← Eesti

2-17-18386/84

Obsah (11)§ 634§ 442§ 232§ 654§ 652§ 5§ 363§ 656§ 171§ 177§ 190

Tsiviilasi nr 2-17-18386 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Peeter Pällin ja Ande Tänav Otsuse tegemise ae

) § 657 lg 1 p 1).

  1. Hageja apellatsioonkaebusest ja hageja poolt ringkonnakohtu 17.01.2020 istungil antud selgitustest tulenevalt ei ole hageja vaidlustanud maakohtu järeldusi selle kohta, et kinkija oli võimeline ennast ülal pidama ja tasuma vanadekodu arveid, mistõttu ei esinenud kinkelepingust taganemise avalduse punktis 1.2.
  2. toodud aluseid. Samuti ei ole hageja vaidlustanud maakohtu järeldusi selle kohta, et kostja ei olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu hageja hooldekodu arvete tasumata jätmise tõttu.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt 17.01.2020 toimunud ringkonnakohtu istungil avaldatud seisukohaga, et hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu järgmised järeldused, et kostja tänamatuseks ei saa pidada: - kostja poolt avalduse esitamist kinnisasjal asuvast elamust hageja poja väljaregistreerimiseks; - kostja poolt politseile hageja poja suhtes veemõõturi varguse kohta avalduse esitamist; - hageja pojale esitatud nõuet elamust asjade ära viimiseks. Ühestki apellatsioonkaebuse punktist maakohtu otsuse vaidlustamist nimetatud järelduste osas ei nähtu. Apellant on lisaks maakohtu järeldustele tehingu näilikkuse puudumise osas pidanud põhjendamatuks üksnes maakohtu järeldust kostja poolt hageja pojale kinnistul viibimiseks füüsiliste takistuste tegemises (apellatsiooni punkt 2.5.5). Ringkonnakohus leiab, et füüsiliste takistuse tegemine ei saa seisneda sissekirjutuse muutmise avalduse ega ka asjade äraviimise nõude esitamises, liiatigi politseile veearvesti varguse avalduse esitamises. Maakohtu otsuse järelduste vaidlustamata jätmisel ei saa ringkonnakohus omal algatusel neid kontrollida. Apellant oleks pidanud 8

(12)Tsiviilasi nr 2-17-18386 apellatsioonkaebuses selgelt määratlema, millele ta vastu vaidleb.

§ 634

lg 1 kohaselt saab apellant kaebust muuta või täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Hilisemalt apellant seda teha enam ei saa.

  1. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus hinnata hageja apellatsioonkaebuse alusel üksnes seda, kas maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et tegemist ei ole näiliku tehinguga ning et tegemist ei ole jämeda tänamatusega seetõttu, et kostja on vahetanud ära elamu ukselukud, mille tõttu hageja poeg ei pääse enam elamusse.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas

§ 232

lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 42. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

43.

§ 652

lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 44. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõigust sellega, et jättis tunnistaja DD ülekuulamise taotluse rahuldamata. Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et DD ütlused ei ole käesolevas asjas asjakohased, kuna teise tehingu asjaoludest ei saa järeldada vaidlusaluse tehingu asjaolusid ning hageja ei ole esile toonud, milliseid faktiväiteid tahab hageja tunnistaja ütlustega tõendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Maakohtul puudus sisuliselt võimalus hageja taotlust rahuldada põhjusel, et hageja ei ole hagiavalduses ega üheski järgnevas menetlusdokumendis piisava selgusega esile toonud asjaolusid, mida ta soovib tunnistaja ütlustega tõendada. Hageja väitel soovis ta tunnistaja ülekuulamist selle tõttu, et DD oli kinkelepingu pooleks, viibis tehingu juures ja oskaks selgitada, millest pooled tehingu sõlmimisel rääkisid ja mida üksteisele lubasid. Tegemist ei ole ringkonnakohtu arvates piisavalt konkreetse taotlusega. Samuti ei ole hageja esile toonud, mille tõttu tuleks kahe kinkelepingu asjaolusid ja nende sõlmimiseks esitatud tahteavaldusi samastada. Seejuures ei ole hageja hagiavalduses esile toonud asjaolusid, millist tehingut pooled 03.11.2014 kinkelepinguga tegelikult varjasid. 9

(12)Tsiviilasi nr 2-17-18386 Hageja oletab üksnes, et tegemist võis olla teise kinkelepingu või hoiulepingu varjamisega.

§ 5

lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 363

lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb. Pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Samuti peab pool suutma iga tõendi kohta ära näidata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida (vt Riigikohtu lahendit nr 32-1-141-13, p 17). Seega ei saa kohus asuda tunnistajat üle kuulama põhjendusel, et alles ütlustest selguksid poole jaoks olulised asjaolud. See oleks vastuolus poolte võrdsuse ja menetlusökonoomia põhimõtetega. Hagimenetluses tuleb nõude aluseks olevad faktilised asjaolud piisava selgusega esile tuua juba hagiavalduses, et vastaspoolel oleks võimalik nendele õigeaegselt ja täielikult vastata. 45. Ringkonnakohtu hinnangul eksitas maakohus lubamatult hagejat sellega, et määras 03.12.2018 kohtu omal algatusel hageja vande all ülekuulamise, kuid 08.03.2019 toimunud kohtuistungil muutis oma otsustust, jättes hageja üle kuulamata. Samas ei saa sellist menetlusõiguse rikkumist ringkonnakohtu hinnangul antud juhul pidada oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks, mis oleks maakohtu lõppjäreldusi muutnud. Menetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 656

