← Eesti

4-20-1008/9

Väärteoasi nr. 4-20-1008 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 14.04.2020.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Tallinna Vangla 18.02.2020.a otsus väärteoasjas nr 650019000201 Maria Starõhhi karistamises KarS § 325 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Maria Starõhh, isikukood 48502060228, Elukoht: xxxx Töökoht: Xxxx Kohtuväline menetleja Tallinna Vangla, registrikood 70001113 Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Vangla 18.02.

  1. a otsus väärteoasjas nr 650019000201 Maria Starõhhi karistamises KarS § 325 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus Maria Starõhhi suhtes VTMS § 29 lg 1p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonkaebust esitatud. Kaevatav otsus Maria Starõhhi karistati KarS § 325 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot selle eest, et tema, käies täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaegadel, kuid ajavahemikus 15.09.2018 – 27.11.2018, Tallinnas Magasini 35 asuvas Tallinna Vanglas ja täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaegadel, kuid ajavahemikus 28.03.2019 – 23.07.2019, Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vanglas lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel enda kinnipeetavast abikaasa S S juures, tõi eelnimetatud ajavahemikel korduvalt ja ebaseaduslikult Tallinna Vanglasse kokku 23 Micro SD mälukaarti ja mälukaardi adapteri ning andis need täpselt tuvastamata viisil üle S S. Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.32 kohaselt on kinnipeetavatele vanglas keelatud andmekandja ja selle lugeja, v.a paber. Seega pani Maria Starõhh korduvalt ja kavatsetult toime kinnipidamiskohas keelatud esemete kinnipeetavale üleandmise, s.o KarS § 325 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebus Kohtule esitatud kaebuses palub Maria Starõhh tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Alternatiivselt, kui kohtu hinnangul ei kuulu vaidlustatav otsus tühistamisele, vähendada kaebuse esitajale mõistetud rahatrahvi kohtu poolt määratud ulatuses. Maria Starõhh ei nõustu temale esitatud süüdistusega ja kinnitab, et ta ei ole Tallinna Vanglas karistust kandvale S S viinud mistahes keelatud esemeid väärteo kirjelduses nimetatud perioodil. Kaebusest nähtuvalt leiab Maria Starõhh, et kohtuväline menetleja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi, tõendite puudumisest tingituna on teinud alusetuid ja põhjendamatuid järeldusi, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse tegemise. Vaidlustatavast otsusest selgub, et menetleja ise ei ole veendunud selles, et kaebuse esitaja oleks olnud etteheidetava teo täideviijaks, vaid jätab ka võimaluse, tegu pandi toime vahendatult. Kaebuses juhitakse kohtu tähelepanu asjaolule, et teekann, mille seest leiti keelatud esemed, ei kuulunud S Sile. Kaebuse esitaja kokkupuudet keelatud esemetega oleks tõendanud DNA ekspertiis, mida otsusest nähtuvalt ei ole menetluses tehtud. Kohtu tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et lühiajalistel kokkusaamistel on võimatu kinnipeetavale üle anda mistahes esemeid, sest külastaja ja vahistatud isiku vahel puudub vahetu kontakt. Seonduvalt pikaajaliste kokkusaamistega selgitatakse kaebuses, et enne kokkusaamist kontrollitakse külastaja põhjalikult üle, nii tehniliste vahendite abil (keha skanneering) kui ka teostatakse füüsiline kontroll – külastaja riietub lahti täieliku alastuseni ning kontrollitakse kehaõõnsusi. Selline kontroll välistab mistahes registreerimata eseme viimist vangla territooriumile. Kaebuse esitaja ei nõustu menetleja väitega, mille kohaselt oleks kehaskanneri läbinud isikul võimalik salaja toimetada vanglasse keelatud esemeid, seda ka kehaõõnsustesse peidetuna – nimetatud väide on vastuolus Tallinna Vanglas kasutatava kehaskanneri tehniliste näitajatega. Kaebuse esitajale teadaolevalt kasutatakse Tallinna Vanglas raadiolaine skannerit Safe Scout Provision, mille tehnilised parameetrid välistavad võimaluse toimetada vanglasse keelatud esemeid ja seda nii plastmassist (plastikust) kui ka metallist nii riietes kui ka peidetuna kehaõõnsustesse. Tulenevalt otsuses märgitust, avastati S Si valduses nii plastmassi kui ka metalli sisaldavad mälukaardid mõõtmetega 1x1,5 cm ja mälukaardi adapter mõõtmega 1x 2,5 cm. Tegemist on esemetega, millede mõõtmed on kordades suuremad kui skanneri poolt avastatavad väikseimad esemed ning siinkohal ei oma tähtsust, kas ja millises ulatuses sisaldavad esemed metalli ja millises plastmassi (plastikut) – mõlemad materjalid on skanneri poolt avastatavad. Samuti on Tallinna Vanglas kasutatav kehaskanner võimeline eelpool märgitud materjalist ja suurusest alates avastama ka inimese kehaõõnsustesse peidetud esemeid. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud seisukohas, et kohtuväline menetleja on käitunud väärteomenetluse läbiviimisel õiguspäraselt, Maria Starõhhi süü on kaudsete tõenditega tõendatud ja tema kaebuses välja toodud seisukohad on ümber lükatud. Seega ei ole põhjust otsuse tühistamiseks. Karistuse liigi ja määra osas jääb kohtuväline menetleja 18.02.2020 koostatud väärteootsuses välja toodud põhistuste juurde ja leiab, et Maria Starõhhi tuleks karistada rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses ehk 400 euroga. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtuvalt on Maria Starõhhi süü talle etteheidetud süüteos tõendatud kaudsete tõenditega. Kaudsed tõendid, mis kinnitavad Maria Starõhhi süüd on järgmised:
  2. 23 mälukaarti koos mälukaardi adapteriga leiti 18.09.2019 S Si kambrist ja temale kuuluvast veekeedukannust. 2
  3. Maria Starõhh on S Si abikaasa ning ta on korduvalt eelnimetatud perioodil käinud vanglas S Siga nii lühi- kui ka pikaajalistel kokkusaamistel ehk temal oli võimalik nii otseselt kui ka vahendatult mälukaardid ja nende adapter S Sile toimetada.
  4. Enamus mälukaartidel olevatest failidest on lisatud mälukaartidele vahetult enne seda, kui on toimunud Maria Starõhhi kokkusaamine S Siga
  5. Osad failid on mälukaartidele lisatud vahetult enne seda kui kokkusaamine oleks pidanud toimuma, kuid on ühel või teisel põhjusel siiski ära jäänud. Kohtuväline menetleja on tõendanud kaudseid tõendeid kogumis hinnates, et mälukaardid ja nende adapteri pidi just Maria Starõhh vanglasse toimetama, mitte keegi teine. KarS § 325 lg-s 1 sätestatud keelatud aine või eseme kinnipeetavale üleandmine on karistatav nii vahetult toimepanduna kui ka vahendatult. Pikaajalisel kokkusaamisel on keelatud eset võimalik vahetult kinnipeetavale üle anda, sest isikud viibivad järelevalveta üldjuhul 24 tundi järjest koos ühes ruumis. Lühiajalisel kokkusaamisel eraldab kokkusaajat ja kokkusaavatavat klaas, mistõttu pole võimalik esemeid kinnipeetavale üle anda. Seetõttu jääbki ainsaks võimaluseks keelatud eseme vahendatud üleandmine. Selleks on võimalik keelatud ese kellelegi vahetult anda, kes selle edasi kinnipeetavatele toimetab või kuhugi peita, kust see hiljem samuti kinnipeetavale toimetatakse. Kuivõrd Maria Starõhh käis iga kord vahetult enne lühiajalisi kokkusaamisi vangla siseterritooriumil asuvas WC-s, mida sellel perioodil koristasid kinnipeetavad, säilis tal võimalus keelatud esemeid vanglasse toimetada ka lühiajalistel kokkusaamistel. Märkimist tasub ka asjaolu, et koristajateks olid kinnipeetavad, kes paiknesid Tallinna Vangla esimeses üksuses ehk samas üksuses S Siga. Peites keelatud esemed WC-sse, oli kinnipeetavast koristajal võimalik esemed sealt ära võtta ja toimetada need edasi S Sile. Kinnipeetavad toimetavad vanglas pidevalt ühel või teisel viisil üksteisele erinevaid esemeid ning kuna mälukaardid on väiksemõõdulised, on nende leidmine kinnipeetavatele kompamise teel teostatava läbiotsimise käigus raskendatud. Enne vangla siseterritooriumile sisenemist ootavad külastajad vanglaametnikku, kes need kokkusaamiste ruumidesse juhatab, vangla eelpääslas. Eelpääslas asub samuti WC, mida oli Maria Starõhhil võimalus kasutada enne vangla siseterritooriumile sisenemist, kuid M.Starõhh kasutas praktiliselt alati WC-s käimiseks siseterritooriumil asuvat WC-d. Tulenevalt eelnevast on tõenäoline, et vahendatud keelatud esemete üleandmine leidis aset just eelnevalt kirjeldatud viisi. S S paigutati Tallinna Vangla xxxx ning selles kambris viibis ta kuni keelatud esemete leidmiseni 18.09.2019 üksinda. Veekeedukann, mis tema kambris oli, väljastati talle samal päeva kui ta uude Tallinna Vanglasse 07.12.2018 vanast Tallinnas Magasini 35 asuvast Tallinna Vanglast tuli, seega oli veekeedukann S Si igapäevases kasutuses. DNA-ekspertiisi määramist ei peetud eesmärgipäraseks, kuna viimane keelatud eseme toimetamine vanglasse toimus hiljemalt 23.07.
