Obsah (4)

§ 74§ 424§ 65§ 75

Kriminaalasi nr 1-20-340 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 27. aprill 2020. a Kriminaalasja number 1-20-340 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Ta

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Egert Lutsbergile Tartu Maakohtu 16.01.2020.

a otsusega kriminaalasjas 1-20-340 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Egert Lutsbergi vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Egert Lutsbergile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 16.01.2020. a otsusega tunnistati Egert Lutsberg süüdi

§ 424

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati osaliselt Egert Lutsbergile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.11.2019. a otsusega mõistetud karistuse (s.o 4 kuud vangistust) võrra. Egert Lutsbergile mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata 10-kuulise katseajaga.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustati Egert Lutsbergi käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi aineid. Kohtuotsus jõustus 01.02.

1. a. 16.03.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik Egert Lutsbergi suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud Egert Lutsberg 11.03.
3. a registreerimisele. Egert Lutsberg selgitas mitte ilmumist asjaoluga, et viibis Laevas ja jäi bussist maha. Egert Lutsbergi kriminaalhooldus algas 01.02.
4. a. Egert Lutsberg oli varem juba arvel ning seetõttu esmakohtumine toimus eelmise arvel olemise ajal. Selle käitumiskontrolli raames toimus esimene registreerimine 05.02.
5. a, mil selgitati Egert Lutsbergile uuesti üle tema õigused ja kohustused. Samuti selgitati, et nüüd on tal narkootikumide tarvitamise keeld ning see tähendab, et ta ei või mitte mingil juhul narkootikume tarvitada. Egert Lutsberg sai enda sõnul nõuetest ja kohtustest aru ning ta allkirjastas ka õiguste ja kohustuste dokumendi. Ametnik kontrollis esmasel registreerimisel isiku narkootikumide tarvitamist ning tulemus oli positiivne BZO tarvitamise osas. Egert Lutsberg tunnistas, et ta oli tarvitanud xanaxit, kuid need ei ole talle arsti poolt välja kirjutatud. Hooldusalune saadeti politseiga täiendavasse ekspertiisi, kuid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest 18.02.
6. a selgus, et narkootiliste ainete tarvitamist ei tuvastatud. 12.02.
7. a tegi ametnik Egert Lutsbergile kodukülastuse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kodukülastus oli varasemalt kokku lepitud, kuid isikut ei olnud kodus. Hooldusaluse elukohta näitas tema majanaaber. Kuna peale kodukülastust oli kokku lepitud samal kuupäeval ka registreerimine, siis hooldusalune selgitas kodust eemal viibimist sellega, et oli kellelgi abis. Registreerimisel kontrollis ametnik uuesti isiku narkootikumide tarvitamist uriinitesti abil, tulemus oli positiivne AMP ja BZO suhtes. Egert Lutsberg tunnistas, et on võtnud unerohtu, kuid seda ei ole talle välja kirjutatud. Amfetamiini tarvitamist isik ei tunnistanud, kuid ta ei välistanud varianti, et keegi võis seda talle joogi sisse panna. Ametnik kutsus politsei, kes tegi Egert Lutsbergile politseipatrullis kaks süljetesti ning ka need osutusid positiivseteks AMP suhtes. Alustati väärteomenetlust. 26.02.
8. a tegi ametnik Egert Lutsbergile esimese kirjaliku hoiatuse kohustuse mitte tarvitada narkootikume rikkumise eest. 19.02.
9. a pidi toimuma korraline registreerimine, kuhu aga hooldusalune ei tulnud. Ametnik helistas talle korduvalt, kuid kõnedele ei vastatud. Järgmisel päeval sai ametnik isiku telefoni teel kätte ning hooldusalune väitis, et oli haige. Ametnik juhtis tähelepanu asjaolule, et selleks on vaja arsti poolt väljastatud tõendit, et tegemist ei oleks rikkumisega. Telefoni teel lepiti kokku järgmine registreerimine, mis toimus 26.02.
10. a. Sel registreerimisel kirjutas hooldusalune seletuskirja, et puudus registreerimiselt haiguse tõttu. Samas arstitõendit ta ei esitanud, sest väidetavalt töötab isiku perearst vaid esmaspäeviti ning sellepärast ei saanud Egert Lutsberg perearsti poole pöörduda. Kuna perearstid ei saa tõendeid väljastada tagasiulatuva kuupäevaga, tegi ametnik hooldusalusele teise kirjaliku hoiatuse registreerimiskohustuse rikkumise eest. Järgmine kohtumine pidi toimuma 11.03.
11. a, sest ametnik ootas riskihindamise kinnitamiseks päringutele vastuseid. Sel kuupäeval helistas hooldusalune 45 minutit enne vastuvõttu, et ta asub Laevas ning jäi Tartu bussist maha. Selgus, et buss pidi tulema kell 10:43, 2 seega jäi ametnikule arusaamatuks, miks Egert Lutsberg kohe ametnikku sellest ei teavitanud. 12.03.
12. a toimus järgmine registreerimine, kus isik andis kirjaliku seletuse registreerimiskohustuse rikkumise osas. Sel kohtumisel tutvustati Egert Lutsbergile hoolduskava, mille isik allkirjastas. Ettekande esitamise seisuga toimub järgmine registreerimine 26.03.
13. a kell 14:
14. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kontrollitud isiku narkootikumide tarvitamist kokku
15. korral. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku Egert Lutsbergile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Egert Lutsbergi kriminaalhooldus olnud probleemne – on esinenud registreerimiskohustuste ning narkootikumide tarvitamise keelu rikkumisi. Selline käitumine ei näita tema motiveeritust oma hoiakute muutmiseks. Ametniku hinnangul takistab kriminaalhoolduse teostamist asjaolu, et isik kuritarvitab narkootikume, ei teadvusta oma probleemi ning ei ole motiveeritud sellega tegelema. Kohus arutas erakorralist ettekannet 23.04.
16. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Pärast erakorralise ettekanne esitamist, s.o 26.03.
17. a on toimunud registreerimine telefoni teel. Kriminaalhooldusametnik teavitas, et Egert Lutsbergile taheti teostada kontroll, kuid viimane ei öelnud oma täpset viibimiskohta, kuid oli tunnistanud rahustite manustamist. 08.04.
18. a Egert Lutsberg tunnistas, et on tarvitanud keelatud rahusteid, mida ta oli saanud tuttava käest. Egert Lutsberg ei taha vanglasse minna, aga kui on vaja, siis läheb karistust kandma. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Egert Lutsberg rikkunud 11.03.

