4-19-6037 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2020.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-19-6037 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Aet Peetso

§ 223lg 1 alusel määratud karistus - rahatrahv 60 trahviühikut, s.o.

240 eurot- jätta muutmata. VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel tekkinud menetluskulud ekspertiisiakti näol - 413 eurot – jätta muutmata. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel kuulub rahatrahv 240 eurot tasumisele 6 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 40 eurot) ja menetluskulud 413 eurot tasumisele 6 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 68.83 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE7x00x001577198 X pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus väljastada kohtuvälisele menetlejale, otsuse koopia saata kaebuse esitajale.
2. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja menetluse käik 1.1 Kaevatavad otsused Väärteomenetleja Merle Krenštrauch koostas 15.10.2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis Aet Peetso mootorsõidukit Lexus IS3004 reg nr: xX 18.10.2018 ajavahemikul 10.0018.45 Tallinnas, Juhkentali 15 juures, ei olnud ettevaatlik ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Sõites ei hoidnud ohutut külgvahet ja riivas temast vasakule pargitud sõiduautot Merceses-Benz. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju AS X Liising´ule. Isik rikkus

§ 16

lg 1,

§ 46

lg 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

12.11.2019 koostas juhtivspetsialist Margus Pihl üldmenetluse otsuse, milles leidis, et Aet Peetso on toime pannud talle etteheidetava rikkumise ja määras talle

§ 223lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses (so.

240 eurot). Isiku poolt toime pandud väärteod on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tunnistaja ütlustega, eksperdi arvamusega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ainult tema võis juhtida mootorsõidukit registreerimismärgiga xX väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Väärteo otsuses on välja toodud, et sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju ning seega esinevad Liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 1.2 Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja tühistada väärteo otsus nr 2302,18,011432 ja lõpetada väärteomenetlus. Alternatiivselt, juhul kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, palub kaebaja määratud trahvi- ja ekspertiisikulu kogusumma 653 ajatamist kuuele

§ 2

p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse koosseis on täidetud ja liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult Aet Peetso, kui ta oleks hoolsalt ja tähelepanelikult jälginud teisi sõidukeid. Menetlusaluse isiku süü on leidnud täielikku tõendamist ning tema poolt toimepandud tegu kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel.

§ 223

lg 1 järgi toime pandud väärteo toimepanemise eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), arestiga, või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuu kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses (sisuliselt sanktsiooni miinimumi lähedases määras) ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Otsuse tegija on hinnanud Aet Peetso süü suurust, tema teo ohtlikust, on arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning sellest lähtuvalt liikunud karistuse määramisel alla sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegija on seega õigesti leidnud, et rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus suudab mõjutada Aet Peetso´d edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Samuti ei nõustu kohtuväline menetleja ei kaebaja väitega, et kuna otsuse põhistavas osas on otsuse tegijamärkinud, et menetlusalune isik kasutas sõidukit numbrimärgiga x X (õige on x X) siis pelgalt selle tõttu kuulub otsus tühistamisele. Tegemist on ilmselge inimliku eksitusega (nö. näpuveaga) mis ei hõlma endas sellist rikkumist, mis peaks tooma kaasa kogu menetluse tühisuse. Nii väärteoprotokollis, kui ka muudes menetlusdokumentides on Aet Peetso sõiduki numbrimärk kirjeldatud õigesti mistõttu ei saa olla kahtlust, millise sõidukiga rikkumine toime pandi. Kokkuvõtlikult on kohtuväline menetleja seisukohal, et, kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 12.11.2019 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine. Samas ei vaidle menetleja vastu, kui kohus peab võimalikuks määrata rahatrahv koos menetluskuludega tasumisele osade kaupa 6 kuu jooksul. Muus osas palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. 3 2. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Aet Peetso poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et Aet Peetso’le määratud karistus (

§ 223lg 1 alusel rahatrahv 60 trahviühikut, s.o.

240 eurot) ning tekkinud menetluskulud ekspertiisiakti nr 19E-LT0004 näol summas 413.00 eurot tuleb jätta muutmata, küll aga kuulub kaebus osaliselt rahuldamisele määratud karistuse kandmise viisi osas. Kohus on seisukohal, et KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel kuulub kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 240 eurot ja menetluskulud 413 eurot tasumisele 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus põhjendab oma otsust alljärgnevalt. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele ning hindab tõendeid nende kogumis. Otsustamaks Aet Peetso’le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseisu tunnused ja kontrollib vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile kõiki asjaolusid.

