Obsah (4)

§ 659§ 662§ 552§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-17495 Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2020, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi XX avaldus

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud

1. XX (avaldaja, isa) esitas 19.11.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus osaliselt lõpetada isa ja UU (ema) ühise hooldusõiguse laste YY (laps I), CC (laps II) ja BB (laps III) suhtes ja anda isale ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha osas. Vanemate kooselust on sündinud kolm last. Vanemate kooselulised suhted lõppesid
2. aasta suvel, mil laste ema lahkus poolte ühisest kodust Tallinnas. Lapsed jäid elama koos isaga. Lapsed on terve elu Tallinnas elanud. Pärast laste ema kodust lahkumist ei ole vanemad laste elukorralduse küsimustes kokkulepet sõlminud, laste ema keeldus sellest. Laste ema lahkumine oli ootamatu nii laste isale kui ka lastele. Isa on võimaldanud pärast ema lahkumist emal lastega kohtuda nii tihti kui võimalik. Tekkinud on probleem laste tagasi koju toomisega. 11.11.2018 selgus, et laste ema ei toogi kaht nooremat last tagasi. Lapse ema esindaja teatas lapse isale järgmist. Lapsed on avaldanud soovi elada emaga. Lapsed on pidanud nutmisega ja meelitamistega minema isa juurde Tallinnasse ning see on neid palju traumeerinud. Ema on seisukohal, et vanemad ei tohi lapsi enam niimoodi traumeerida, et põhimõtteliselt jõudu kasutades tuleb nutvad lapsed viia Tallinnasse. Sellist laste kahjustamist ema enam teha ei saa. Laste tervises on juba toimunud tagasilöögid. Lastel ei ole selle kahe kuuga tekkinud isa juures püsivat rutiini, on olnud liiga palju muutusi, mis on neile negatiivselt mõjunud. Kõige tähtsam rutiin lastele on lähedane suhe emaga. Ema juures on lastel turvaline, kõik tingimused on lastele tagatud ning lapsed ise soovivad seda. Isa ei nõustu laste ema seisukohaga. Isa märgib, et kaks nooremat last käivad Tallinna X lasteaias. Keskmine laps tegeleb muusikaga. Vanem laps alustas 01.09.2018 kooliteed X Gümnaasiumis. Samuti käib vanem laps spordiklubis kergejõustikutrennis kolm korda nädalas. Laste isa leiab, et vanemate vahel on tekkinud erimeelsus selles, kus lapsed elama peaksid, kas ja millises lasteaias ja koolis lapsed käima peaksid ning milline peaks olema laste üleüldine elukorraldus. Laste isa on seisukohal, et, lastel peab säilima kindel ja turvaline elukeskkond (s.o nende kodu, mis on alati asunud Tallinnas) ja igapäevarutiin (lasteaeda minek, muusikaringis käimine, nädalavahetuseti päevaune magamine, sugulaste külastamine, vanemal lapsel koolis ja trennis käimine). Laste ema tahab, et lapsed elaksid emaga Võsu alevikus. See tähendab lastele nii kooli kui ka lasteaia muutmist. Laste isa sellega ei nõustu. Laste ema lahkus rohkem kui kolm kuud tagasi. Lapsed jäid isaga ja isa on sel ajal korraldanud laste elu – viinud ja toonud neid lasteaiast, koolist, huviringidest, viinud neid ema juurde Võsu alevikku, toonud tagasi koju. Laste ema on saanud lastega järjepidevalt kohtuda. Las isa on seisukohal, et lapsi ei peaks lahutama, lapsed peaksid koos kasvama. 3
3. UU (avaldaja, ema) esitas 19.11.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus osaliselt lõpetada ema ja isa ühise hooldusõiguse laste suhtes ja anda emale ainuhooldusõiguse laste igakordse viibimiskoha osas ja hariduse küsimustes (tsiviilasi nr 2-18-17498). Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu 16.08.2018, kui laste isa põhimõtteliselt viskas ema nende ühisest kodust välja ning keelas emal lapsi endaga kaasa võtta. Laste isa on alates sellest ajast korduvalt laste ema ähvardanud ning takistanud laste ja ema suhtlust. See on mõjunud lastele traumeerivalt, sest isa laste arvamusest ei hooli ning lapsed on hakanud kannatama ning nende vaimne ja füüsiline tervis on halvenenud. Isa nõudis, et ema lahkuks nende ühisest kodust ja jätaks lapsed isaga. Ema ei olnud võimeline laste isale vastu hakkama tulenevalt peres asetleidnud vägivallast. Lapsed on avaldanud soovi elada ema juures nii oma käitumisega kui sõnadega. 11.11.2018 jättis ema kaks nooremat last enda juurde, sest lapsed keeldusid Tallinnasse minemast ning füüsiliselt jõuga ema neid ära viima ei hakanud. Vanemad ei ole laste elukoha osas kokkuleppele jõudnud. Vanem laps õpib
4. klassis X Gümnaasiumis. Lapsele koolis ei meeldi ja ta tahaks tulla maale kooli. Lapsed on suviti Võsul elanud ning nad on selle kohaga harjunud, sest see on vanavanemate kodu. Kaks nooremat last on käinud Tallinnas lasteaias ning nende olukord on halvenenud, lasteaiast on antud negatiivset tagasisidet. Noorem laps on lasteaias endasse tõmbunud ja tahab üksi olla. Laste isa suhtes on algatatud kriminaalasi laste emale kehavigastuste tekitamises. Isa ja ema on käinud Tallinnas psühhiaatrihaiglas konsultatisoonil, kuna Tallinna lastekaitse suunas mõlemad vanemad sinna. Ema suunati sinna pingete pärast, mis on perevägivalla tõttu tekkinud. Isa suunati psühhiaatri juurde lastekaitse poolt, sest isal olid kinnisideed ja ägestumised, ta ei suutnud rahulikult olukordadele reageerida. Laste isa on teinud emale kogu aeg takistusi lastega suhtlemisel. Telefoni teel ei saa ema tihti lapsi kätte. Ühise kooselu ajal oli laste ema see, kes laste eest hoolitses. Ema juures elamine tagab lastele stabiilsuse. Isa oli enamust ajast ära tööl või viibis maal Rakkes oma vanemate juures. Lapsed on rohkem emaga harjunud kui isaga. Isa ja ema suhtlus last tervisega seotud teemadel on olnud keeruline, isa väljastab emale minimaalset infot last tervise kohta. Ema töötab Võsul, tal on püsiv sissetulek ning ta suudab lapsi majanduslikult üleval pidada. Emal on Võsul kõigi mugavustega korter, kus lastel on kõik vajalik. Kõrvalkorteris elab laste vanaema koos elukaaslasega. Lapsed saavad kogu aeg kahes korteris olla ja vabalt õues mängida. Isa juures puudub vabalt õues mängimise võimalus. Laste isa ei oma sissetulekut, ta on töövõimetu, tal vaimse tervisega probleeme. Lapsi tuleb kaitsta jätkuva vägivalla ning konfliktide eest. Laste isa vajab abi, et oma emotsioonidega toimet tulla ning sellises emotsionaalses seisus olles ei tohiks isa lapsi rohkem kahjustada.
