← Eesti

2-17-1090/103

Obsah (21)§ 353§ 657§ 173§ 632§ 315§ 326§ 314§ 207§ 652§ 232§ 654§ 633§ 209§ 394§ 386§ 445§ 163§ 174§ 138§ 177§ 190

Tsiviilasi nr 2-17-1090 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2019. a, Tallinn T

§ 353

lg 1) tsiviilasja menetluse ja lubas menetlusse astuda LL pärijatel YY-l (kostja I) ja QQ-l (kostja II). Esimese astme kohtu lahend

  1. Maakohus rahuldas hagi
  2. juuni 2018 otsusega ning tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel
  3. augustil 2010 sõlmitud korteriomandite mõttelise osa müügilepingu, mis sisaldub XX, LL ja CC poolt allkirjastatud ning Valga notar Katri Kutsari poolt tõestatud notariaalaktis (notari ametitegevuse raamatu registri nr 2127/2010). Kohus kohustas YY ja QQ tagastama omandiõigus ½ mõttelisele osale registriossa nr 1315640 kantud korteriomandile, ½ mõttelisele osale registriossa nr 1315740 kantud korteriomandile ning ½ mõttelisele osale registriossa nr 1315840 kantud korteriomandile XX pankrotivarasse. Kohus kohustas kostjaid andma nõusoleku kinnistu omanikukande muutmiseks selliselt, et registriossa nr 1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 tehtud omanikukanded kustutatakse ning kinnistusraamatusse tehakse uued kanded, mille kohaselt on registriossa nr 1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 kantud korteriomandite ½ mõttelise osa omanikuks XX ja ülejäänud ½ mõttelise osa omanikeks võrdsetes osades YY ja QQ ning asendada YY ja QQ nõusolekud kohtuotsusega. Samuti tunnistas kohus tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel
  4. augustil 2010 sõlmitud OÜ Aurol (pankrotis, registrikood 10023752) osa müügilepingu, mis sisaldub XX ja LL poolt allkirjastatud ning Valga notar Katri Kutsari poolt tõestatud notariaalaktis (notari ametitegevuse raamatu registri nr 2193/2010). Kohus kohustas kostjaid andma üle OÜ Aurol (pankrotis) osa nimiväärtusega 15 945 eurot XX pankrotivarasse ning esitama OÜle Aurol (pankrotis) teate 15 945 euro suuruse nimiväärtusega osa ülemineku kohta XX-le. Kohus määras asendada YY ja QQ tahteavaldused osa omandi üleandmiseks ja sellest teavitamiseks kohtuotsusega. Menetluskulud jättis kohus YY ja QQ kanda, mõistes YY-lt ja QQ-lt välja menetluskulud solidaarselt summas 4 638 eurot XX (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp kasuks, kohustades YY ja QQ solidaarselt tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni.
  5. Harju Maakohtu
  6. juuni 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8339 nimetati XX pankrotimenetluses ajutine haldur, vaidlusalused tehingud on tehtud
  7. aasta augustis, seega vähem kui viis aastat enne XX pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamist. Seega on kohtu hinnangul tehingu tegemise ajal kehtinud PankrS § 110 lg 1 pst 4 tulenev ajaline eeldus tehingute kehtetuks tunnistamiseks täidetud.
  8. PankrS § 117 lg 1 p 5 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend. PankrS § 117 lg 3 järgi kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kohtu hinnangul on LL vastuväide käesolevaks hetkeks muutunud ainetuks. LL tuleb lugeda XX lähikondseks, lähikondseks olemine on tõendatud asjaoluga, et LL pärijad on Valga notar Katri Kutsari poolt
  9. veebruaril 2018 välja antud pärimistunnistuse kohaselt XX lapsed ja LL lapselapsed YY ja QQ. Seega on kostja I ja kostja II PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt XX lähikondsed.
  10. Kohtu hinnangul kahjustasid
  11. augusti 2010 ja
  12. augusti 2010 tehingud võlgniku võlausaldajate huve, tehingud halvendasid võlgniku varalist olukorda. 7