§ 16

lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 223

lg 1 näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärteo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: sündmuskohta vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, skeemid, tunnistaja ja menetlusaluse enda antud ütlused ning ekspertiisiaktiga. Kohus, hinnanud väärteoasjas esitatud tõendeid on seisukohal, et väärteomenetluse käigus kogutud tõendid on piisavad tõendamaks kaebaja süü olemasolu tekkinud kahjude põhjustamisel. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud sündmuskoha vaatluse toimumise aeg, koht, sõidukid ning fikseeritud sõidukitel väliselt nähtavad vigastused. Protokolli kohaselt on sõidukite Lexus IS3004 reg nr: xX ja Mercedez Benz reg nr: x X vahel toimunud kokkupõrge olukorras kus üks sõiduk on olnud seisvas olekus. Sündmuskoha vaatlusprotokoll on vormistatud 18.10.2018, Tallinnas, Juhkentali 15 maja juures kell 19:

1. Fikseeritud nimetatud andmed kattuvad lisaks tunnistaja ütlustele, kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteoprotokollis ning sisalduvad ka väärteo otsuses. Mercedes-Benz´i kasutaja X X on kinnitanud, et tema sõidukil vigastused eelnevalt puudusid, tema sõiduk jäi seisma samale kohale kus ta varasemalt parkis ja enne politsei tulekut selle asukohta ei muudetud. Tunnistaja selgitab oma ütlustes, et parkis 18.10.2018 kell 10 ajal oma sõiduki MB reg nr xX Juhkentali 11 ja 15 asuvate majade vahetusse lähedusse. Kell 18:45 avastas oma sõidukil vigastused, sõidukile oli otsa sõidetud. Kuivõrd tunnistaja parkis oma sõiduki valget värgi Lexus reg nr 4 xX kõrvale ja vigastuste avastamise hetkel seda sõidukit seal kõrval enam ei olnud arvas tunnistaja, et vigastused võivad olla tekitatud just Lexuse sõiduki juhi poolt. Väärteoasja materjalide kohaselt sündmuskohavaatluse toimumise hetkel ei olnud kohapeal kokkupõrkes osalenud sõidukit Lexus reg nr xX. Sõidukit Lexus reg nr xX vaadeldi hiljem – selgus, et sõiduki vigastused on parandatud ning fotografeeritud sai sõiduki võimalik kontaktikoht. Sõiduki Lexuse vigastused fikseeriti fotodel kahju saanu isiku poolt ning politsei on fikseerinud sõiduki alles pärast vigastuste kõrvaldamist. Asjaolu, et kahjustused tekkisid sõidukite Lexus IS3004 reg nr: xX ja Mercedez Benz reg nr: x X vahel kinnitab eelkõige väärteomenetluses läbiviidud ekspertiis nr 19E-LT
2. Ekspertiisiakti kohaselt on eelnimetatud sõidukite kahjustused tekkinud nende sõidukite kontakteerumisel. Arvestades, et sõiduk MB ei olnud liikunud paigast enne kui toimingud politsei poolt olid tehtud on kohtu hinnangul ainus võimalus kontakti tekkimiseks olnud sõiduki Lexuse liikumisel. Eksperdiuuringus on vaadeldud mõlema sõidukite vigastusi, nende asukohti, iseloomu ja vertikaalset ulatust. Menetlusalune isik on oma ütlustes 05.12.2018 kinnitanud, et tema on oma sõiduki Lexus reg nr xX ainus kasutaja. Ütluste kohaselt viis menetlusalune isik täpselt tuvastamata ajal kuid ülekuulamise toimumise hetke seisuga umbes 2 kuu jooksul oma sõiduki autopesulasse, kust väljudes märkas vigastusi sõiduki parempoolsel esimesel tiival. Ütluste kohaselt ei olnud ta ise kellegile otsa sõitnud ning arvas, et tema sõidukile on kusagil parklas kogemata otsa sõidetud. Ütluste kohaselt lasi menetlusalune