Obsah (5)

§ 100§ 99§ 101§ 102§ 105

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-2762 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi N. K. ja M. K. hagi G. K. vastu elatise

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. G. K. on N. ja M. K. isa (tl 6-7). 6. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
3. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Tulenevalt

§ 102

lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. 8. Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist miinimummääras. Kostja tunnistab hagi ulatuses, mis jätab kostjale igal kalendrikuul seadusega ettenähtud miinimumi (2020.aastal on see 221,36 eurot). Vaidlust ei ole selles, et kostja on käesoleva ajani tasunud lastele igakuiselt elatist summas 160 eurot. 3 Kostja on esitanud maakohtule Eesti Töötukassa 13.12.2019 otsuse, mille kohaselt on tema töövõime osaline (tl 25-26). Kostja ülalpidamisel ei ole peale hagejate teisi alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras jääks majanduslikult vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanema töövõimetus võib

§ 102

lg 2 tulenevalt olla mõjuvaks põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. G. K. töötasu on X OÜ 03.03.2020 tõendi kohaselt (tl 24) 560 eurot (bruto) kuus. Kostja saab Töötukassalt toetust summas 7,8603 eurot päevas ehk keskmiselt 235,81 eurot kuus. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand (reg nr xxx) aadressil xxx, mida kostja kasutab oma elukohana. Muid sissetulekuid ja vara kostjal ei ole. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole kostja nimele sõidukeid registreeritud.

1. Hagejate teise vanema (ema J. K.) majanduslikku seisundit iseloomustavad andmed: - kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejate seaduslikule esindajale kinnisasi (reg nr xxx) aadressil xxx linn ning korteriomand (reg nr xxx) aadressil xxx - Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on J. K. nimele registreeritud sõiduk Buick Electra, reg. märk xxx (ehitusaasta 1967.a); - J. K. pangakonto väljavõtte kohaselt saab hagejate seaduslik esindaja igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 120 eurot, OÜ X töötasu ca 1 350 eurot kuus, elatist OÜ-lt ülalpeetavatele kokkuleppel G. K.ga 160 eurot (tl 57-75).
2. Vanemate majandusliiku seisundit iseloomustavatest andmetest nähtub, et hagejate seadusliku esindaja majanduslik seisund on oluliselt parem kui kostjal. Riigikohus on oma 06.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16 märkinud, et

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-118-12, p 15; nr 3-2-1-69-13, p 18). Eeltoodust tulenevalt peavad vanemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erineva (vastavalt vanema majanduslikule võimekusele). Kohtu hinnangul on hagiavalduses toodud laste vajaduste loetelus toodud kulud ülepaisutatud (N.e osa 690 eurot ja M.i 420 eurot). Kolmeaastase lapse tavapärane ülalpidamiskulu kuus ei ole 420 eurot. Ka kahe lapse toidukulu kuus 400 eurot on ülepaisutatud. Maakohtul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kumbki lastest vajaks eridieeti ning sellest tulenevalt täiendavat kulu toidule.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G. K. ei ole võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 292 eurot kuus, kahjustamata seejuures enda igapäevast elementaarset toimetulekut, kuid on võimeline tasuma 150 eurot kummalegi lapsele, st kokku 300 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kostja praegust olemasolevat ülalpidamisvõimet ning laste eeldatavat ülalpidamisvajadust arvestades on otsus täidetav.
2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. 4 Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5