(17)Tsiviilasi nr 2-17-1090 Kostja väiteid selle kohta, et võlgnikul oli piisavalt vara kõigi kohustuste täitmiseks ning võlausaldajate huvid olid igati kaitstud, kohus veenvaks ei pea. Kohus on käesoleva menetluses tuvastanud, et võlgniku pankrotimenetluses on AS SEB Pank nõue summas 48 154 eurot tunnustatud ning kohustus on tagatud hüpoteegiga aadressil Tornimäe 7-122 Tallinnas korteriomandile. Tõendeid selle kohta, et kostja poolt viidatud hüpoteek tagaks mingeid muid reaalselt eksisteerivaid nõudeid võlgniku vastu, käesolevas menetlus kohtule esitatud ei ole. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et võõrandatud korteriomandite näol oli tegemist pankrotivara moodustamise ning võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt väärtusetu varaga. Kohus tuvastas Valga korterite ning Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika alusel, et võlgnik müüs vaidlusaluste korterite mõttelised osad nende turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, mida tõendab sh tehingus kajastuv notari märgitud tehinguväärtus. Kohus nõustub hagejaga selles, et OÜ Aurol varade arestimine kriminaalmenetluses ei mõjutanud OÜ Aurol osa väärtust
  1. augusti 2010 tehingu tegemise ajal. Eeltoodust tulenevalt oli OÜ Aurol osal tehingu tegemise ajal arvestatav väärtus. Müügilepingu p 3.
  2. kohaselt oli osa müügihind 249 500 krooni, mille LL kohustus tasuma hiljemalt
  3. augustiks
  4. Tõendeid selle kohta, et LL oleks osa omandamise eest võlgnikule tasunud, kohtule esitatud ei ole.
  5. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et
  6. augusti 2010 ja
  7. augusti 2010 tehingud olid tehtud eesmärgiga vältida kohustuse täitmist võlausaldajate ees ning teha võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või vähemalt raskemaks, seega on võlausaldajate huve kahjustatud teadlikult. LL isiklikult ei tasunud kummagi vaidlusaluse tehingu eest kokkulepitud müügihinda võlgnikule. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnik on enda kontolt võtnud perioodil 9-
  8. august 2010 sularaha 80 000 krooni ning samadel päevadel teinud LL kontole sularaha sissemakseid 99 000 krooni, mille arvelt on tasutud võlgnikule korteriomandite müügihind. Esitatud tõenditest võib kohtu hinnangul järeldada, et LL ja XX tegid vaidlusalused tehingud kooskõlastatult ja teadlikult võlgniku võlausaldajate huve kahjustades. Tehingud toimusid vahetult pärast seda, kui AS DNB Pank oli esitanud pankrotiavalduse OÜ MRP Ärigrupp vastu ning Tartu Maakohus oli
  9. juulil 2010 nimetanud äriühingule ajutised pankrotihaldurid, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et vaidlusalustel tehingutel puudus tegelikkuses LL ja XX jaoks sisuline majanduslik eesmärk ning tehingute eesmärk oli võlausaldajate huvide kahjustamine. Apellatsioonkaebus
  10. Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Esmalt leiavad kostjad, et menetlusnormide rikkumise tõttu on võetud ära kostjatelt nende õigus ja võimalus esitada omapoolseid seisukohti, sest kohus ei ole kostjatele kätte toimetanud hagimaterjale täiskomplektsuses – kohtu saadetud fail sisaldas vaid hagiavalduse lisade fragmente. Kohus ei ole täitnud ka selgitamiskohustust, kuigi kostjatel ei olnud menetluses õigusteadmistega esindajat. Kostjad leiavad, et kohus on ebaõigesti leidnud, et LL teadis või pidi teadma, et nimetatud tehingutega kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve. Kohus on tuginenud oletuslikele 8
(17)Tsiviilasi nr 2-17-1090 väidetele. Kostjad leiavad, et ei ole eluliselt usutav, et tehingute tegemise ajal 79-aastane enamuse oma elust algklasside õpetajana töötanud inimene pidi olema sellistest asjaoludest teadlik. Lisaks ei ole kohus lahendis tuvastanud, et LL oli võlgniku lähikondne PankrS 110 lg 3 mõttes. Kohus on ebaõigesti leidnud, et ainuüksi pärimise tõttu üldõigusjärglasena menetlusse astumine annab aluse siduda tehingute tegijaks kostjad, kui võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes. Lisaks olid kostjad tehingute tegemise ajal alaealised, mistõttu ei saa nende puhul asuda seisukohale, et nad teadsid või pidid teadma tehingute kahjulikkusest võlausaldajatele. Kostjad leiavad, et LL surma ja õigusjärglusest tulenevalt pärijate menetlusse kaasamisega on ära langenud hagi alus ning kohus oleks pidanud menetluse lõpetama. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Esmalt leiab hageja, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest see on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Teiseks leiab hageja, et kohus ei ole rikkunud menetlusnorme, vaid kostjate enda käitumise tulemusel jäid nende seisukohad kohtule tähtaegselt esitamata. Samas ei väära see maakohtu lõppjäreldust, sest kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et LL tuleb lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes ning seega tuleb eeldada, et LL oli teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest (PankrS § 110 lg-d 2 ja 3). Menetluse käik
  3. mai 2019 kirjaga teatas ringkonnakohus, et menetleb asja kirjalikus menetluses ja teeb kohtulahendi avalikult teatavaks
  4. mail
  7. mai 2019 määrusega uuendas kohus asja menetluse ning määras kohtuistungi aja. Ringkonnakohtu seisukoht
  8. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel 3. augustil 2010 sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite mõttelise osa müügilepingud, kohustas YY ja QQ tagastama omandiõigus ½ mõttelisele osale registriossa nr 1315640 kantud korteriomandile, ½ mõttelisele osale registriossa nr 1315740 kantud korteriomandile ning ½ mõttelisele osale registriossa nr 1315840 kantud korteriomandile XX pankrotivarasse ning andma kinnisasjade omanikukannete muutmiseks vastavad nõusolekud ja asendas kostjate nõusolekud kohtuotsusega. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, kuid osaliselt tuleb

