TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-752 Määruse kuupäev 29.04.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Mihkel Lokki kaebus Tartu Vangla kohustamiseks teha vabanemistoetusest ül

§ 44

lg 2 kohaselt kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.

§ 44

lg 3 järgi hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.

§ 44

lg 4 kohaselt kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. 12.

§ 44

ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara ja käsutada seda väljaspool vanglat. Vastavalt on Riigikohus sedastanud ka 10.10.2013. a otsuses nr 3-3-138-13 (p 24). Kuid vanglal puudub õigus eirata

§-s 44 sätestatud regulatsiooni, mis näeb ette kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele kantud summade käsutamist ja sellest mahaarvamisi. Samuti ei saa vangla eirata sätet –

§ 44

lg 3, mis kohustab hoiustama vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.

1. Seega on vanglal kohustus hoiustada 20% kinnipeetava isikuarvel olevast summast vabanemistoetusena ja seda seni kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. 2
3. a aastal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.
4. a määrus nr 115, § 1). Seega kolmekordne kuutasu alammäär on 3*584, s.o 1752 eurot. Kui vabanemistoetust on kogunenud rohkem kui kolmekordne kuutasu alammäär, siis võib kinnipeetava taotlusel ülejäänud rahaliste vahendite arvel täita rahalisi nõudeid, sh teha ülekandeid ülalpeetavale. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt jääb kaebaja puhul arvel olev summa alla seaduses sätestatut.
5. Kuna Tartu Vanglal ei ole õigust suunata kinnipeetava isikuarvel olevaid summasid teisiti, kui

§ 44

regulatsioon ette näeb, siis ei ole kaebajal õigust nõuda vangla kohustamist teha ülekandeid tema soovitud viisil.

1. Tartu Vangla keeldumisega ei ole piiratud ka kaebaja põhiõigusi. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on vaaginud analoogselt küsimust 23.06.
2. a otsuses nr 56419/15 Heigo Loog vs. Eesti ning teinud põhistatud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kaebuse põhjal, ilma seda valitsusele vastamiseks saatmata. EIK leidis, et Eesti riigile ei saa ette heita seda, et nad pidasid tähtsamaks hoiustada piiratud rahasumma kaebaja vabanemistoetusena. Lisaks märkis EIK, et riigil on õigus kasutada selliseid meetmeid viisil, mida ta peab kõige kohasemaks kinnipeetavate ühiskonnas kohanemiseks nende vanglast vabanemisel, sealhulgas neile teatud rahasumma tagamine. Lisaks märkis EIK, et vabanemistoetuse summa on üsna tagasihoidlik – vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.
3. Kaebaja ei ole ka selgitanud, miks on ühtäkki vaja teha ühekordne ülekanne oma lapsele just vabanemistoetuse arvelt. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et tema laps vajaks kiiresti raha või esineksid muud tema laste heaolu mõjutavad olulised asjaolud.
4. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei rikutud Tartu Vangla 10.03.
5. a otsusega nr 6-24/1013-2 ega 21.04.
6. a vaideotsusega ning Tartu Vanglal puudub õiguslik alus kaebaja taotluse rahuldamiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Mihkel Lokki kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3