alla tulla eelkõige juhul kui ahistava jälitamise tagajärg on isiku hirmutamine. Hirmutamisele iseloomulike elementide puudumisele tugineb enda määruses ka riigiprokurör. Samas on seadusandja selgelt öelnud, et ahistav jälitamine ei piirdu vaid hirmutamisega. Selliselt on Tartu Ringkonnakohus kriminaalasjas 1-19-3527 leidnud, et ahistava jälitamise tagajärjeks võivad olla ka psühholoogilised kannatused (viidatud kriminaalasjas tuvastas ringkonnakohus küll ka hirmutunde tekitamise lisaks psühholoogilistele kannatustele). YY on oma tegevusega asetanud kannatanu olukorda, kus kannatanu ei saa juba pika aja vältel olla kindel selles, mida tema sõbrad ja tuttavad temast arvavad. Sealhulgas on YY soovinud 6

(8)1-20-2919 õõnestada konkreetselt kannatanu lähedaste usaldust kannatanu suhtes – s.o kahjustada kõiki kannatanu inimsuhteid. YY on võtnud ühendust kannatanu tööandjaga ning nimetanud kannatanut petiseks. Sellega on YY seadnud kahtluse alla ka kannatanu kindluse oma töökoha püsimajäämise suhtes. Kannatanu sõnul alustas tema tööandja ka sisejuurdlust kannatanu suhtes. Lisaks eelnevale laimab YY kannatanut aktiivselt avalikkuse ees erinevates gruppides. Kusjuures ainus põhjendus selliseks laimuks on tõsiasi, et kannatanu on sellise inimese elukaaslane, keda YY tegelikult mõjutada tahab. St YY-l puudub igasugune nõue kannatanu vastu. Küsimus sellest, kas kannatanu häiritust saab pidada „oluliseks“, peab langetama iga inimene ise. Kannatanu esindaja leiab, et iga inimene, keda olematule nõudele tuginedes sõimatakse petiseks, kelmiks ja vargaks ning kelle sõpradele, tuttavatele, tööandjale ja avalikkusele esitatakse selliseid väiteid faktina, oleks sellest oluliselt häiritud. Prokuröri väide, et selline tegevus võib olla pelgalt mõnevõrra häiriv, on kannatanu esindaja hinnangul väär. Ka jääb kannatanu esindajale ebaselgeks riigiprokuröri seisukoht, et kannatanu häiritus ei ole ilmselt oluline, kuna ta ei ole tundnud vajadust teha muutusi oma elukorralduses või suhtluses tuttavate või tööandjaga. Kannatanu esindajale jääb ebaselgeks, et mis tüüpi muutusi kannatanu tegema peaks. YY-ga on kannatanu igasuguse kontakti blokeerinud. Kui prokurör soovib viidata sellele, et kannatanu oleks pidanud töölt ära tulema ja sõpradega kontakti lõpetama, siis miski ei saaks paremini näidata YY tegevuse mastaapsust ja intensiivsust kui see, et mehe mõjust vabanemiseks peaks kannatanu võtma ette sedavõrd radikaalseid samme. 7.

1. Eelnevat kokku võttes on kannatanu esindaja seisukohal, et enda tegevusega on YY otsinud kannatanuga kontakti (i). Seda korduvalt (ii). Kuivõrd peaasjalikult on YY otsinud kannatanuga kontakti kannatanu lähedaste kaudu, siis on ta sekkunud just kannatanu eraellu (iii). Võttes aluseks YY enda poolt öeldud sõnad, oli tema eesmärk ka kannatanu oluline häirimine sinnamaani, et kannatanu alluks tema survele ja sunniks enda elukaaslast tasuma väidetavat võlgnevust (iv). 7.
2. Kaudselt on senises kaebemenetluses tõusetunud küsimus ka YY tahtluse kohta. Kannatanu esindaja leiab, et olemasolevad objektiivsed tõendid annavad selge indikatsiooni sellest, milline oli YY tahtlus. Kannatanu esindaja hinnangul ei saa olla kahtlustki, et YY ei pidanud vähemalt võimalikuks, et segab oma tegevusega korduvalt ja oluliselt kannatanu elu. Samas leiab kannatanuesindaja, et YY tahtlusele saab valgust heita kriminaalmenetluse jätkamine. Kuni tänase päevani ei ole kriminaalmenetluses tehtud ühtegi toimingut ning kõigil asjaosalistel puudub teadmine sellest, mida YY soovis või võimalikuks pidas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega, PPA Lääne prefektuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, Lääne Ringkonnaprokuratuuri 05.03.
4. a ja Riigiprokuratuuri 03.04.
5. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusega ning alustamata jäetud kriminaalasja nr 20270000066 materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 03.04.
6. a määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetluse alustamiseks. 8.
7. Ringkonnakohtule esitatud kaebus ei sisalda ühtegi uut argumenti, mida PPA, ringkonnaprokuratuur või Riigiprokuratuur ei oleks käsitanud või arvestanud. Käesoleval juhul on kriminaalmenetlus jäetud alustamata, kuna süüdistuskohustusmenetluses olemasolevate materjalide pinnalt ei ole võimalik sedastada kriminaalmenetluse alust ehk ei ole sedastatavad KarS § 1573 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel kaalutud piisava põhjalikkusega tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. 7