§ 657lg 2¹ alusel muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb

§ 173lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.

21. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus asjas esitatud asjaolusid arvestades ekslikult, et LL tuleb lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes seetõttu, et käesolevalt on menetlusse astunud LL pärijad üldõigusjärglasena, kes on PankrS § 117 lg 1 p 3 järgi 9

(17)Tsiviilasi nr 2-17-1090 võlgniku lähikondsed. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et
  1. augustil 2010 sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite mõttelise osa müügilepingute puhul on täidetud PankrS § 109 lg 1 tähenduses PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi tehingu tagasivõitmise eeldusena võlausaldajate huvide kahjustamine. Kolleegium saab maakohtu eksimuse parandada ja muuta selles osas lõppjäreldust ja otsuse põhjendusi.
  2. Esmalt selgitab aga ringkonnakohus, miks ei saa nõustuda hageja väitega, et apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult ja see tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Maakohus on rahuldanud 13. augusti 2018 määrusega hageja taotluse kostjatele

§ 315

¹ lg 1 järgi vaidlustatud lahendi kättetoimetamiseks hageja enda korraldamisel kohtutäituri vahendusel (tl 88, II kd), millest hageja on kohut

  1. septembri 2018 menetlusdokumendis ka nõuetekohaselt teavitanud (tl 90-100, II kd). Kohtutäituri poolt kättetoimetamise kohta koostatud dokumentidest nähtub, et kohtutäitur on toimetanud Harju Maakohtu
  2. juuni 2018 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-1090 YY seaduslikule esindajale CC-le kätte
  3. augustil 2018 selle postkasti panekuga (tl 92-94, II kd). Samas on kohtutäitur
  4. augusti 2018 aruandes selgitanud, et QQ-le ei õnnestunud menetlusdokumente kohtuasjas nr 2-17-1090 kätte toimetada registrijärgsele elukoha aadressile Kastani tn 24a-31 Tartus, sest kohtutäituri kogutud informatsiooni kohaselt viibib adressaat pikemat aega mujal. Menetlusdokumendid on kohtutäituri poolt jäetud
  5. augustil 2018 ametitoimingu taotleja (ehk hageja) soovil aadressi Kastani 24a-31, Tartu juurde kuuluvasse postkasti (tl 96, II kd). Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et QQ-le ei saa lugeda kohtutäituri vahendusel Harju Maakohtu
  6. juuni 2018 kohtuotsust kättetoimetatuks selle
  7. augustil 2018 aadressil Kastani tn 24a31 Tartus postkasti panekuga

§ 326

alusel, sest kohtutäituri kogutud informatsiooni kohaselt (tl 96 pöördel, II kd), sh QQ enda menetluses avaldatu järgi (vt nt tl 48 ja 66, II kd), saab järeldada, et Kastani 24a-31, Tartu eluruum ei olnud QQ tegelikuks elukohaks, kuna ta viibib suurema osa aastast välisriigis koolis. Seega ei olnud täidetud

§-s 326 sätestatud menetlusdokumendi postkasti panekuga kättetoimetatuks lugemise teine eeldus, et tegemist peab olema ka tegelikult saaja elukohaga (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, lk 174, p 3.1.