isik oma sõiduki korda teha, nimetatud vigastused sai poleerimise teel parandada. Ütlustest nähtub, et peale oma sõiduki parandamist, paari päeva pärast nägi menetlusalune isik Juhkentali 11 maja juures parklas sõidukit MB, mille vaskpoolne tagumine pamper oli kriimustatud. Seepeale mõtles menetlusalune isik, et ju see sõiduk talle otsa ongi sõitnud kuid kuna ta ise seda pealt ei näinud, jättis ta asja nii nagu oli. Menetlusalune isik kinnitab oma ütlustes, et tema pole kellegile otsa sõitnud ja kahju tekitanud. Veel selgitab menetlusalune isik selles parklas parkimise probleeme, olukordi kus sõidukid üksteist kinni pargivad ning seda on ühel korral juhtunud temaga, kui sama Mercedes Benz tema sõiduki kinni parkis. Alates sellest ajast (suvest 2018) pargib menetlusalune isik oma sõidukit enamasti seal parklas kindla süsteemiga mille tulemusel ei saa teda kinni parkida (kirjeldab ninaosaga Juhkentali tänava poole ja parkla ääres asuva tänavavalgustuspostist paremal pool). Kohtu hinnangul ei ilmne menetlusaluse isiku ütlustest millisel moel ta parkis 18.10.2018 ajavahemikul 10.00-18.45 Tallinnas, Juhkentali tn oma sõidukit. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta enamasti pargib oma sõidukit viisil, et keegi ei saaks teda kinni parkida kindla süsteemiga kuid see ei ole siduv kuna tunnistaja kelle sõidukit kahjustati ja kes teatas sellest nõuetekohaselt ka politseid selgitas, et sel päeval parkis ta oma sõiduki menetlusaluse isiku sõiduki kõrvale. Fikseeritud vigastusi ning nende ulatust arvestades peaks tundma iga kogenum ja ka vähemkogenum sõiduki juht. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sündmuse toimumise hetkel ei saanud juht aru, et millelegi otsa sõidab. Samuti tundub kohtule kummastav, et menetlusalune isik ei suuda tuvastada päeva, millal ta käis oma sõidukit poleerimas, ütlustes ta selgitab, et käis tuttava juures poleerimas. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus antud hetkel fikseerituks sõidukite asukohad ning fakti, et sõiduk Lexus oli peale kokkupuudet teise sõidukiga sündmuskohalt lahkunud. Kohtu hinnangul, olles hoolsam ja tähelepanelikum, oleks kaebaja olnud võimeline kahju tekkimist kõrval parkinud sõidukile MB reg nr xX aadressil Juhkentali tn 15, Tallinn ära hoidma. Pärast kahju tekitamist oleks hoolas ja tähelepanelik juht pidanud aru saama enda 5 poolt tekitatud kahjust ja oma süülisest käitumisest. Oma ütlustes kaebaja osaliselt möönab, et kui nägi Juhkentali 11 maja juures parklas vigastustega sõidukit Mercedez Benz arvas ta, et tema sõiduk ja Mercedez Benz võivad olla kokkupõrkunud selle erisusega, et menetlusaluse isiku hinnangul oli tõenäoliselt Mercedez Benz see sõiduk, mis tema omale otsa sõitis. Selliste asjaolude ilmnemisel võinuks menetlusalune isik siiski minna vestlema Mercedes Benz sõiduki kasutajaga, et välja selgitada, kes siis kellele otsa sõitis kuid ta ei teinud seda. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks peab isik vastama liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning juhtimisõiguse säilitamiseks täitma sõidukijuhi kohustusi. Muu hulgas on mootorsõidukijuhi kohustuseks

§ 169

lg-s 4 ja 5 ette nähtud nõuded, mis eeldavad konkreetsete asjaolude ilmnemisel, et liiklusõnnetusest tuleb teatada politseile.