5. Maakohus liitis 20.11.2018 määrusega avaldused ühte menetlusse. Tsiviilasja numbriks jäi 2-18-
6. Maakohus jättis 20.11.2018 määrusega ema avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja 28.11.2018 määrusega isa avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
7. Ema vaidles 10.12.2018 seisukohas isa avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, korrates oma avalduses toodud seisukohti. Peres oli aasta aega kestnud vaimne ja füüsiline vägivald, laste ema kiusamine. Kuigi lapsed on olnud isaga, ei ole isa neile ostnud vajalikke asju, riideid, retseptiravimeid. Laste ema andis suvel nõusoleku uue lasteaia valikul Tallinnas usus, et kooselu on võimalik päästa, aga isa käitumises midagi ei muutnud. Lapsed saavad käia lasteaias ja koolis ka ema uues elukohas. Ema arvates peaksid vanemad laste huvitegevuse 4 korraldamisel arvestama ka laste soove ja huve. Ema ei ole lapsi teineteisest lahutanud, vaid ta arvestanud laste soove ja vajadusi. 17.02.2019 teatas laste ema kohtule, et perevägivald on tõendatud ning sellest tulenevalt vajavad ka lapsed erilist tähelepanu ja kaitset. Kriminaalmenetlus asjas nr XXXXXXXXXXXXX lõpetati 04.02.2019 oportuniteediga ning laste isale määrati kohustus osaleda sotsiaalprogrammis (suunatuna EELK Perekeskuse tugigruppi „Mehed päriselt“). Perekonnas on kestnud aastaid vaimne vägivald ning füüsilise vägivald on kestnud viimane aasta. Lapsed on olnud peres aset leidnud vägivalla tunnistajad.
8. Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) toetab oma seisukohas isa avaldust. X Gümnaasiumi vastusest selgub, et YY on koolis hea ja avatud suhtlemisega poiss ja õppimine esimeses klassis läheb hästi. Lapsel on alati kodutööd tehtud ja kõik õppevahendid on olemas. Y mõlemad vanemad jälgivad e-kooli ja tunnevad huvi kooliga seonduva vastu. Y meeleolu on olnud alati sama ega ole kõikunud seoses sellega, kumma vanema juurest laps hommikul kooli tuleb. Oma vanematest rääkides on laps jäänud neutraalseks. Y ei ole oma jutu käigus üht vanemat teisele eelistanud ega vanemaid halvustanud. Väärkohtlemise ilminguid ei ole märgata olnud. X Lasteaia vastusest selgub, et BB on rahulik laps, pigem kinnise loomuga, oma kogemustest ja perekonnast räägib vähe. Lapse üldine areng on eakohane. CC on püüdlik ja sõnakuulelik laps. Lasteaia logopeed leiab, et lapsed on hirmunud, kurvad ja kardavad oma perest rääkida. Päringute vastustest on näha, et isa on suuteline tagama lastele põhihoolduse, nende õppetöö koolis ja lasteaias edeneb hästi. Tähelepanekud laste füüsilise väärkohtlemise osas puuduvad. Politsei- ja Piirivalveametisse tehtud päringu vastusest XX kohta selgus, et viimase kümne aasta jooksul on politsei poolt fikseeritud üks peretüli ja kaks kriminaalmenetlust, millest üks on hetkel pooleliolev. Füüsilist vägivalda laste suhtes ei ole tuvastatud. 01.11.2018 tegid lastekaitse talituse spetsialistid kodukülastused isa elukohta (XXX). Lapsed on isa elukohas hooldatud, nende füüsiline tervislik heaolu on tagatud.