  1. c; RKTKo 11.12.2006, 3-2-1-12806, p 26). Seetõttu on kolleegiumi hinnangul maakohus
  2. juuni 2018 kohtuotsuse toimetanud põhjendatult ise
  3. septembri 2018 e-kirjaga sj QQ-le kätte. Kohus on e-kirjas muuhulgas selgelt märkinud, et kui kostjad ei kinnita viivitamatult kohtuotsuse kättesaamist, loetakse kohtuotsus kostjatele kättetoimetatuks

§ 314¹ lg 1 järgi kolme tööpäeva möödumisel alates kirja saatmisest (tl 101, II kd).

Kostjad on esitanud ühise apellatsioonkaebuse

  1. oktoobril 2018, s.o 30 päeva jooksul alates kohtu poolt
  2. septembri 2018 e-kirjaga kohtuotsuse kättetoimetatuks lugemisest

§ 314¹ lg 1 järgi QQ-le.

Arvestades, et kostjad on käesolevas asjas vältimatud kaaskostjad ning QQ apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt, siis tulenevalt

§ 207lg-st 3 puudub alus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.

23. Käesolevas asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud: - LL oli võlgniku elukaaslase CC ema. - LL oli YY ja QQ vanaema. 10

(17)Tsiviilasi nr 2-17-1090 - Tartu Maakohtu
  1. juuli 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 nimetati OÜ MRP Ärigrupp ajutised pankrotihaldurid ning
  2. septembri 2010 otsusega kuulutati välja OÜ MRP Ärigrupp pankrot. XX oli OÜ MRP Ärigrupp osanik ja juhatuse liige. - XX sõlmis
  3. augustil 2010 LL ja CC-ga lepingu korteriomandite aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (reg osa 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840), Valga ½ suuruste mõtteliste osade müümiseks LLle, mille teiseks kaasomanikuks oli CC. Lepingu p 3.1 kohaselt oli iga kaasomandiosa müügihinnaks 30 000 krooni. Lepingu p-ide 3.4 ja 4.2 järgi koormati eelnimetatud korteriomandid tervikuna XX kasuks tähtajatute ja tasuta isiklike kasutusõigustega. - korteriomandid aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (reg osa 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840) on koormatud alates
  4. detsembrist 2001 ühishüpoteegiga AS SEB Pank kasuks. Hüpoteegi summa on 400 000 krooni (s.o 25 564.65 eurot [tl 45-47, I kd]). -
  5. augustil 2010 allkirjastatud osaühingu osa jagamise avalduse ja osa müügilepingu p 1.1 kohaselt müüs XX temale kuulunud 250 000 kroonise nimiväärtusega osast 99,8 %, s.o osa nimiväärtusega 249 500 krooni LL-le müügihinnaga 249 500 krooni (s.o selle nimiväärtus). Müügihinna laekumist võlgniku pangakontodelt ei nähtu. - Ajavahemikul 8-
  6. august 2010 kandis XX oma kontodelt OÜ-le Aurol üle kokku 5 075 000 krooni, s.o cá 325 000 eurot ning lisaks võõrandas XX
  7. augusti 2010 lepinguga OÜ-le Aurol viis kinnisasja müügihinnaga kokku 245 000 krooni (lepingu pid 3.1 ja 3.2). Müügihinna laekumist võlgniku pangakontodelt ei nähtu. Kolleegiumi hinnangul puudub eelnimetatud asjaolude üle vaidlus ka apellatsioonimenetluses, mistõttu võtab ringkonnakohus need asjaolud apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (

§ 652lg 1 p 1). 24. Vastavalt tehingute tegemise ajal kehtinud Pankr

S § 109 lg-le 1 koosmõjus § 110 lg 1 p-ga 4 peab tehingu tagasivõitmiseks olema täidetud kokkuvõttes neli eeldust – tehing peab olema tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, võlgnik kahjustas teadlikult tehingutega võlausaldajate huve, tehingu teine pool oli võlgniku lähikondne ning tehingu teine pool, kes oli võlgniku lähikondne, teadis või pidi teadma tehingute kahjulikkusest võlausaldajate huvidele.

