) § 657 lg 1 p 1).
lg 1 kohaselt saab apellant kaebust muuta või täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Hilisemalt apellant seda teha enam ei saa.
Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas
lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 42. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt
43.
lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 44. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõigust sellega, et jättis tunnistaja DD ülekuulamise taotluse rahuldamata. Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et DD ütlused ei ole käesolevas asjas asjakohased, kuna teise tehingu asjaoludest ei saa järeldada vaidlusaluse tehingu asjaolusid ning hageja ei ole esile toonud, milliseid faktiväiteid tahab hageja tunnistaja ütlustega tõendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Maakohtul puudus sisuliselt võimalus hageja taotlust rahuldada põhjusel, et hageja ei ole hagiavalduses ega üheski järgnevas menetlusdokumendis piisava selgusega esile toonud asjaolusid, mida ta soovib tunnistaja ütlustega tõendada. Hageja väitel soovis ta tunnistaja ülekuulamist selle tõttu, et DD oli kinkelepingu pooleks, viibis tehingu juures ja oskaks selgitada, millest pooled tehingu sõlmimisel rääkisid ja mida üksteisele lubasid. Tegemist ei ole ringkonnakohtu arvates piisavalt konkreetse taotlusega. Samuti ei ole hageja esile toonud, mille tõttu tuleks kahe kinkelepingu asjaolusid ja nende sõlmimiseks esitatud tahteavaldusi samastada. Seejuures ei ole hageja hagiavalduses esile toonud asjaolusid, millist tehingut pooled 03.11.2014 kinkelepinguga tegelikult varjasid. 9
lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb. Pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Samuti peab pool suutma iga tõendi kohta ära näidata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida (vt Riigikohtu lahendit nr 32-1-141-13, p 17). Seega ei saa kohus asuda tunnistajat üle kuulama põhjendusel, et alles ütlustest selguksid poole jaoks olulised asjaolud. See oleks vastuolus poolte võrdsuse ja menetlusökonoomia põhimõtetega. Hagimenetluses tuleb nõude aluseks olevad faktilised asjaolud piisava selgusega esile tuua juba hagiavalduses, et vastaspoolel oleks võimalik nendele õigeaegselt ja täielikult vastata. 45. Ringkonnakohtu hinnangul eksitas maakohus lubamatult hagejat sellega, et määras 03.12.2018 kohtu omal algatusel hageja vande all ülekuulamise, kuid 08.03.2019 toimunud kohtuistungil muutis oma otsustust, jättes hageja üle kuulamata. Samas ei saa sellist menetlusõiguse rikkumist ringkonnakohtu hinnangul antud juhul pidada oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks, mis oleks maakohtu lõppjäreldusi muutnud. Menetlusõiguse olulise rikkumisega
lõike 1 mõttes on tegemist juhul, kui rikkumine toob kaasa ebaõige otsuse tegemise. Käesolevas asjas kolleegium sellist tagajärge ei tuvastanud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, millised asjaolud on maakohtul jäänud hageja vande all üle kuulamiseta tuvastamata. Nii nagu ringkonnakohus eelnevas punktis märkis, ei saa kohus asuda isikut üle kuulama põhjendusel, et ütlustest alles selguksid poole jaoks olulised asjaolud. Hageja ei saanud antud juhul eeldada, et tal võimaldatakse enda ütlustega asuda hagiavaldust täiendama. 46. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on jätnud arvestamata poolte käitumise enne lepingu sõlmimist seoses DD-ga sõlmitud kinkelepinguga. Maakohus on antud asjaolu arvesse võtnud ja oma otsuse leheküljel 3 märkinud, et kinnisasja DD-le kinkimisest ei saa järeldada, et hageja ja kostja vahel oleks olnud leping sõlmitud samadel tingimustel. Hageja väitel sõlmiti kinkeleping DD-ga samuti nagu ka kostjaga põhjusel, et hageja pojal olid ettevõtlusega seotud majanduslikud probleemid ning eluliselt on usutav, et mõlemad tehingud olid sama sisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pelgalt hageja poja majanduslikest probleemidest ja võimalikust soovist vältida kinnisasja arvel nõuete rahuldamist, järeldada, et tegemist oli samasisuliste tahteavalduste vahetamise teel sõlmitud tehingutega. 10
51. Kuna maakohus ei ole otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab need kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist
Ringkonnakohus kontrollis menetlusabi andmisel hageja majanduslikku olukorda ning tuvastas, et apellatsioonkaebuse esitamise seisuga puudus hagejal vara, mille arvelt apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda. Ringkonnakohtule ei ole teada, et hageja majanduslik olukord oleks käesolevaks hetkeks paranenud, hageja on 93-aastane ja tema sissetulekuks on vanaduspension. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Peeter Pällin Ande Tänav 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.