9. Eestkosteasutus Haljala vald (Haljala Vallavalitsuse kaudu) märkis, et kuni selgub teave isa vaimse tervise osas, tuleks määrata laste viibimiskoht ema juurde. Tegemist on pikaajalise perevägivallaga ning perekonna abistamisse on kaasatud erinevad ametiasutused. Lapse isa suhtes on algatatud kriminaalmenetlus seoses korduva füüsilise vägivalla kasutamisega lapse ema suhtes. Psühholoogi AA vastusest selgus, et lapse isa eelneva käitumise ja lapse ema sõnade põhjal esineb lapse isal ebastabiilne impulsiivne ning psühhopaatiliste joontega isiksusele viitav käitumine, lapse isa käitumisele on vaja psühhiaatrilist hinnangut ehk teostada tuleks psühhiaatriline-psühholoogiline ekspertiis. Laste isa kinnitas lastekaitsespetsialistile, et on laste ema pikka aega kontrollinud ja teda jälitanud, sest laste emal oli väidetavalt suhe narkomaaniga. Lapse ema on lastekaitsespetsialistile kinnitanud, et ta ei ela koos ega suhtle selle isikuga. Laste isa käitumine on lapsi kahjustav. Laste isa on seadnud Y ohtlikku olukorda, andes lapsele võimaluse sõita täiskasvanute ATV-ga ilma turvavarustuseta. Isa on seadnud lapsed ohtu, transportides lapsi suverehvidega autoga talvistes tingimustes. Politsei- ja Piirivalveameti poolt saadetud tõendist nähtub, et 10 aasta jooksul on laste isa toime pannud 9 õigusrikkumist. Hetkel on laste isa vastu algatatud kriminaalmenetlus pooleli. Laste ema on teavitanud, et laste viimine ema juurest Võsult isa juurde Tallinnasse on toimunud alati nutuga ning vastu laste tahtmist, lapsi pikalt meelitades, traumeerides ja neid isegi jõuga ära viies.
10. Laste isa märkis seisukohas laste ema avaldusele, et ei nõustu laste ema väidetega. 5
11. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et Y ja BB igakordse viibimiskoha osas võiks jääda ainuhooldusõigus nende isale ja CC igakordse viibimiskoha osas jääks ainuhooldusõigus emale. Mõlemad vanemad armastavad oma lapsi ning soovivad ja on võimelised neid kasvatama.
12. Maakohus kuulas lapsevanemad ja teised menetlusosalised ära 19.02.2019 toimunud kohtuistungil. Maakohus kuulas lapsed Y ja BB ära 12.03.
13. Maakohtu määrus
14. Maakohus rahuldas osaliselt 28.03.2019 määrusega isa avalduse ja lõpetas osaliselt isa ja ema ühise hooldusõiguse laste suhtes. Maakohus andis isale lapse YY igakordse viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse ja märkis, et isal on kohtumääruse alusel lapse YY esindusõigus määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud küsimuses. Maakohus rahuldas osaliselt ema avalduse ja andis emale laste CC ja BB igakordse viibimiskoha ja hariduse osas ainuhooldusõiguse. Maakohus märkis, et emal on kohtumääruse alusel laste CC ja BB esindusõigus määruse resolutsiooni punktis 6 nimetatud küsimustes. Maakohus jättis rahuldamata lapse ema avalduse lapse YY hariduse küsimuses ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmiseks. Maakohus viitas

§-le 550 lg 1 p 2, §-le 447 lg 5 §-le 5 lg 3, PKS §-le 123 lg 1, §-le 82, §-le 116 lg 1 ja 2, §-le 124 lg 1, §-le 127 lg 1, §-le 137 lg 1, §-le 145 lg 2 ja 3, §-le 137 lg 3, LasteKS §-le 3, §-le 8, §-le 28, §-le 21 lg 1 ning leidis, et vanemate avaldused on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Maakohus kuulas kohtuistungil ära vanemad ja eestkosteasutused, samuti kuulas maakohus ära lapsed Y ja BB. Vaidlust ei ole, et lapsevanemad ei ela ühtse perekonnana alates 16.08.2018, kui laste ema lahkus kodust ja asus elama Haljala valda, Võsu alevikku oma ema juurde. Vanemate omavaheliste tõsiste kestvate lahkhelide tõttu ei suuda lapsevanemad üksmeeles otsustada lastega seotud olulisi asju. Vaidlust ei ole, et laste praegune elukorraldus on selline, et vanem poeg Y elab isaga Tallinnas ja kaks nooremat last B ja C elavad ema juures Võsul. Vanemad on eri meelel, kas selline elukorraldus on laste huvides. Toimiku materjalide kohaselt õpib Y X koolis. X Gümnaasiumi vastusest selgub, et Y on koolis hea ja avatud suhtlemisega poiss, kellel õppimine esimeses klassis läheb hästi. Lapsel on alati kodutööd tehtud, kõik õppevahendid olemas. Y mõlemad vanemad jälgivad e-kooli ja tunnevad huvi kooliga seonduva vastu. Lapse väärkohtlemise ilminguid ei ole olnud märgata. 