§ 169

lg-s 4 ja 5 sätestatu aitab tagada mh teiste inimeste elu, tervist ja vara ning muid kaalukaid õigushüvesid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga , et käesoleval juhul on

§ 2

p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse koosseis täidetud ja liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult Aet Peetso, kui ta oleks hoolsalt ja tähelepanelikult jälginud teisi sõidukeid. Liiklusõnnetusest teatamata jätmine võib endaga kaasa tuua rasked või raskemad tagajärjed. Teatamata jätmise kahjulik tagajärg võib väljenduda selles, et kannatanule ei hüvitata varalist kahju, kui süüdlane jääb tuvastamata. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus antud juhul ei tuvastanud. Kohus, hinnanud väärteoasjas esitatud tõendeid kogumina on seisukohal, et väärteomenetluse käigus kogutud tõendid on käesoleval juhul piisavad tõendamaks kaebaja süü olemasolu tekkinud kahjude põhjustamisel. Sündmuskohalt lahkumisega ja mitte teavitamisega tegi Aet Peetso peaaegu võimatuks tuvastada, kes on varalise kahju põhjustaja ja millises seisundis ta kahjustuse põhjustamise hetkel oli. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja teo rikkumise õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

Menetlusosalise käitumine ja tekitatud kahjust teatamata jätmine tekitas menetluse efektiivseks läbiviimiseks vajaduse tellida ekspertiis ning läbi viia täiendavaid menetlustoiminguid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Aet Peetso’le

§ 223

lg 1 alusel inkrimineeritud rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, samuti, et see on kvalifitseeritud õigesti ning kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel. Aet Peetso esitas kaebuse ning taotles tema suhtes tehtud otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Põhjuseks toob kaebaja, et tema suhtes koostatud otsuses kajastuvad andmed erinevad väärteoprotokollis nimetatud andmetest. Nimelt juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja ei juhtinud väärteoprotokollis nimetatud ajal ega kohas sõidukit xX ning seega ei saanud ka mistahes kolmandale isikule eelnimetatud sõiduki juhtimisega kahju tekitada. Liikluskindlustuse Fondi andmetel ei ole Eesti Vabariigi mootorsõidukite registris sõidukit registrimärgiga xX. Sõidukit, mida ei ole Eesti Vabariigi mootorsõidukite registris, ei saanud kaebaja ka juhtida ja seega ei saa kaebuse esitajale omistada väärteoasjas nr 2302, 18, 011432 nimetatud väärteo toimepanemist. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on ilmselge inimliku eksitusega (nö. näpuveaga) mis ei hõlma endas sellist rikkumist, mis peaks tooma kaasa kogu menetluse tühisuse. Nii väärteoprotokollis, kui ka muudes menetlusdokumentides on Aet Peetso sõiduki numbrimärk kirjeldatud õigesti mistõttu ei saa olla kahtlust, millise sõidukiga rikkumine toime pandi. Kohtu hinnangul on väärteomaterjalides selgelt tuvastatud mis numbrimärgiga sõidukid üksteist on riivanud, otsuse koostamisel põhjenduste osas on kohtuväline menetleja eksinud numbrimärgis ühe tähega, mille puhul ei ole kohtu hinnangul tegemist väärteomenetlusnormi olulise rikkumisega mis võiks tingida otsuse tühistamise. 6 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et arvestades menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on igati põhjendatud Aet Peetso range karistamine ning teda on võimalik mõjutada edaspidi rikkumistest hoidumiseks rahatrahvi määramisega. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses ja ei ole pidanud vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Otsuse tegija on hinnanud Aet Peetso süü suurust, tema teo ohtlikust, on arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning sellest lähtuvalt liikunud karistuse määramisel alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus nõustub rahatrahvi suurusega sanktsiooni alumises kolmandikus ning nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et määratud rahatrahv suudab mõjutada Aet Peeto’d edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et määratud karistus on proportsionaalne, kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega ega koorma menetlusalust isikut liigselt. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul alust menetlusalusele määratud trahvisumma vähendamiseks. Võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, hinnates kogumina teo asjaolusid ja tõendeid on kohus seisukohal, et karistuse suurus on proportsionaalne süü suurusega ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus on seisukohal, et on piisavalt põhjendatud Aet Peetso’le karistuse mõistmine

§ 223

lg 1 alusel 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240.00 eurot ning täiendavalt VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel ka menetluskulud summas 413 eurot. Alternatiivselt palub kaebaja kaebuse rahuldamata jätmisel ühes osas määratud trahvi- ja ekspertiisikulu ajatamist kuuele