  6. Mälukaardid leiti 18.09.2019 ehk peaaegu kuu aega hiljem. Lisaks on enamik mälukaarte vanglasse toimetatud ammu enne eelnimetatud kuupäeva, osa isegi 2018 aastal. Arvestades kui kaua mälukaardid vanglas S Si valduses olid ning asjaolu, et need mälukaardid võisid ka teiste kinnipeetavate käes olla, on nende peal olev DNA rikutud ja seetõttu peeti DNA ekspertiisi määramist otstarbetuks. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuses väljatooduga, et enne pikaajalist kokkusaamist kontrollitakse külastaja põhjalikult üle, nii tehniliste vahendite abil kui ka füüsiliselt. Samas kehaõõnsuste läbiotsimine toimub nii, et külastajal palutakse kükitada, mis peaks tagama selle, et mistahes ese isiku kehaõõnsusest välja kukub. Alati seda aga ei juhtu ja igakord ei paluta ka kükitada. Günekoloogilist läbivaatust tehakse erandjuhtudel, kui on põhjendatud kahtlus, et isik toimetab vanglasse keelatud esemeid kehaõõnsusesse peidetuna. Kuna vastavat kahtlust Maria Starõhhi puhul ei olnud, siis sellist meedet ei kasutatud. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse esitajaga ka selles, et Tallinna Vanglas kasutatakse kehaskannerit Safe Scout Provision L
  7. Isegi kui kehaskanner tuvastab isiku rõivastes ja inimese kehas peidetud esemed, sealhulgas metalli ja plastikut, alates mõõtmetest 3-5 mm, siis see ei välista täielikult keelatud esemete avastamist ja nende territooriumile jõudmist. Kuna kehaskannerit opereerib vanglaametnik, võib inimlikust eksimusest juhtuda, et keelatud ese jääb 3 inimese kehal või kehaõõnsuses tuvastamata. Kehaskanner ei näita, kas miski ese on keelatud või mitte, seda peab hindama vanglaametnik. Lisaks sisaldavad isiku seljas olevad riided erinevat tüüpi lukke, nööpe, plastikust osi jne, mistõttu võib ametnik peidetud väiksemad esemed segi ajada muude riietel originaalis olevate esemetega. Tasub märkimist ka asjaolu, et mälukaardid on väikesed (1x1,5 cm) ning mida väiksem on ese, seda kergemini jääb see ka tähelepanuta. Tulenevalt eelnevast aitab küll kehaskanner tagada keelatud esemete avastamist, kuid see ei ole ega saagi olla absoluutselt välistav meede. Kohtu seisukoht Tutvunud Maria Starõhhi poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lõikele 2 peab kohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Nimetatud sättest tulenevalt kontrollib kohus esmalt, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Maria Starõhhile ette perioodidel 15.09.2018 - 27.11.2018 ja 28.03.2019 – 23.07.2019 Tallinna Vanglas viibivale S Sile keelatud esemete üleandmist täpselt tuvastamata viisil. Vaidlust ei ole selles, et vanglat tuleb pidada kinnipidamiskohaks KarS § 325 lg 1 mõttes. Keelatud ese või aine on kinnipidamiskohas mittelubatud ese või aine. Tallinna Vangla kodukorra punktist 7.1.32 tulenevalt on keelatud omada kinnipeetaval vanglas andmekandjat ja selle lugejat, v.a paber. Tunnistaja K S ütlustega on tõendatud, et 18.09.2019 kella 10.20 paiku avas teabe – ja uurimisosakonna spetsialist A P S Silt ära võetud veekeedukannu, millel olid turvakleebised rikutud. Veekeedukannu lahti võttes avastati selle põhja seest kaks piklikku A4 paberi voldikut, mille sees olid mälukaardi adapter ja 23 erinevat mälukaarti. Ülekuulamisprotokollile lisatud fotodel on näha valget värvi veekeedukann, millel silt S S 22.05.1975,