12.03.2019 toimunud laste ärakuulamisel avaldas Y maakohtule, et ta ei ole huvitatud X kooli vahetamisest. Y sõnul käib ta kaks korda nädalas trennis, kergejõustikus A, samuti soovib ta ujumisse minna ning ujula asuks uue kodu lähedal, see paistaks aknast. Y teab isa plaanist osta uus kodu, mis oleks koolile lähemal. Isaga koos käidi ka maja vaatamas, see asub X. Vestluses kirjeldab Y oma päevaplaani. Y viib kooli ja toob koolist isa. Kooli ja kodu vahet on 2 km. Y ütluste kohaselt läheb ta tavaliselt koos isaga peale koolipäeva lõppu isa töö juurde, kus ta saab õppida. Isa ja vanema poja läbisaamine on hea. Nooremate laste C ja B elukorraldus on ema juures Võsul. Alates 10.12.2018 käib tütar C X lasteaias. Lapsele meeldib seal käia ja ta läheb lasteaeda rõõmuga. X lasteaiarühm iseloomustab C kui väga viisakat, asjalikku ja kiire taibuga last, kes jookseb alati emale rõõmsalt vastu ja kallistab. Samuti on B-le tagatud Võsul lasteaiakoht ja laps on ise maakohtule avaldanud, et ta soovib käia X lasteaias. Võsul on lasteaed ja kool ühes majas ning see asub laste elukohast 3 minuti jalutuskäigu kaugusel. B-l on selle aja jooksul, mis ta Võsul on elanud, tekkinud ka 6 sõbrad. Laste ema omab Võsul töökohta ja elamispinda. Võsul elab ema lastega 1-toalise korteris ja kõrval elavad laste ema vanemad (ema ja tema abikaasa). Laste ema töötab XXX ja tema igakuine sissetulek on veidi alla 900 eurot. Mõlemal vanemal on lastega lähedane ja emotsionaalne side ning mõlemal vanemal on piisav majanduslik võimekus lapsi ülal pidada. Lähtudes laste huvidest ja vanusest ning arvestades laste enda soovi, asus maakohus seisukohale, et vanema lapse parimatele huvidele vastab elukorraldus püsielukohaga isa juures ning nooremate laste parimatele huvidele vastab püsielukoht ema juures. Kohtul puuduvad andmed, et laste isa on lastele ohtlik või väärkohtleb lapsi. Asjaolu, et ema jättis pärast kodust lahkumist lapsed isa juurde 2,5 kuuks, kinnitab ema usaldust, et lastel on isaga igapäevaselt hea ja turvaline olla. Prokuratuuri 31.01.2019 vastusest selgus, et laste ema väidetud ekspertiisi kriminaalasjas laste isa suhtes läbi viidud ei ole ja kriminaalmenetlus on lõpetatud asitõendite puudumise tõttu. Tõendamist ei leidnud isa kahjustav käitumine laste suhtes. Laste huvidele vastab nende praegune elukorraldus. C-le ja B-le on tagatud lasteaiakohad Võsul ning Y soovib jätkata õpinguid X koolis Tallinnas. Nooremad lapsed on tänaseks elanud ema juures Võsul ca 5 kuud, neil on tekkinud oma sõpruskond ja võimalus tegeleda huvitegevusega. Y-le säilib senine X kool ja sõbrad koolis, kergejõustiku trenn A ja tulevikus ujumine Kristiines asuva kodu lähedal. Emal on Võsul tugivõrgustik, nooremate laste järelevalve ja kasvatamisel saavad olla abiks vanaema ja tema abikaasa. Laste ärakuulamisest võib kohus järeldada, et Y püsielukoha säilimine Tallinnas ei saa olla lastele traumeeriv, sest Y arvates võiksid B ja C olla Võsul, sest nooremad õde-venda saavad omavahel hästi läbi ning sellisena on tagatud nooremate laste koos kasvamine, mängimine ja arenemine ema juures Võsul. Y ütluste kohaselt nooremad lapsed pigem segavad Y õppetööl, hüppavad talle selga ja kiusavad, mistõttu vahel tuleb juba õhtu kätte enne kui Y õpitud saab. Arvestades X Gümnaasiumi head iseloomustust Y suhtes ja lapse enda soovi, on põhjendatud Y kooliõpingute jätkamine X koolis. Y ütlused ja Põhja-Tallinna lastekaitsespetsialisti arvamused kinnitavad, et isal on vanema poja Y-ga lähedane ja usalduslik suhe, isa tagab pojale haridusliku heaolu ja eakohase arenemise. Laste isa elamistingimused on head ja isa omab sissetulekut, mis võimaldab lapse eest hoolitseda. Oluline on säilitada alaealiste lastele võimalikult stabiilne ja turvaline elukorraldus harjumuspärases keskkonnas, mis Y puhul on isa juures ning C ja B puhul ema juures. Maakohus rahuldas isa avalduse osaliselt ja määras lapse YY igakordse viibimiskoha ainuhooldusõiguse lapse isale. Maakohus rahuldas ema avalduse osaliselt ja määras laste CC ja BB igakordse viibimiskoha ja hariduse ainuhooldusõiguse laste emale. Arvestades vanemate vahelisi probleemseid suhteid ja seda, et lapse kooli registreerimisel on vajalik teise vanema nõusolek, mis võib osutuda takistuseks teise vanema nõusoleku puudumisel, siis on põhjendatud anda C ja B hariduse küsimuses ainuhooldusõigus laste emale. Alaealise YY puhul säilib vanematel ühine hooldusõigus hariduse osas. Ema määruskaebus

1. Laste ema esitas 15.04.2019 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega lõpetati ema ja isa ühine hooldusõigus lapse YY suhtes ja anti isale lapse YY igakordse viibimiskoha ainuhooldusõigus ning esindusõigus antud küsimuses, millega jäeti rahuldamata ema avaldus lapse YY hariduse küsimuses ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmiseks. Laste ema palub teha tühistatud osas uue määruse, millega lõpetada ema ja isa ühine hooldusõigus 7 lapse YY suhtes ja anda emale lapse YY igakordse viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes ainuhooldusõigus ning esindusõigus antud küsimustes. Maakohus on jätnud kõrvale esitatud tõendid perevägivalla kohta ning ei ole kaalunud perevägivalla mõju lastele. Perevägivalla pealt nägemine laste poolt (isa vägivaldsus ema vastu) ning jätkuv ema alavääristamine laste juuresolekul on lapsi kahjustav ja traumeeriv. Maakohus on jätnud tähelepanutu laste isa vaimse tervise ning on seetõttu seadnud ohtu laste tervise. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole laste isa suhtes ekspertiisi läbiviimine vajalik. Laste isa vaimne tervis ei võimalda tal igapäevaselt laste eest hoolitseda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks lapsed üksteisest eraldatakse nii, et kaks nooremat last elavad emaga ning vanem poeg isaga. Maakohus on jätnud tähelepanuta laste ärakuulamisel Y öeldu, et X koolis on liiga palju kisa ja kära vahetundides ning et väljaspool kooli tal sõpru pole. Samuti ütles laps, et ta võib olla nii Võsul kui ka linnas ning kinnitas, et vanemad ei ole talle eriti rääkinud sellel teemal, kus nad tahaksid elada. Lapse seisukoht ei saa seisneda kahevahel olemises. Maakohus ei ole lapse parimat huvi tegelikult välja selgitatud. Menetluses ei ole lapsele selgitatud, millised on menetluse võimalikud tulemused tema jaoks juhul, kui ta hakkaks püsivalt elama isa juures ning reaalselt näeks ema üle kahe nädala ning peaks iga nädalavahetuse Tallinnast eemal olema. Lapsel oli eelnevalt teada, et isa arvatavasti ostab maja Tallinnas ja seal ta saab rohkem õues olla. Laps peaks elama isaga majas, viibides palju üksinda. Isa lubadus, et laps saab oma maja ja oma toa, kui jääb isa juurde elama, viitab lapse äraostmisele asjadega. Lapse isa on iga vaba hetke Rakkes, Y veedab palju aega üksi või kolmandate isikute juures. Isa talutöödest tulenevalt ei ole ka laps saanud kooli minna. Lapse e-koolist nähtub, et laps jääb tihti Tallinnas kooli hiljaks ning tal on olnud palju puudumisi. Y helistab iga päev emale, sest ta vajab ema tuge ja toetust. Kui lapse isa keelab lapsel emaga suhelda ning võtab lapselt telefoni ära, siis on see otsene lapse kahjustamine ning vägivald lapse vastu. Isa soovib lapse käitumist kontrollida ja kui laps ei allu sellele, siis karistatakse last emaga suhtlemise takistamisega. Lastele määratud esindaja ei ole lapsi isiklikult ära kuulanud. Edasine menetluse käik
2. Laste isa palub jätta laste ema määruskaebuse rahuldamata. Laste isa on taganud Y-le kindla elurütmi, stabiilsuse ja turvatunde. Isa ei ole vägivaldne inimene. Lapse koolist puudumine on leidnud aset üksnes kooli teadmisel ja nõusolekul. Laste isa ei ole jätnud last kooli viimata nii, et lapse õppeedukus või -aktiivsus langeks või see tema sooritusi muul viisil mõjutaks.
3. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) ei toeta ema määruskaebust. Laste isa selgitas lapse koolist puudumisi 10.04.2019 ja 15.04.2019 sellega, et tal on oma ema juures maal suur kari lehmi, kelle eest ta hoolitseb. Nädalavahetustel käib ta koos lastega maal.
4. ja
5. aprillil tekkis laste isal vajadus jääda ööseks maale, mis ei võimaldanud pika vahemaa tõttu järgmisel päeval last kooli viia. Varasemalt oli laste isa rääkinud lapse klassijuhatajaga võimalikust koolist puudumisest. Klassijuhataja oli sellest teadlik ning lubas erandjuhtudel lapsel koolist puududa, sest see ei mõjutaks lapse õppeedukust. Laste isa käib igal teisipäeval EELK Perekeskuses Sisemise kindluse programmis "Löömatu teekond", ta on aktiivne ning motiveeritud. 8 Laps on avaldanud lastekaitsespetsialistile, et talle meeldib isaga maal vanaema juures käia, et talle meeldib koolis väga klassijuhataja ning klassikaaslased. Y kinnitas, et ta soovib elada koos isaga Tallinnas ning käia nädalavahetusel oma ema, õe ja venna juures. Y-le ei meeldi, et nooremad lapsed segavad tal koolitööde tegemist. Laste isa ei ole lastele ohtlik ja tuleb toime laste eest hoolitsemise, kasvatamise ja arendamisega.
6. Haljala vald (Haljala Vallavalitsuse kaudu) toetab ema määruskaebust. Kohtu poolt tuleks määrata suhtluskord eemalviibiva vanemaga. Maakohus ei ole määruse tegemisel lähtunud lapse huvidest ega arvestanud sellega, et vanemate vahelise füüsilise vägivalla nägemine on laste jaoks traumeeriv kogemus. 11.12.2018 suunas MARAC komisjon lapsed Ohvriabi psühholoog HS juurde nõustamisteenusele, kuid laste isa ei olnud nõus lapsi sinna viima ja ei teinud psühholoogiga koostööd. See näitab laste isa hoolimatust oma laste vaimse tervise suhtes. Laste isa on kontrolliv ja manipuleeriv, ei arvesta laste tunnetega ja kahjustab oma käitumisega laste heaolu ja suhet teise vanemaga. Laste isa kasutab laste ema suhtes vaimset vägivalda, alavääristades ja mõnitades laste ema laste juuresolekul. Laste isa ei ole võtnud vastutust oma käitumise eest ja laste ema süüdistamine on saanud tema kinnisideeks.
7. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta ema määruskaebust. Y on korduvalt avaldanud, et ta sooviks elada isa juures Tallinnas. Samas soovib suhelda ka ema ja õe ning vennaga. Y suutis oma seisukohti põhjendada ning tema arengutase võimaldas selgesõnaliselt oma soove ja arvamusi väljendada.