lõike 1 mõttes on tegemist juhul, kui rikkumine toob kaasa ebaõige otsuse tegemise. Käesolevas asjas kolleegium sellist tagajärge ei tuvastanud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, millised asjaolud on maakohtul jäänud hageja vande all üle kuulamiseta tuvastamata. Nii nagu ringkonnakohus eelnevas punktis märkis, ei saa kohus asuda isikut üle kuulama põhjendusel, et ütlustest alles selguksid poole jaoks olulised asjaolud. Hageja ei saanud antud juhul eeldada, et tal võimaldatakse enda ütlustega asuda hagiavaldust täiendama. 46. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on jätnud arvestamata poolte käitumise enne lepingu sõlmimist seoses DD-ga sõlmitud kinkelepinguga. Maakohus on antud asjaolu arvesse võtnud ja oma otsuse leheküljel 3 märkinud, et kinnisasja DD-le kinkimisest ei saa järeldada, et hageja ja kostja vahel oleks olnud leping sõlmitud samadel tingimustel. Hageja väitel sõlmiti kinkeleping DD-ga samuti nagu ka kostjaga põhjusel, et hageja pojal olid ettevõtlusega seotud majanduslikud probleemid ning eluliselt on usutav, et mõlemad tehingud olid sama sisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pelgalt hageja poja majanduslikest probleemidest ja võimalikust soovist vältida kinnisasja arvel nõuete rahuldamist, järeldada, et tegemist oli samasisuliste tahteavalduste vahetamise teel sõlmitud tehingutega. 10

(12)Tsiviilasi nr 2-17-18386
  1. Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väitega, et maakohus on lähtunud asja lahendamisel asjassepuutumatutest tõenditest, kui võttis arvesse pärast kinkelepingu sõlmimist kostja poolt kinnisasja renoveerimiseks võetud laenud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et hilisemate laenude võtmisest ei saa teha järeldusi poolte tahte kohta kinkelepingu sõlmimisel. Kostja tugines sellele, et tal puudunuks vajadus võtta laenu olukorras, kus tegemist oleks olnud näiliku tehinguga. Maakohus pidas kostja väidet põhjendatuks ja ringkonnakohus nõustub sellega. Olukorras, kus oleks tegemist olnud näiliku tehinguga ja kostja poleks tegelikult omanikuks saanud, puuduks mõistlik põhjendus kostja käitumisele võtta kinnisasja renoveerimiseks laenu kokku summas 90 500 eurot. Põhjendamatu on hageja etteheide maakohtule, et hageja ei osanud nimetatud tõendite tähtsusele tähelepanu pöörata ning pole saanud nendele tõenditele vastuväiteid esitada. Kostja on korduvalt oma maakohtus esitatud menetlusdokumentides viidanud sellele, et ta parendas kinnisasja enda võetud laenu arvelt, samuti esitas kostja 01.03.2018 laenulepingu ja renoveerimiskulude plaani. Hageja ei ole kostja poolt esitatud tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud. Sellises olukorras ei saanud hageja eeldada, et kohus jätab kostja poolt esitatud tõendid vastu võtmata ja nendega arvestamata. Maakohus on vastuväidete puudumisel vastuvõetud kostja tõenditest teinud seega õige järelduse selle kohta, et kostja on võetud laenude arvel kinnisasja parendanud.
  2. Hageja leiab, et mõistliku inimese arusaamale ei vasta see, et hageja soovis kinkelepingut sõlmides rikastada oma poja elukaaslast, mitte poega ennast ning jätta nii ennast kui poega kinkelepingut sõlmides kinnistust ilma. Hageja väitel ei ole kohus tuvastanud, miks pidanuks hageja nii käituma. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja sellekohase väite osas otsuses arusaadavalt ja põhjendatult selgitanud, miks maakohus leiab, et tegelikult oligi hagejal soov sõlmida kinkeleping kostjaga mitte hageja pojaga. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja on andnud menetluses vastuolulisi selgitusi kinkelepingu sõlmimise asjaolude kohta. Kostja seisukoht on kinkelepingu sõlmimise põhjuse osas olnud läbivalt see, et hageja ja kostja vahel olid lähedased suhted, kuna hageja oli kostja endise elukaaslase isa ning et kinnisasja eest kantaks hoolt.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus õigesti, et antud juhul ei olnud tegemist jämeda tänamatusega ka seetõttu, et kostja on vahetanud ära elamu ukselukud, mille tõttu hageja poeg ei pääse enam elamusse. Olukorras, kus kostja ja hageja poja kooselu oli lõppenud, ei saanud hageja poeg eeldada, et ta võiks koos kostjaga ühes ja samas majas edasi elada. Jämedaks tänamatuseks ei saa sellises olukorras pidada kinnisasja omaniku õigust määratleda, kellel on õigus kinnisasja kasutada.
  4. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

51. Kuna maakohus ei ole otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab need kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. 11

(12)Tsiviilasi nr 2-17-18386 52. Ringkonnakohtu 03.07.2019 määrusega on hageja vabastatud riigilõivu 1500 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Hagi rahuldamise tõttu apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses tuleks nimetatud menetluskulu hagejalt

§ 190lg 5 esimese lause alusel riigi kasuks välja mõista.

Ringkonnakohus kontrollis menetlusabi andmisel hageja majanduslikku olukorda ning tuvastas, et apellatsioonkaebuse esitamise seisuga puudus hagejal vara, mille arvelt apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda. Ringkonnakohtule ei ole teada, et hageja majanduslik olukord oleks käesolevaks hetkeks paranenud, hageja on 93-aastane ja tema sissetulekuks on vanaduspension. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja

§ 190lg 7 alusel kõnealuse menetluskulu riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Peeter Pällin Ande Tänav 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.