  1. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kohus on õigustatult lugenud LL võlgniku lähikondseks seetõttu, et kohtumenetluse ajal on LL surnud ning kohus on lubanud LL pärijatel, võlgniku lastel YY-l ja QQ-l astuda menetlusse kostjatena. Samuti on vaidluse all asjaolu, kas
  2. augusti 2010 ja
  3. augusti 2010 tehingutega kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve ning, kas LL teadis või pidi seda teadma (PankrS § 110 lg 1 p 4).
  4. Kolleegium leiab, et kuigi praegusel juhul on esialgne kostja, LL, surnud ja menetlusse on lubatud astuda tema pärijatel, kes on võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lg 1 p 3 järgi, tuleb tehingu kehtetuks tunnistamise eeldusena võlgniku lähikondsuse tuvastamisel lähtuda tehingu teinud isiku seotusest võlgnikuga ehk LL-st, mitte isiku üldõigusjärglastest, nagu maakohus on ekslikult leidnud. Seega muudab kolleegium maakohtu vastavaid põhjendusi. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et võlgnik ja ta elukaaslane CC, kes on ühtlasi ka võlgniku laste YY ja QQ ema, elasid koos ühes majapidamises LL-ga, kes on võlgniku laste 11

(17)Tsiviilasi nr 2-17-1090 vanaema. Esitatud asjaolud võimaldavad teha järelduse, et LL oli võlgnikuga lähedane isik, kellel oli võlgnikuga ühine oluline perekondlik huvi, mis sh väljendus ühises majanduslikus huvis säilitada perekonna heaolu. Võlgniku lähikondsust LL-ga kinnitab kolleegiumi hinnangul ka asjaolu, et LL pärandas kogu oma vara võlgniku lastele (tl 196, I kd). Ei LL ega YY ja QQ ei ole kolleegiumi hinnangul hageja esitatud asjaolusid ümber lükanud ega esitanud muid asjaolusid, mis annaks alust jõuda vastupidisele seisukohale, mistõttu leiab ringkonnakohus, et LL on põhjendatud lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 järgi.
  1. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu selgitustele, mille kohaselt peab kehtetuks tunnistatav tehing kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses (RKTKo 03.05.2017, 3-2-1-30-17, p 13). Kusjuures võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise (RKTKo 03.11.2008, 3-2-1-90-08, p 12).
  2. Kolleegium leiab aga erinevalt maakohtust, et hageja ei ole asjaolu, et XX müüs vaidlusaluste korteriomandite mõttelised osad nende turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, tõendanud. Asjas on tuvastatud, et XX sõlmis
  3. augustil 2010 LL ja CC-ga lepingu korteriomandite aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (reg osa 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840), Valga ½ suuruste mõtteliste osade müümiseks LL-le, mille teiseks kaasomanikuks oli CC. Lepingu p 3.1 kohaselt oli iga kaasomandiosa müügihinnaks 30 000 krooni (s.o 1 917.35 eurot), kokku kaasomandi osade eest seega 90 000 krooni (s.o 5 752.05 eurot).
  4. Hageja väitel oli Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika järgsest keskmisest müügihinnast (140.65 eurot/m2) lähtudes ning arvestades, et
  5. augusti 2010 müügilepingu esemeks olnud korteriomandite reaalosadeks olevate korterite üldpind oli kokku 141,7 m2, vaidlusaluste korteriomandite turuhind 2010 augustis kokku 19 925.88 eurot ning võlgnikule kuulunud ½ mõtteliste osade turuhind järelikult 9 962.94 eurot (ca 155 885 krooni), mis ületab oluliselt nende müügihinda
  6. augusti 2010 lepingu järgi (tl 177, I kd). Hageja on oma väidete tõendamiseks kohtule esitanud Valga korterite ning Maaameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika (tl 181 ja 182, I kd). Kolleegium leiab, et vaidlusaluste korteriomandite mõttelise osa harilikku väärtust ei saa praegusel juhul tuletada Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika järgsest keskmisest müügihinnast, sest statistika, millele hageja tugineb, ei arvesta, et müügilepingude esemeks olnud korteriomandite mõttelisi osi koormas ühishüpoteek. Vastavalt TsÜS §-ile 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asjas on tuvastatud, et vaidlusalused korteriomandid aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (reg osa 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840) on koormatud alates
