lg 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Hindrik Uusen
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 02.11.2019.a kuni 03.11.2019.a, s.o 2 (kaks) päeva, kandmisele jääb 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Hindrik Uusen ei pane 1- (ühe) aasta ja 4- (nelja) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
lg 1 p 1 alusel võtta Hindrik Uusenilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Hindrik Uusen kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Hindrik Uusenilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 114 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud, kogusummas 990 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 82,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700017866. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD- plaat (asub kriminaalasja toimiku juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Hindrik Uusenit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 02.11.2019 kella 22.53 ajal xxxx asuvas parklas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,29 mg/l, laiendmääramatusega 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,17 mg/l) ning sõitis tagurdades otsa pargitud mootorsõidukile xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis omakorda paiskus otsa pargitud mootorsõidukile xxxx registreerimismärgiga xxxx, põhjustades liiklusavarii. Sellise käitumisega rikkus Hindrik Uusen liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kuigi Hindrik Uusen rikkus oma käitumisega ka LS § 223 lg 1 nõudeid, siis vastavalt
lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. 2 Seega pani Hindrik Uusen toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Hindrik Uuseni karistamist vangistusega 7 kuud.
lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aega 2 päeva, s.o 02.-03.11.2019 karistuse hulka, seega kandmata karistuse pikkus on 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt
lg 1 ja lg 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 alusel võtta Hindrik Uusenilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Hindrik Uusen nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Hindrik Uusen esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab Hindrik Uuseni süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.