1-17-9693/35

(3)Tartu Vangla edastas kohtule 28.02.2020 materjalid Ilgar Guliyevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Ilgar Guliyevi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 10.03.2020. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles negatiivseid. Süüdimõistetu puhul on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Ilgar Guliyev selgitas kohtuistungil, kuidas on tema vangistus kulgenud ja millised on tema plaanid vabanemise järgselt. Ta selgitas, et vanglas esinenud probleemid seoses töötamisest keeldumisega on seotud tema halva tervisega. Vabanedes on tal kindel töökoht olemas ja ta saaks töötada, sest tal oleks istuv töö. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ilgar Guliyev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Ilgar Guliyevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul võib positiivsete asjaoludena märkida, et Ilgar Guliyev on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, kus osales aktiivselt ja motiveeritult. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning teda toetab perekond. Siinkohal tuleb märkida, et elu- ja töökoht ning pere toetus olid süüdimõistetul ka varem, kuid need ei hoidnud teda eemale kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul osutuvad aga asjas esinevad negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamateks. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada Ilgar Guliyevi käitumist vangistuse jooksul ja süüdimõistetu isikut. Ilgar Guliyev kannab karistust rahvatervisevastase kuriteo eest, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetava käitumist vangistuse kandmise ajal ei saa pidada korralikuks. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise tõttu. Süüdimõistetu ise on põhjendanud keeldumist tervisliku seisundiga, samas ei ole ta vangla iseloomustuse kohaselt saanud meditsiiniosakonnalt töötamiseks vabastust. Kohtuistungil tõi Ilgar Guliyev välja, et vabanemise korral oleks tal võimalik töötada, sest teatud laadi tööde tegemist tema tervislik seisund siiski võimaldab. Kohtu hinnangul näitab vanglas kehtivate reeglite korduv rikkumine, et vangistus ei ole süüdimõistetut veel piisavalt mõjutanud ja tema vabastamine vangistusest oleks ennatlik. Isik, kes ka range järelevalve tingimustes ei suuda kehtivat korda järgida, on valiv talle pakutavate taasühiskonnastavate tegevuste (käesolevalt töö) osas, ei ole ilmselt valmis ka vabanedes kriminaalhooldusega kaasnevaid norme nõuetekohaselt täitma. Kinnipeetav, kes soovib 2

(3)vabaneda vangistusest enne tähtaega, peab endale teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal. Ilgar Guliyev ei ole seda teinud. Kinnipeetava antud selgitused tema rikkumiste kohta viitavad ennastõigustavale suhtumisele. Oma eksimuste mitte tunnistamine ja püüd ennast välja vabandada näitab, et isik ei soovi võtta vastutust oma käitumise eest. Kohtu hinnangul ei anna selline suhtumine alust arvata, et vangistus oleks Ilgar Guliyevi puhul oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav oleks teinud asjakohased järeldused edaspidiseks. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 28.04.2017 lahend 3-1-1-12-17 p 20). Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes on kinnipeetav osalenud aktiivselt, kuid tema käitumist ei ole võimalik pidada korrektseks. Seega ei ole alust arvata, et süüdimõistetu käituks edaspidi õiguskuulekalt ning sisuline eeldus Ilgar Guliyevi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ilgar Guliyevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3