(8)1-20-2919 8.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ahistava jälitamisena on kriminaliseeritud sellised teod, mis on otseselt suunatud ohvriga aktiivselt kontakti otsimisele, tema eraellu tungimisele. YY huvi ei ole suunatud XX-ga kontakti otsimisele, vaid tema huvi on saada kätte oma väidetav võlg. Seejuures ei oma tähtsust, kas mõlemad võlasuhte pooled (antud juhul BB ja YY) võlga tunnistavad või mitte. Oluline on asjaolu, et YY leiab, et temal on võlanõue ja selle hüvitamise eesmärgist on kantud ka tema tegevus. Seejuures nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega, et otse XX poole on YY pöördunud
2. aastal kahel korral, esimesel korral palvega mõjutada BB võlg tasuma, teisel korral vabandades ning paludes uuesti BB-l võlg ära maksta, selgitades, milliseid meetmeid ta vastasel juhul kasutusele võtab. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et pärast YY kontaktide blokeerimist oleks YY XX-ga jätkuvalt kontakti otsinud. XX tuttavatele ja sõpradele postitusi saates on YY edastanud oma hinnangu isikute kohta ning hoiatanud neid XX ja BB eest, huvi kontakti saamiseks XX-ga või mingi muu huvi tema isiku vastu nendes sõnumites puudub. Nõustuda tuleb riigiprokuröriga ka selles, et YY poolne avalikke kanaleid kasutav tegevus XX solvavate või laimavate teadete levitamise näol ei näita XX eraellu sekkumist, vaid negatiivsete arvamuste esitamist tema käitumise kohta töö- ja ärisuhetes. Ringkonnakohus leiab, et tõepoolest eraellu sekkumisena oleks käsitatav antud juhul tööandja poole pöördumine, kuid see on olnud vaid ühekordne. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et igas töökeskkonnas on tavapärane, et töötajate peale esitatakse kaebusi (sh ka põhjendamatuid kaebusi) ning isegi, kui neid kaebusi menetletakse, ei tähenda see sellist laiaulatuslikku eraellu sekkumist, millele tuleks karistusõiguslikult reageerida. 8.
3. Nõustuda ei saa kaebuse esitajaga selles, et kannatanu häirituse olulisusele hinnangut andes tuleb lähtuda kannatanu enda hinnangust. Kannatanu häirituse olulisus ei saa tulla üksnes tema isikulikust hinnangust, vaid aluse jaatada ahistavat jälitamist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Selleks, et karistusõiguslikult sekkuda, peab korduva või järjepideva kontakti otsimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise tagajärjena isiku muul viisil oluliselt häirimine üldjuhul sellisena olema tajutav ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kaebuses väljatoodud asjaolu, et YY on oma tegevusega asetanud kannatanu olukorda, kus kannatanu ei saa juba pika aja vältel olla kindel selles, mida tema sõbrad ja tuttavad temast arvavad, ringkonnakohtu hinnangul sellise isiku eraelu olulise häirimisena tajutav ei ole.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus Riigiprokuratuuriga nõustuvalt, et alust kriminaalmenetluse alustamiseks käesoleval juhul ei ole ning juhindudes KrMS § 208 lg 5 p-st 1 jätab Riigiprokuratuuri 03.04.
5. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8