  7. detsembrist 2001 ühishüpoteegiga AS SEB Pank kasuks hüpoteegi summaga 400 000 krooni. Arvestades, et hageja peab korteriomandite mõtteliste osade müümist lepingus sätestatud hinnaga võlausaldajate huve kahjustavaks põhjusel, et tehing ei olnud tehtud turutingimustel, pidi hageja näitama ja tõendama kaasomandis oleva asja väärtust koos seda koormava hüpoteegiga hinnates ja selle alusel kaasomaniku osa tema mõttelise osa suuruse alusel välja arvutades, et mõttelise osa turuhind on madalam, kui lepingujärgne müügihind. 12
(17)Tsiviilasi nr 2-17-1090 Hageja seda kolleegiumi arvates tõendanud ei ole, sest hageja esitatud Valga korterite ning Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika korteriomandite hüpoteekidega koormatust ei arvesta (tl 181 ja 182, I kd).
  1. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt ei mõjuta hüpoteek koormatud kinnisasja väärtust põhjusel, et kuigi SEB Pank AS hüpoteegipidajana saab oma nõuet rahuldada ka kostja omandis olevate kaasomandiosade arvel, ei tähendaks see hüpoteegiga tagatud võlgniku kohustuste lõppemist, vaid AS SEB Pank nõue läheks seaduse (AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p-d 1 ja 2) alusel üle kostjale ulatuses, milles see rahuldatakse kostja kaasomandiosade arvel (hageja viide RKTKo nr 3-2-1-152-13, p-d 14-15). Ka juhul, kui lähtuda sellest, et praeguses asjas läheks laenuandja võimalik nõue rahuldatud ulatuses seaduse alusel kostjale üle, ei võimalda see teha järeldust, et mõistlik turuosaline oleks valmis maksma hüpoteegitud kinnisasja eest võrdset hinda koormatiste vaba asjaga, sest ainuüksi nõude üleminek ei välista võimalikku täitmisriski, mis mõjutab asja harilikku väärtust.
  2. Ringkonnakohus leiab, määravat tähtsust vaidlusaluste korteriomandite mõtteliste osade hariliku väärtuse hindamisel ei ole ka asjaolul, et
  3. augusti 2010 tehingu tõestanud notar on pidanud müügihinda 90 000 krooni korteriomandite harilikust väärtusest madalamaks ning tehinguväärtusena on kajastatud 169 333.33 krooni (I kd tl 43 pöördel). Tehinguväärtus ei ole samastatav asja turuhinnaga TsÜS § 65 tähenduses, sest tehinguväärtuse määramise eesmärgiks on arvutada selle alusel välja notari tasu ning tehinguväärtuse kindlaks tegemisel lähtutakse kindlatest piiratud kriteeriumitest (NotTS § 3), kuid ei võeta aluseks asja turuväärtuse hindamise standardeid.
  4. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul hageja tõendanud, et
  5. augusti
  6. korteriomandite mõtteliste osade müügitehingute tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses, mis võimaldaks tuvastada võlausaldajate huvide kahjustamise. Eeltoodud põhjendustel ei ole XX ja LL vahel
  7. augustil 2010 sõlmitud korteriomandite mõttelise osa müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise eeldused täidetud ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  8. Ülejäänud osas apellatsioonkaebuse väited otsuse tühistamiseks alus ei anna. Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus asjas esitatud tõendeid arvestades põhjendatult, et OÜ Aurol osa
  9. augustil 2010 müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise PankrS § 109 lg 1 koosmõjus PankrS § 110 lg 1 p-iga 4 kohaldamise eeldused on täidetud ning hagi on selles osas õigesti rahuldatud.
  10. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et PankrS § 110 lg 3 järgi eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning vastupidist tuleb tõendada (vt RKTKo 21.05.2012, 3-2-1-62-12, p 9 II lõik). Kolleegiumi hinnangul on maakohus antud eelduse täitmise aluseks olevaid asjaolusid analüüsinud ning teinud nendest õiged järeldused (vaidlustatud otsuse p-id 1213), seostades asjaolusid õigete materiaalõiguse normidega ja hinnanud tõendeid