  8. Veekeedukannu põhjas kaks paberivoldikut, fotod leitud esemetest, sh mälukaardi adapterist ja 23 erinevast mälukaardist. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud 18.09.2019.a S Si kasutuses olnud veekeedukannu kontrollimisel avastatud mälukaardi adapterit ja mälukaarte. Veekeedukannu sees oli Micro SD kaardi adapter FCR-MRG2 ja 23 erinevat Micro SD mälukaarti- kolm 32 GB ja kaks 64GB suurust Samsungi mälukaarti, üheksa 64 GB suurust ja üks 32 GB suurune SanDiski mälukaart; kaks 64GB suurust ADATA mälukaarti; üks 32 GB suurune Lexar mälukaart; kaks 32GB, kaks 64Gb suurust ja üks 128 GB suurune Kingstoni mälukaart. Vaidlust ei ole käesolevas asjas ka selles, et Maria Starõhh on korduvalt väärteo kirjelduses nimetatud perioodil külastanud oma abikaasat S Si Tallinna Vanglas lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel. Antud asjaolu on tõendatud väärteotoimikus oleva väljavõttega S Si kokkusaamiste kohta. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas eelnimetatud keelatud esemed on kinnipeetavale S Sile üle andnud Maria Starõhh. Menetlusalune isik eitab seda. Kinnipeetavale üleandmisena käsitatakse aine või eseme andmist kinnipeetava valdusesse. Üleandmine võib olla vahetu (käest kätte) või vahendatud (nt paki teel saatmine või teise isiku ärakasutamine). Tallinna Vangla kodukorra kohaselt ei tohi anda kinnipeetava valdusesse vahetult või vahendatult ühtegi keelatud eset. 4 Kuivõrd väärteoprotokollis heidetakse Maria Starõhhile ette keelatud esemete üleandmist täpselt tuvastamata viisil, ei selgu väärteo kirjeldusest, kuidas Maria Starõhh andis üle oma abikaasale keelatud esemed, kas vahetult või vahendlikult. KarS § 21 lg-st 1 on vahendlik täideviija isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime teist isikut vahendina ära kasutades. Vahendlik täideviimine juriidilise konstruktsioonina võimaldab omistada ühe isiku poolt (ärakasutatav) toimepandud süüteokoosseisupärased teod teisele isikule (ärakasutaja). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et keelatud eseme üleandmine kinnipidamiskohas ei pea olema vahetu, vaid võib olla toime pandud ka vahendlikult. Kohtuväline menetleja on oma otsuses ja seisukohas selgitanud, et lühiajalisel kokkusaamisel eraldab kokkusaajat ja kokkusaavatavat klaas, mistõttu pole võimalik mistahes esemeid kinnipeetavale üle anda. Seetõttu jääbki ainsaks võimaluseks keelatud eseme vahendatud üleandmine. Selleks on võimalik keelatud ese kellelegi vahetult anda, kes selle edasi kinnipeetavatele toimetab või kuhugi peita, kust see hiljem samuti kinnipeetavale toimetatakse. Kuivõrd Maria Starõhh käis iga kord vahetult enne lühiajalisi kokkusaamisi vangla siseterritooriumil asuvas WC-s, mida sellel perioodil koristasid kinnipeetavad, säilis tal võimalus keelatud esemeid vanglasse toimetada ka lühiajalistel kokkusaamistel. Peites keelatud esemed WC-sse, oli kinnipeetavast koristajal võimalik esemed sealt ära võtta ja toimetada need edasi S Sile. Seega on tõenäoline, et vahendatud keelatud esemete üleandmine leidis aset just eelnevalt kirjeldatud viisil. Eeltoodust nähtuvalt on kohtuväline menetleja oma otsuses ja kohtule esitatud seisukohas hakanud sisustama Maria Starõhhi poolt lühiajaliste kokkusaamiste ajal keelatud esemete üleandmist vahendatult, kuigi väärteoprotokollis märgitu kohaselt ei ole üleandmise viis kohtuvälises menetluses kindlaks tehtud. Kui kohtuväline menetleja leidis, et S Sile mälukaartide ja adapteri üleandmine toimus otsuse põhiosas kirjeldatud viisil Maria Starõhhi poolt vahendlikult, tulnuks see kajastada ka väärteoprotokollis. Riigikohus lahendis 3-1-1-108-06 punktis 13 on selgitanud, et süüdistusaktis peab olema näidatud, millistest asjaoludest nähtuvalt leiab süüdistaja, et nn tagaseisja näol oli tegemist vahendliku täideviijaga. Sellisel juhul peab süüdistusaktis vähemalt nn välise vaatluse alusel olema tuvastatav toimepanijate paljusus. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud ka lahendi 3-1-1-89-06 punktis 14, öeldes, et süüdistuses peab olema näidatud, milles seisnes konkreetse süüteo toimepanemise vahendlikkus. Süüteo vahendlik toimepanemine tuleb seega süüdistuses konkreetselt sisustada. Kuigi eelnimetatud lahendid on tehtud kriminaalasjades ja puudutavad süüdistusakte, siis kohtupraktika kohaselt kannab väärteomenetluses väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Riigikohus on selgitanud väärteoprotokolli õiguslikku tähendust väärteomenetluses ja leidnud, et VTMS § 69 lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. juuni