8. Ringkonnakohus küsis X Gümnaasiumilt lapse iseloomustuse. Gümnaasium tõi vastuses välja järgmise. Laps on koolis positiivne ja avatud suhtleja, kes saab klassikaaslastega hästi läbi. Laps räägib koolis oma tegemistest positiivses võtmes. Oma olemuselt on laps kohusetundlik ja sõbralik. Lapsele meeldib rääkida oma krossiharrastusega seotud teemadel. Lapse käitumine koolikeskkonnas on üldiselt tasakaalukas. Tunneb rõõmu paaris- ja rühmatöödest. Lapse mõlemad vanemad jälgivad järjepidevalt e-kooli ja tunnevad huvi kooliga seonduva vastu. Mõlemad vanemad suhtuvad koolipoolsesse teadetesse tõsiselt. Lapsel on alati kodutööd tehtud, kõik õppevahendid olemas ja väljanägemine on korrektne. Lapse puudumised koolist on vanemate poolt põhjendatud või eelnevalt kokkulepitud. Lapsel on puudumisi olnud vähe. Vanemad suhtuvad koolikohustusse vastutustundlikult. Oma vanematest rääkides on laps jäänud neutraalseks. Laps ei ole jutu käigus üht vanemat teisele eelistanud ega vanemaid halvustanud. Õest-vennast ja nendega koosolemisest ei räägi laps peaaegu üldse.
9. Ringkonnakohus kuulas lapse ära 08.01.
11. Ringkonnakohus kaasas 08.01.2019 määrusega menetlusse puudutatud isikuna kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu. Kristiine Linnaosa Valitsus esitas kohtule seisukoha 23.01.2020, milles ei toeta lapse ema määruskaebust. Vastuses tõi Kristiine Linnaosa Valitsus muuhulgas välja, et
12. jaanuaril oli laps koolis väga ärev ja mures, ta ei suutnud tundides keskenduda, soovis isale helistada. Järgmisel päeval läks olukord halvemaks ja
13. jaanuaril tabas last paanikahoog, tal oli raskusi hingamisega ja kõhuvalu. Klassijuhataja viis lapse sotsiaalpedagoogi juurde, kus laps küsimata pahvatas, et tal on mure, et peab Võsule elama minema. Laps on ka varasemalt klassijuhatajale rääkinud, et ta soovib rahu ja vaikust, ei taha õe ja vennaga koos olla. Laps on korduvalt öelnud, et ta soovib elada Tallinnas isaga. Viimasel kahel nädalal on laps olnud murelik ja ärev, hommikuti isaga kooli tulles ei soovi ta isa käest lahti lasta. Koolikeskkonnas laps rahuneb ja mõtted lähevad mujale, kuid ta on klassijuhatajale rääkinud, et tal on mure Võsule elama minemise pärast. 9
14. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas 10.01.2020 kohtule taotluse PõhjaTallinna Valitsuse menetlusest vabastamiseks, sest laps ja isa elavad alates
15. aasta suvest Kristiine Linnaosas.
16. Ringkonnakohus määras 10.01.2020 lapse emale ja lapse isale tähtaja ringkonnakohtu küsimustele vastamiseks. Lapse isa esitas kohtule vastuse 27.01.2020 ja lapse ema esitas kohtule vastuse 28.01.
17. Lapse isa esitas kohtule täiendava vastuse 03.02.
18. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659

kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada resolutsiooni punktide 1, 3, 4, 5 ja 8 osas, milles maakohus rahuldas laste isa avalduse osaliselt ja andis laste isale lapse YY igakordse viibimiskoha ainuhooldusõiguse ja määras, et laste isal on kohtumääruse alusel lapse YY esindusõigus eelnimetatud küsimuses ning osas, milles maakohus rahuldas laste ema avalduse osaliselt ja jättis rahuldamata laste ema avalduse lapse YY hariduse küsimuses ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab rahuldamata laste isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning rahuldab laste ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetab laste isa ja laste ema ühise hooldusõiguse alaealise lapse YY suhtes viibimiskoha määramise osas ja hariduse küsimuses ja annab laste emale ainuhooldusõiguse YY viibimiskoha määramise osas ja hariduse küsimuses. Laste emal on kohtumääruse alusel lapse YY esindusõigus eelnimetatud küsimustes. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 6 ja 7 ning menetluskulude jaotus). Ringkonnakohus rahuldab laste ema määruskaebuse. 20. Ringkonnakohus käsitleb esmalt uute tõendite vastuvõtmist, Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) taotlust Põhja-Tallinna Valitsuse menetlusest eemaldamiseks ja kaebuse ulatust (I), seejärel vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ja lapse osas ainuhooldusõiguse andmise avaldusi (II) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III). I 21.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 22. Ringkonnakohus jätab rahuldamata Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) taotluse Põhja-Tallinna Valitsuse menetlusest eemaldamiseks. Kohus peab küsima valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saatma talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad (

§ 552lg 2).

Maakohtu menetluse ajal asus isa ja lapse elukoht Põhja-Tallinna linnaosas, mistõttu kaasati menetlusse Põhja-Tallinna Valitsus arvamuse andmiseks. Asjaolu, et lapse ja isa elukoht on muutunud, ei anna alust Põhja-Tallinna Valitsuse menetlusest eemaldamiseks.

1. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus andis laste emale laste CC ja BB igakordse viibimiskoha ja hariduse osas ainuhooldusõiguse ja esindusõiguse eelnimetatud küsimustes (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 6 ja 7 ning menetluskulude jaotus). Seega on selles osas maakohtu määrus jõustunud. Laste ema vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus andis laste isale lapse YY igakordse viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse ja esindusõiguse eelnimetatud küsimuses (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4). Samuti vaidlustas laste ema maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata laste ema avalduse YY hariduse küsimuses ainuhooldusõiguse 10 lapse emale üleandmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 8). Maakohtu määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 vaidlustamisega on seotud ka punktid 1 ja
2. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud kohtumääruse resolutsioonis märkimata, et rahuldamata jääb ka laste ema avaldus lapse YY viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmiseks. Kuivõrd maakohus andis lapse YY igakordse viibimiskoha ainuhooldusõiguse laste isale, siis arvestab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud rahuldamata lapse ema avalduse lapse YY viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmiseks. Tegemist ei ole sellise menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis tingiks asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. II (A)
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
4. Laste ema on asjas tuginenud sellele, et laste isa on laste ema suhtes vägivaldne ja lapsed on isa vägivaldset käitumist ema suhtes pealt näinud. 25.
5. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-4-07, p 24 märkinud, et lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või ähvardavas käitumises lapse enda suhtes, vaid see võib seisneda ka lapsele tajutavas vägivaldses või ähvardavas käitumises lapsele lähedaste inimeste suhtes. 25.
6. Ringkonnakohus palus 10.01.2020 kirjas laste isal selgitada, mis põhjusel on laste isa laste ema peale laste kuuldes karjunud ja lastele kirjas väljatoodud asju rääkinud (kohtu kirja küsimus nr 2). Samuti palus ringkonnakohus laste isal selgitada, mis põhjusel on laste isa käitunud laste ema suhtes vägivaldselt kirjas väljatoodud asjaoludel (kohtu kirja küsimus nr 4, III kd, tl 86). 25.
7. Laste isa selgitas 27.01.2020 vastuses kohtule, et osaliselt oli laste ema 10.12.2018 menetlusdokumendis toodu väljamõeldis. Laste isa on seisukohal, et praegune vaidlus ei tohiks olla suunatud vanematevahelise aastate taguste probleemide lahendamisele. Laste isa märkis, et niivõrd konfliktses suhtes (võttes arvesse, et laste ema oli jäänud laste isale vahele umbes aasta aega kestnud kõrvalsuhtega) esines vanemate vahel sõnavahetusi ning paratamatult said kahjustada ka laste huvid, sest vanemad oli kurvad, pettunud, vihased või pinges. Vanemad kolisid lahku
8. aasta augustis. Sellest ajast alates on vanemate läbisaamine olnud rahuldav. Samuti selgitas laste isa, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX tunnistajana üle kuulatud LL ütlustes on kirjeldatud olukorda, mis oli tingitud ülitugevast psüühilisest vapustusest pärast seda, kui laste isa oli teada saanud, et laste emal on kõrvasuhe. 25.
9. Ringkonnakohus toob välja, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX esitati laste isale kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et laste isa 21.10.2017 õhtusel ajal aadressil KKK tõmbas konflikti ajal laste emal dressipüksid jalast ja tiris aluspüksid jalast katki, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – 11 verevalumi jalal. 21.10.2017 toimepandud kehalise väärkohtlemise episoodis lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Laste isale määrati kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis (III kd, tl 92). 25.
10. Laste isa ei ole eitanud, et ta on laste ema suhtes vägivaldselt käitunud ja lapsed on isa vägivaldset käitumist ema suhtes pealt näinud. Eeltoodut kinnitab ka kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX laste isale esitatud kahtlustus. Laste isa vaenulik käitumine laste ema suhtes on jätkunud ka pärast vanemate lahku kolimist. Laste ema tõi välja, et pärast kooselu lõppemist on jätkunud laste isa vaimne vägivald, mis seisneb selles, et laste isa karjub laste ema peale ja räägib lastele emast halvustavalt (I kd, tl 99 pöördel). Laste isa on oma käitumist põhjendanud ema kõrvalsuhtest tekkinud konfliktse suhtega (III kd, tl 100 pöördel). 25.
11. Laste isa on menetluse ajal korduvalt rääkinud laste ema kõrvalsuhtest (I kd, tl 110 pöördel, tl 157, tl 134 pöördel Haljala Vallavalitsusele isa poolt avaldatu, tl 96, tl 112 pöördel, tl 186, III kd, tl 16). 14.01.2020 tegi Kristiine Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialist kodukülastuse laste isa koju. Laste isa avaldas muuhulgas seda, et laste ema pettis teda kooselu ajal ja laste isal puudub igasugune austus ja usaldus laste ema suhtes (III kd, tl 96). 25.
12. Eeltoodud asjaolud ja tõendid kogumis näitavad seda, et laste isa ei ole üle saanud sellest, et laste emal oli kooselu ajal kõrvalsuhe. See on põhjustanud laste isa püsiva vaenuliku käitumise laste ema suhtes, mis kooselu ajal seisnes ka füüsilise vägivalla kasutamises laste ema suhtes ja pärast kooselu lõppu seisneb laste isa halvustavas käitumises laste ema suhtes (karjumine laste ema peale laste kuuldes ja lastele emast halvasti rääkimine). Eeltoodut näitab mh lapse poolt kooli sotsiaalpedagoogile avaldatu, kus laps väljendas suurt muret selle üle, et ema ja isa karjuvad omavahel (III kd, tl 141) ja isa poolt Kristiine Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialistile avaldatu, et laste isal puudub igasugune austus ja usaldus laste ema suhtes (III kd, tl 96). Ringkonnakohus leiab, et laste isa selline käitumine ei ole laste huvides ja avaldab lastele, eelkõige praegusel juhul Y-le, kahjulikku mõju.
13. Ringkonnakohus kuulas lapse ära 08.01.2020 kell 15.00 (III kd, tl 78). 26.
14. Kristiine Linnaosa Valitsuse 23.01.2020 vastusest nähtub, et lapse klassijuhataja on avaldanud, et viimasel ajal on laps hakanud väsima ja tema meeleolu on langenud.
