Obsah (4)

§ 402§ 404§ 408§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-127092 Tsiviilasi BB Finance OÜ ha

§ 402)1.

Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (

§ 404lg 1 ls 1).

Lepingudokument tuleb tarbijale anda püsival andmekandjal (

§ 404lg 1 ls 2).

Kui tarbijakrediidilepingu vorminõue ei ole täidetud või lepingus on puudu mõni kohustusliku teabe osa, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Kohustusliku teabe puudumise korral on leping siiski kehtiv, kui tarbija on krediidi kasutusele võtnud (

§ 408lg 2).

9. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel on sõlmitud kehtivalt laenulepingud. Kuna kostja vaidlustas lepingute sõlmimise, peab hageja tõendama lepingu sõlmimist, sh et kostja esitas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse tarbijakrediidi saamiseks ja kostjale saadeti püsival andmekandjal lepingudokument. Kohus on seisukohal, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud, et kostja esitas taasesitamist võimaldavas vormis

. RT I, 11.06.2013,

1. 01.07.2013…08.12.
2. Lepingute sõlmimise perioodil 11.10.2013-09.07.2014 kehtivates erinevates redaktsioonides ei ole sisulisi muudatusi. 1 2 avaldused hagis märgitud summade saamiseks. Kohtule hageja poolt 17.01.2020 menetlusdokumendi lisadena 1-8 esitatud väljavõtted nimetatut ei tõenda (dtl 246-259). Nimetatud väljavõtetest nähtuvalt ei saa asuda seisukohale, et tegemist on kostja poolt esitatud laenutaotlustega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjale saadeti püsival andmekandjal lepingudokumendid. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas kohustusliku teabe puudumise korral on leping siiski kehtiv

§ 408lg 2 alusel, kuna tarbija on krediidi kasutusele võtnud.

Hageja poolt 17.01.2020 esitatud nn väljavõtted ei tõenda, et kostja on hagejale andnud hagis märgitud summades laenu. Hageja poolt kohtule esitatud fotod nimetatud asjaolusid ei tõenda. Samuti ei tõenda hageja poolt esitatud poolikud väljavõtted maksekorraldustest raha ülekandmist ega kostja poolt laenu kasutusse võtmist. Nimetatud väljavõtetest ei nähtu, et hageja kontolt oleks hagiavalduses märgitud summad 3000 eurot, 180 eurot, 110 eurot, 190 eurot, 170 eurot, 120 eurot, 190 eurot ja 150 eurot kostja arvelduskontole kantud. Hageja poolt esitatud väljavõttelt nähtub üksnes, et kostjale on kantud 12.04.2014 170 eurot. Nimetatud väljavõttelt aga ei nähtu, kes nimetatud summa kostjale kandis (dtl 279). Samuti ei ole hageja selgitanud mida konkreetselt ta nende väljavõtetega tõendada tahab. Hageja on esitanud kohtule üksnes ühe korrektse maksekorralduse, kuid nimetatud maksekorralduselt ei nähtu millise lepingu alusel on kostja 11.04.2014 322.33 eurot Raha24 OÜ kontole kandnud (dtl 286). Hageja esitatud kirjad ei tõenda hagis märgitud laenulepingute sõlmimist (dtl 285 ja 287). Ringkonnakohus märkis 13.11.2019 otsuse p-is 31, et hageja ei ole tõendanud ka seda, millal ja kui suured laenusummad ta on kostja kontole kandnud. Hageja ei ole jätkuvalt esitanud kohtule ühtegi tõendit kostja arvelduskontole kantud laenusummade kohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel oleks sõlmitud hagiavalduses märgitud laenulepingud. Seega ei ole hageja tõendanud laenulepingute sõlmimist, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda laenulepingute alusel hageja poolt nõutavat summat ja hageja ei saa kohustuse täitmist nõuda. 10. Kohus on seisukohal, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus selgitas pooltele, et hageja nõue kostja vastu võib tuleneda alusetu rikastumise sätetest. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (

§ 1028lg 1).

Sellisel juhul tuleb hagejal tõendada, et ta on kostjale andnud üle raha. Hageja raha üleandmist kostjale ei tõendanud. Sellest tulenevalt ei saa hageja nõuet kvalifitseerida ka alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti ei tule analüüsida kostja aegumise vastuväidet.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus tervikuna rahuldamata jätta. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
3. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3