Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 27.09.2018.a Ecofleet teenuse osutamise lepingu nr xxxx. Lepingu üldtingimuste p-st 1 tulenevalt on hageja kohustuseks Fleet Complete andmetöötlusteenuse osutamine. Lepingu p 5 kohaselt tuleb teenustasu eest tasuda 10 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on teenuse osutamiseks antud rendile kontroller ECO4 maksumusega 120 eurot käibemaksuta, mis lepingu lõppemisel kuulub tagastamisele või seadme mittetagastamisel kuulub hüvitamisele kontrolleri maksumus 120 eurot käibemaksuta. Lepingu alusel esitas hageja kostjale järgmised arved: nr 201821869 summas 12 eurot 2018.a novembri eest, arve nr 201901837 summas 12 eurot 2018.a eest, arve nr 201903672 summas 2019.a jaanuari 2019.a eest, arve nr 201905525 summas 12 eurot 2019.a veebruari eest ja arve nr 201907351 summas 12 eurot 2019.a märtsi eest. Täiendavalt pärast lepingu ülesütlemist esitas hageja arve nr 201907971 summas 144 eurot tagastamata kontrolleri eest. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused summas 204 eurot õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus hageja ees. Käesoleva asja hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatuks loetud 05.02.2020.a väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Seega tuli kostjal esitada vastus hagile hiljemalt 19.02.2020.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata 2 2-19-120980 (
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 350 eurot (käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja on hagejale õigusabiteenust osutanud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise näol ajakuluga 3,5 h. Hageja kinnitab, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu) ja õigusvaidluse keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus viitab siinkohal ka Riigikohtu seisukohale - rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista menetlusosalise lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind; vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 06.05.2014.a lahend asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleval juhul erandlikke asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulud 200 euro ulatuses. Asjas tasutud riigilõiv 75 eurot on tuvastatav toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks
lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ja esindajakulud 200 euro (käibemaksu ei lisandu;
Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.