KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-600 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi K Mi hagi E Ma vastu väljamõis

§102

lg 2, mille kohaselt kohus võib vähendada elatist mõjuval põhjusel, sh töövõimetuse tõttu. Hageja palub väljamõistetud elatist vähendada kuni 50 euroni kuus.

1. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud väidetega ning on seisukohal, et tegemist on faktiväidete moonutamisega. Kostja rõhutab, et hageja töötas
2. a kuni
3. a xxx. Järelikult ei takistanud hagejale määratud töövõimetus
4. aastal täita töökohustusi ning tasuda elatist täies ulatuses. Kostjale jääb arusaamatuks mis põhjustel ei ole hageja võimeline täitma ülalpidamiskohustust täies ulatuses. Asjaolu, et hageja omab 60% töövõime kaotust ei tähenda, et ta ei ole võimeline töötama ning teenima ülalpidamist nii endale kui lapsele. Kostja on seisukohal, et hagejal on olemas mitteametlik töökoht, kuna nende kooselu ajal hageja töötas mitteametlikult erinevate 2 tööandjate juures. Kostja on seisukohal, et eluliselt on mitteusutav, et hageja ei ole 40 aastasena võimeline leidma endale sellist teenistust (nt valvurina, müüjana) mis kataksid ta enda kulutused ning tasuda lapsele elatist. Kostja palub jätta hageja poolt esitatud kulutuste nimekiri ja I P pangakonto väljavõtted tähelepanuta. Kostja on arvamusel, et kulutuste nimekiri ja pangakonto väljavõte kuuluvad isikule, kes ei ole menetlusosaline ja esitatud tõendid ei puuduta antud tsiviilasja. Kostja märgib, et hageja peab kriitiliselt oma kulutused üle vaatama, näiteks enda kulude kokkuhoidmiseks võib hageja elada vanemate juures, siis langeksid kommunaalkulud ära jne.
5. Kostjale jääb arusaamatuks, mis põhjustel hageja leiab, et tema ja tema elukaasalase kulutused on eelistatumad kui kulutused oma alaealise lapsele. Kostja on seisukohal, et asjas ei ole erandlikke asjaolusid, mis annaks alust vähendada hagejalt välja mõistetud elatist alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Hageja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis takistaksid tal teenida sissetulekut, mis võimaldaksid maksta lapsele elatist vähemalt seadusega sätestatud määras. Hagejal kui lapsevanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduse juurde esitatud tõenditega, et pärast asjas 2-08-50822 jõustunud kohtulahendit oleks tema varaline seisund muutunud ehk halvenenud. Kostja on seisukohal, et hageja tervislik seisund ei ole aastate vältel halvenenud, mistõttu puuduvad alused hagiavalduse rahuldamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
7. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. E Ma on K Mi laps. Viru Maakohtu 09.09.
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-50822 mõisteti K Milt E Ma kasuks välja elatis alates 24.07.
3. a igakuise elatusrahana 139,01 eurot (2 175 EEK) kuus kuni E Ma täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tl 5-6).
4. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatis E Ma ülalpidamiseks 50 eurot kuus.
5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
6. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.
7. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
8. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. 3
9. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. 14.

§ 102

lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

1. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja.
2. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes

§ 102lg 2 2.

ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

17.

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

1. Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 09.09.
2. a tsiviilasjas nr 2-08-50822 tehtud otsuse jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal

§ 102lg 2 2.

ja

1. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
2. Sotsiaalkindlustusameti 21.05.
3. a otsusega nr xxx on K Mil tuvastatud 60 % töövõime kaotust ja Töötukassa 26.11.
4. a otsusega nr xxx on hinnatud tema töövõime (kuni 10.05.
5. a) puuduvaks (töövõime puudub, tl 12).
6. Kohus möönab, et töövõime puudumine mõjutab nii vanema varalist seisundit, tema võimalusi tööturul kui selle kaudu ülalpidamisvõimet ning võib olla aluseks väljamõistetud elatise vähendamisele.
7. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 50 eurole kuus. Samas on hageja täitemenetluses 042/2012/1413 täitnud elatise nõudeid regulaarselt perioodil jaanuar
8. a detsember
9. a 8 539,14 eurot (tl 39-40). Perioodil jaanuar
10. a kuni jaanuar
11. a summas 896,08 eurot (keskmiselt ca 75 eurot kuus, tl 41).
12. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). 23.

Kohtu päringule vastas Eesti Töötukassa, et K Mile on määratud puuduv töövõime 11.11.

1. a - 10.05.
2. a. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 13,79 eurot. Alates 01.04.
3. a hakkab kehtima puuduva töövõime korral 14,89 eurot päevas.
4. aasta jaanuaris ja veebruaris maksti hagejale 427,49 eurot, märtsis 399,91 eurot.
5. Sotsiaalkindlustusamet märgib vastuses, et K Mile makstakse puudega tööealise toetust 41,17 eurot kuus. 4
6. Hageja igakuine sissetulek ei ole tema töötasu, vaid töövõimetoetus ja puudega tööealise toetus kokku kuus 487,87 eurot (aprillist
7. a).
8. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmete kohaselt hagejal kinnisvara puudub. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub hagejale 3 sõidukit:  xxx registreerimisnumber xxx;  xxx registreerimisnumber xxx;  xxx registreerimisnumber xxx. Sõidukitele on seatud täitemenetluses 042/2012/1413 keelumärge.
9. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on arvestada muutust hageja töövõimes (töövõimetust) ehk mõjuvat põhjust

§ 102lg 2 mõttes elatise tasumiseks alla sätestatud miinimummäära.

1. Mõistlik ei ole kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul toime tulla. Samas, arvestades asjaolu, et hagejalt on elatisemakseid kinni peetud, st maksed on tehtud hageja töövõimest või selle puudumisest hoolimata, ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetud elatist hageja taotletud ulatuses, vaid 180-le eurole kuus.
2. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et hagejal puudub kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus arvestab lahendit tehes seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
3. Kohus selgitab hagejale, et isegi töökoha ning sissetuleku puudumine ei vabasta automaatselt vanemat ülalpidamiskohustuse täitmisest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (hagejal on 3 sõidukit). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
4. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et töötamise registri (TÖR) andmetel on hageja töötanud
5. a kuni
6. a töölepingute alusel. Järelikult ei ole hageja 60 % töövõime puudus takistanud täita töölepingutest tulenevaid kohustusi. Kohus möönab, et töövõime kaotus raskendab töökoha valikute ja piirab teatud töökohustuste täitmist, kuid see ei tähenda, et ei võimalda üldse tööl käia ja endale sissetulekut teenida.
7. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on hageja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 182 eurot kuus
8. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus K Milt välja elatise tütre E Ma ülalpidamiseks igakuiselt 180 eurot alates hagi esitamisest ja kuni tütre täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus 5
9. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
10. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6