  10. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11 p 9). 5 Riigikohus on selgitanud ka seda, et kohus on seotud väärteoasja arutamisel VTMS § 87 kohaselt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (3-1-1-56-16 p. 8). Maria Starõhhile väärteoprotokollis esitatud süüteokirjelduses ei ole teo toimepanemise vormi määratletud. Seega puudus kohtuvälisel menetlejal otsuses ja puudub ka kohtul menetlusaluse isiku kaebust lahendades õigus väljuda väärteoprotokolli teokirjeldusest ja hakata ise tuvastama mälukaartide ja adapteri S Si valdusse sattumise viisi. Puuduliku väärteokirjelduse alusel ei ole võimalik teha oletuslikke järeldusi selle kohta, et just Maria Starõhhi poolt anti lühiajaliste kokkusaamiste ajal kinnipeetavale S Sile üle tema kambrist veekeedukannu põhja seest leitud adapter ja mälukaardid. Pelgalt asjaolu, et failid on lisatud mälukaartidele enne Maria Starõhhi poolt kokkusaamistel käimist, ei anna alust järelduseks, et just tema poolt need ka Tallinna Vanglasse toimetati. Maria Starõhhile on heidetud ette ka ajavahemikul 15.09.2018 - 23.07.2019 pikaajalistel kokkusaamistel keelatud esemete üleandmist, kuigi väärteoprotokolli kantud teokirjeldusest ei nähtu, millistel kuupäevadel ta väidetavalt seda on teinud. Sellel perioodil on Maria Starõhhil olnud pikaajalisi kokkusaamisi S Siga kuuel korral. Kohtuväline menetleja kinnitas, et Tallinna Vanglas on kasutusel kehaskanner Safe Scout Provision L3, mis tuvastab isiku rõivastes ja inimese kehas peidetud esemeid, s.h metalli ja plastikut, alates mõõtmetest 3-5 mm. Kohus nõustub, et inimlikust eksimusest võib juhtuda, et keelatud ese jääb inimese kehal või kehaõõnsuses tuvastamata, kuid selline asjaolu ei saa toimuda korduvalt. Maria Starõhhile etteheidetud süüteo toimepanemise ajal on olnud kokku kuus pikaajalist kohtumist. Seega on kuuel korral kontrollitud teda selle kehaskanneriga. Isegi, kui kehaskanner ja seda opereeriv vanglaametnik ei tuvastanud Maria Starõhhi juures keelatud eset, siis vastavalt Tallinna Vangla kodukorrale otsitakse kinnipeetav pärast pikaajalise kokkusaamise lõppemist läbi. Kuna adapter ja mälukaardid leiti alles 18.09.2019, siis järelikult peale pikaajaliste kokkusaamiste lõppemist Maria Starõhhiga S Si läbiotsimistel tema juurest keelatud esemeid ei leitud. Seega ei ole leidnud tõendamist Maria Starõhhi poolt adapteri ja mälukaartide üleandmine S Sile pikaajalistel kokkusaamistel. Pealegi ei ole selle asjaolu tõendamiseks kogutud ühtegi tõendit, mistõttu on tegemist üksnes kohtuvälise menetleja oletusega. VTMS § 87 kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus, millega on kohus seotud. Seega ei saa kohus väljuda teokirjelduse piiridest ning hakata täitma kohtuvälise menetleja poolt tegemata jätmist ehk tuvastama, mil viisil väidetavalt Maria Starõhh nimetatud keelatud esemed karistust kandvale S Sile Tallinna Vanglas üle andis. Kuivõrd Maria Starõhh on eitanud väärteo toimepanemist, siis mälukaartide ja adapteri üleandmise viisi kindlakstegemata jätmine rikub kohtu hinnangul menetlusaluse isiku kaitseõigust ning ei võimalda ka tõendada Maria Starõhhi süüd väärteo toimepanemises. Tulenevalt eeltoodust kuulub kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 650019000201 tühistamisele ja väärteomenetlus Maria Starõhhi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p
  11. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.