§ 232lg-te 1 ja 2 kohaselt.

Ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et kohtu ette toodud asjaoludest koosmõjus esitatud tõenditega saab teha järelduse, et LL oli teadlik tehtud tehingu kahjulikkusest võlgniku võlausaldajate huvidele (PankrS § 110 lg 1 p 4 neljas eeldus) ning neid ei korda (

§ 654lg 6). Ainuüksi asjaolud, et LL oli tehingu tegemise 13

(17)Tsiviilasi nr 2-17-1090 ajal teatud vanuses ning oli elu jooksul pidanud õpetaja ametit, ei anna alust järeldada, et ta võlgniku lähikondsena ei teadnud või ei pidanud teadma, et vaidlusalused tehingud on võlausaldajate huve kahjustavad. Vastupidi, õpetaja elukutse eeldab kõrgemat haritust ning sellega kaasnevat suuremat arusaamist asjadest.
  1. Kolleegium ei nõustu kostjate seisukohaga, et maakohus oleks pärast esialgse kostja, LL, surma pidanud tsiviilasja menetluse hagi läbivaatamata jätmisega lõpetama, ning kui kohus lubas LL pärijatel ehk kostjatel menetlusse astuda LL üldõigusjärglasena, ei saanud nad teada tehingute võimalikust võlausaldajate huvide kahjustamisest, sest kostjad olid tagasivõitmisele esitatud tehingute tegemise ajal alaealised. Kolleegium selgitab, et tagasivõitmise nõude võib esitada ka tagasivõidetava tehingu või toimingu teinud isiku üldõigusjärglase vastu (PankrS § 116 lg 1), kuid sellisel juhul tuvastatakse PankrS § 110 lg 1 p-is 4 sätestatud lähikondse teadmine, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (s.o neljas eeldus) lähtudes tehingu teinud lähikondsest, mitte üldõigusjärglastest (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 25 I lõik). Seega on maakohus pärast LL üldõigusjärglaste kostjatena menetlusse astumise lubamist õigustatult hagi menetlemist jätkanud.
  2. Apellatsioonkaebuses heidavad kostjad maakohtule ette hagiavalduse mittekompleksset (ehk puudulike lisadega) kättetoimetamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist sellise eksimusega, mis tingiks maakohtu lahendi tühistamise. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, mis osas muutuksid kostjate seisukohad, kui maakohus oleks hagiavalduse lisad neile nõuetekohaselt kätte toimetanud (vt

§ 633lg 3 p-d 2 ja 3) (vt nt RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 23).

  1. Kolleegium ei pea põhjendatuks apellatsioonkaebuse väidet maakohtu poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmise kohta. Kostja I seaduslik esindaja on märkinud ekirjas selgesõnaliselt, et nõustub asja kirjaliku menetlusega (tl 73, II kd), mistõttu ei nõustu kolleegium sellega, et maakohus pidanuks antud kirjast järeldama, et kostja I seaduslik esindaja soovib kohtuistungi edasilükkamist.
  2. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõigust, kui ei määranud kostjatele täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaega.

§ 209

lg 2 kohaselt on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. See tähendab, et üldõigusjärglase menetlusse kaasamine ning menetluse jätkumine üldõigusjärglase suhtes ei mõjuta menetluse seisu ega poolte õigusi ja kohustusi menetluse raames. Pärast üldõigusjärglase menetlusse kaasamist jätkatakse menetlust selliselt, nagu oleks üldõigusjärglane olnud algusest peale menetluse pooleks. See tähendab mh ka seda, et õigusjärglasel ei ole õigust esitada uusi taotlusi, kui eelneja on nende esitamise tähtaja minetanud (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1120, p 3.4.1.3). Arvestades, et esialgne kostja LL on esitanud kohtule nõuetekohase (

§ 394

lg 1) vastuse hagiavaldusele (tl 167-172, I kd), ei ole kohus rikkunud menetlusnormi, kui ei andnud kostjatele võimalust esitada enda täiendavaid seisukohti. Lisaks on kostjad saanud oma seisukohad esitada apellatsioonkaebuses, millega kohus on praegu ka arvestanud. 39.

§ 652lg 1 p 2 ja lg 4 alusel jätab kohus asja juurde võtmata hageja apellatsioonkaebuse vastusega esitatud kirjavahetuse, sest need tõendid on toimikus juba 14

(17)Tsiviilasi nr 2-17-1090 olemas (tl 28, 44, 49, II kd). Kuna tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis neid esitajale ei tagastata, vaid tõendid eemaldatakse toimikust.
  1. Harju Maakohus rahuldas
  2. jaanuari 2017 määrusega hageja hagi tagamise avalduse, milles määras kanda Valgas J. Kuperjanovi 43-1 (registriosa nr 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (registriosa nr 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (registriosa nr 1315840) asuvate korteriomandite ½ mõtteliste osade omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks eelmärge XX (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp kasuks ning keelas LL-l registriosadesse nr 1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 kantud korteriomanditele AS-i SEB Pank kasuks seatud ühishüpoteegiga tagatavate nõuete kohta sõlmitud tagatiskokkulepete muutmine ja uute tagatiskokkulepete sõlmimine. Lisaks määras kohus arestida OÜ Aurol osa omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks LL-le kuuluv OÜ Aurol (registrikood 10023752) osa nimiväärtusega 15 945 eurot ning keelata LL-l OÜ Aurol osast nimiväärtusega 15 945 eurot tuleneva hääleõiguse teostamine OÜ Aurol osanike poolt järgmiste otsuste vastuvõtmisel – osaühingu osakapitali suurendamine või vähendamine; osaühingu lõpetamine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; osaühingu osade registreerimine Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Arvestades, et hagi jääb korteriomandite mõtteliste osade müügilepingu kehtetuks tunnistamise ja selles osas vara pankrotivarasse tagasivõitmise nõudes rahuldamata, tuleb Harju Maakohtu
  3. jaanuari 2017 hagi tagamise määrus korteriomanditele eelmärgete ning AS-i SEB Pank kasuks seatud ühishüpoteegiga tagatavate nõuete kohta sõlmitud tagatiskokkulepete muutmise ja uute tagatiskokkulepete sõlmimise keelu seadmise osas

