Obsah (4)

§ 127§ 128§ 134§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 27.02.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-16-17699 Kohtuasi XX (X) hagi

) § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Juhul kui kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, ei ole kostjal hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ainult olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu TsMS § 368 lg 1 järgi üksnes tuvastushagi ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist (vt nt Riigikohtu 29.03.2017 otsust asjas nr 3-2-1-153-16 p 19.2). Praegusel juhul ei olnud tegu kirjeldatud olukorraga: hageja palus kohtul kostjalt mittevaralise kahju hüvitis välja mõista. Hüvitise summa kujunemine oli otsuse lugejale hõlpsalt jälgitav. Ringkonnkohus selgitab täiendavalt, et mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel.

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. See tähendab, et hüvitise suuruse väljaselgitamisel tuleb arvesse võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas, sh ka seda, kus artikkel avaldati (vt ka Riigikohtu 04.10.2017 otsusest asjas nr 2-15-16007 p 18; 26.06.2013 otsust asjas nr 3-2-1-18-13 p 25 jj).

§ 134

lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Maakohus otsustas viidatud sätet kohaldada ja ringkonnakohtul ei ole põhjust maakohtu diskretsioonotsust ümber hinnata. Maakohtu määratud menetluskulude jaotusega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi osaliselt, juhindus kohus menetluskulude jaotamisel õigesti TsMS § 163 lg-st

1. Viidatud sätte kohaselt võib kohus menetluskulud jätta mh poolte endi kanda. Maakohus põhjendas kulude poolte endi kanda jätmist asjaoluga, et hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osad olid sisuliselt võrdselt, millega ringkonnakohus nõustub.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud nii ringkonnakohtus kui Riigikohtus kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 1, määrab ringkonnakohus järgnevalt menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja ringkonnakohtus menetluskulusid 1 980 eurot (käibemaksuga). Selle raames tutvus hageja esindaja apellatsioonkaebusega ja analüüsis seda ning koostas vastuse kokku 10 tundi tunnihinnaga 165 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtus kandis hageja menetluskulusid 378 eurot (käibemaksuga), mille raames hageja esindaja kaks tundi analüüsis määruskaebust ja koostas sellele vastuse tunnihinnaga 157,5 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). 15 Arvestades apellatsioonkaebuse suurt mahtu ja väidete rohkust ning sellele koostatud vastuse sisukust ning läbimõeldust on hageja esindaja ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest 10 töötunni ulatuses põhjendatud ja vajalik. Samuti on kohtumenetluse keerukust, vaidluse raskusastet, esindaja kvalifikatsiooni ja kohtupraktikas tunnustatud esindaja tasumäärasid põhjendatud ja vajalik hageja esindaja tunnitasu 165 eurot. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub käibemaks. Seega on kokku põhjendatud hageja esindaja tunnitasu ringkonnakohtus 1 980 eurot (käibemaksuga). Arvestades Riigikohtule esitatud määruskaebust ning sellele vastuseks koostatud dokumendi mahtu ja sisu, on hageja esindaja ajakulu Riigikohtus põhjendatud kahe tunni ulatuses. Samuti on vaidluse sisu, esindaja kvalifikatsiooni ja kohtupraktikas tunnustatud esindaja tasumäärasid põhjendatud ja vajalik hageja esindaja tunnitasu 157,5 eurot. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub käibemaks. Seega on kokku põhjendatud hageja esindaja tunnitasu Riigikohtus 378 eurot (käibemaksuga). Kahe astme peale kokku on põhjendatud hageja esindaja tasu 2 358 eurot (käibemaksuga). Lisaks palus hageja välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 16