15. jaanuaril oli laps koolis väga ärev ja mures, ta ei suutnud tundides keskenduda, soovis isale helistada. Järgmisel päeval läks olukord halvemaks ja
16. jaanuaril tabas last paanikahoog, tal oli raskusi hingamisega ja tal tekkis kõhuvalu. Viimasel kahel nädalal on laps olnud murelik ja ärev, hommikuti isaga kooli tulles ei soovi ta isa käest lahti lasta. Kooli keskkonnas laps rahuneb ja mõtted lähevad mujale, kuid ta on klassijuhatajale rääkinud, et tal on mure Võsule elama minemise pärast. Kokkuleppel lapse isaga käib laps teisipäeviti koolipsühholoogi juures. Viimasel nädalal on laps olnud rahulikum, kuid hommikuti kooli tulles on laps endiselt ärev. Lisaks nähtub lapse klassijuhataja vastusest, et ajavahemikul
17. jaanuarist kuni
18. jaanuarini oli lapse käitumises märgata muutusi. Samuti vähenes sel ajal lapse söögiisu ning ta ei soovinud koolisööklas söömas käia.
19. jaanuari seisuga laps veel koolisööklas söömas ei käinud. Klassijuhataja vastusest nähtub ka, et laps avaldas kooli sotsiaalpedagoogile, et ta soovib elada isa juures, aga ta kardab, et ema saab otsustuse võimu endale. Ka klassijuhatajale kordas laps oma muret selle kohta, kes saab otsustuse võimu ja et ta ei soovi minna elama Võsule (III kd, tl 141). 12 Ambulatoorsest epikriisist nähtub, et laps käis 21.01.2020 arsti vastuvõtul. Lapsel oli kaebuseks episoodiline kõhuvalu. Lapsel on olnud kolm nädalat vastumeelsus kooli minemise suhtes. Hommikuti, kui peab kooli minema, siis hakkab tugev kõhuvalu, lisaks viimasel ajal süvenenud isutus. Hommikuti ei taha üldse süüa. Koolis samuti viimasel ajal söönud ei ole (III kd, tl 146). 26.
20. Lapse tervis halvenes järsult pärast seda, kui ringkonnakohus avaldas isale, et kohus soovib lapse ära kuulata. 08.01.2020 ärakuulamisel ringkonnakohtus oli laps endassetõmbunud ja ei olnud nõus esialgu kohtuniku kabinetti minema, kuid kohtuniku veenmise peale siiski nõustus. Ärakuulamisel oli laps olekult üsna vaikne ja tagasihoidlik. Ema ning õe ja vennaga seotud küsimustele vastas lühidalt ning vahetas teemat. Lapsele meeldis rohkem rääkida oma hobidest. 26.
21. Asjaoludest ja tõenditest kogumis nähtub, et laps on vanemate vahelisest konfliktist teadlik ja see häirib teda. Laps on mures Võsule ema juurde elama asumise pärast ja hooldusõiguse vaidluse lahendamise tõttu tundlik ja ärevil. Sellises olukorras on vajalik, et lapsega koos elav lapsevanem rahustab last ja selgitab talle, et ta ei pea valima vanematevahelises vaidluses pooli. Lapse isa ei ole suutnud lapsele selles osas tuge pakkuda, mis nähtub eelkõige lapse tervise halvenemisest. Ka eeltoodut tuleb asja lahendamisel arvesse võtta kogumis koos teiste asjaolude ja tõenditega. 26.4.Kuigi laps avaldas ärakuulamisel nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus, et ta soovib elada isa juures, on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole lapse tahtega arvestamine kooskõlas lapse huvidega. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus asja lahendamisel lapse tahtega. Lapse huvides on oluline tagada lapsele stabiilne ja turvaline elukeskkond.
22. Praegusel juhul on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lapse heaolu tagamiseks vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja lapse YY osas teatud küsimustes ainuhooldusõiguse laste emale üle andmine. (B)
23. PKS § 137 lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (RKTKm nr 3-2-1-35-16, p 12; RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 25). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt selle kohta RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 30). Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna (viibimiskoha määramise, hariduse, tervise küsimused) ja lapse puhul (RKTKm nr 2-16-5794, p 22.2.).
24. Haljala Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist on teinud kodukülastuse ema juurde (I kd, tl 134). Ema juures on lastele tagatud vajalikud elamistingimused. Laste ema töötab ja tal on püsiv sissetulek (I kd, tl 177). Eeltoodust nähtub, et laste emal on laste kasvamiseks head tingimused ning laste emal on olemas vaimne ja majanduslik valmisolek lapsi kasvatada. 13
25. Selleks, et kohus saaks otsustada, kas anda ühele vanemale lapse viibimiskoha osas ja hariduse küsimuses ainuhooldusõigus, tuleb tuvastada, kas vanemate vahel on nendes küsimustes erimeelsus. Laste isa on kohtule avaldanud, et vanemate vahel on tekkinud erimeelsus selles, kus lapsed elama peaksid ja kus lapsed koolis käima peaksid ning milline peaks olema laste üleüldine elukorraldus. Laste isa on seisukohal, et, lapsed peavad elama Tallinnas (I kd, tl 27 pöördel, tl 29 ja tl 29 pöördel p 2.3., tl 36, tl 80, tl 111 pöördel, tl 112 ja tl 185 pöördel, tl 187). Hetkel käib laps X Gümnaasiumis. Laste ema tahab, et lapsed elaksid emaga Võsu alevikus. Laste ema tahab lapse YY Võsu Kooli panna (I kd, tl 100, tl 185 pöördel). Eeltoodust nähtub, et vanemate vahel on lapse viibimiskoha ja hariduse osas erimeelsus, milles vanemad kokkuleppele ei jõua. Ringkonnakohus leiab, et kuna vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas lõpetatakse ja antakse üle laste emale, siis on olukorras, kus vanematel on vaidlus ka lapse kooli määramise küsimuses, õige lõpetada ka ühine hooldusõigus lapse haridusküsimuste määramise osas ja anda selles osas hooldusõigus üle laste emale.
26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus laste ema määruskaebuse ja annab laste emale ainuhooldusõiguse YY viibimiskoha määramise osas ja hariduse küsimuses. III
27. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga), on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 14