1. a registreerimiskohustust. Egert Lutsbergi selgitusi (jäi bussist maha) arvestades puudus mõjuv põhjus rikkumise toimepanemiseks. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Egert Lutsbergi puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Egert Lutsbergi suutmatuse tõttu kontrollnõudeid ja kohtu määratud kohustusi täita. Egert Lutsbergi kriminaalhooldus algas juba novembris
2. a (Tartu Maakohtu 15.11.2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-19-3483). Varasemalt Egert Lutsbergile lisakohustust mitte tarvitada narkootikume määratud ei olnud. Kui nimetatud kohustus määrati Tartu Maakohtu 16.01.2020.a otsusega, tekkisid Egert Lutsbergil koheselt probleemid kohustuste korrektse täitmisega. Väga lühikese aja jooksul on kriminaalhooldusametnik pidanud Egert Lutsbergile tegema kirjalikud hoiatused rikkumiste tõttu (narkootikumide tarvitamise keelu rikkumine ja registreerimiskohustuse mittetäitmine). Sellele vaatamata on Egert Lutsberg jätkanud rikkumiste toimepanemist. Seega ei ole Egert Lutsberg teinud vajalikke järeldusi ja oma käitumist muutnud. Kohtu hinnangul ei ole põhjust olla veendunud, et Egert Lutsberg teeb vajalikud järeldused käesoleva erakorralise ettekande esitamisest ja oleks suuteline muutma oma käitumist edasiselt. Seda põhjusel, et Egert Lutsbergil on äärmiselt tõsine ja pikaajaline 3 probleem narkootiliste ainete ning ravimite tarvitamisega. Egert Lutsberg ise ei ole aga ilmselgelt endale probleemi ja selle tagajärgi teadvustanud ega ole motiveeritud sellega tulemuslikult tegelema. Sellest tulenevalt on ilmselge, et Egert Lutsberg ei ole suuteline katseaega edukalt läbima. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Egert Lutsbergi suutmatuse tõttu kohtu poolt määratud kohustusi täita. Kohtu hinnangul puudub Egert Lutsbergil siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuse sisu ja korduvust ning Egert Lutsbergi suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Egert Lutsbergi suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Egert Lutsbergile Tartu Maakohtu 16.01.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-340 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Egert Lutsbergile teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4