§ 386lg 4 alusel tühistada.

Ülejäänud osas tuleb määratud abinõud jätta jõusse kohtulahendi täitmise tagamiseks (

§ 445lg 2).

41. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Arvestades, et hagi rahuldati hagi hinnast (s.o 42 083.06 eurot) cá 66 % ulatuses (OÜ Aurol osa väärtus hagi esitamise ajal, s.o 27 913.06 eurot) ja samas ulatuses jäi apellatsioonkaebus rahuldamata, tuleb kõikides kohtuastmetes hageja menetluskuludest jätta võrdses osas, s.o 33% ulatuses

§ 163lg 1 ja § 165 lg 1 alusel YY ja 33% ulatuses QQ kanda.

Kostjate kõikides kohtuastmetes kantud menetluskuludest 34% jääb

§ 163

lg 1 järgi hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

  1. Arvestades, et kostjad ei ole esitanud ei maa- ega ringkonnakohtus menetluskulude nimekirju, tuleb märkida, et kostjatel puuduvad menetluskulud, mida hagejalt välja mõista.
  2. Maakohtus esitatud menetluskulu nimekirjas palub hageja kostjatelt välja mõista menetluskulud kokku summas 4 638 eurot (asjas tasutud riigilõiv kokku 1 050 eurot, esindaja kulu 3 552 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 36 eurot ja registripäringute eest 24 eurot). Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse, hagi tagamise avalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks, kostja vastustega tutvumiseks, kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks kokku 24 h ja 31 min ulatuses (tl 76, II kd). Esindaja tunnitasuks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 144 eurot). 15

(17)Tsiviilasi nr 2-17-1090
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot, millele lisandub käibemaks, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
  2. Riigilõiv kokku summas 1 050 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 36 eurot ja registripäringute eest 24 eurot on põhjendatud kulutused

§ 138lg 2 ja § 144 p 5¹ järgi.

Samas leiab ringkonnakohus, et hageja ajakasutus hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kokku 14h ja 15min ulatuses ei ole põhjendatud. Arvestades dokumentide mahtu ja sisutihedust peab kolleegium hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kulunud aega mõistlikuks ja põhjendatuks 12h ulatuses. Samuti on hageja ülehinnanud ajakulu kostja vastusele seisukoha koostamiseks, mis vähemalt 2 lehekülje ulatuses kordab hagiavalduses märgitut, mistõttu peab ringkonnakohus selle dokumendi koostamiseks põhjendatuks ajakuluks 6h ja 47min. Ülejäänud menetluskulu nimekirjas märgitud toiminguid (kohtutäituri saadetud dokumentidega tutvumine ja teate koostamine kohtule, 19min; kostja taotlusega tutvumine ja edasiste menetlustoimingute võimalikkuse analüüs, 12min; kiri kohtule LL pärimismenetluse kohta, 7min; taotlus kohtule notarilt pärijate andmete nõudmiseks, 23min; avaldus üldõigusjärglaste menetlusse astumise lubamiseks ja asja menetluse jätkamiseks, 32min; ettevalmistus kohtuistungiks, 30min ning esindus kohtuistungil, 25min) peab ringkonnakohus vajalikeks ja märgitud ajalises mahus põhjendatuks, mistõttu loeb kolleegium hageja esindajakulu maakohtus põhjendatuks 21h ja 15min (21,25h) ulatuses, mis vastab 3 060 eurole (21,25 x 144eurot/h). Seega peab ringkonnakohus hageja maakohtus kantud menetluskulusid põhjendatuks kokku summas 4 170 eurot (1 050 + 36 + 24 + 3 060). Maakohtus hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 468 euro ulatuses (4 638 – 4 170).

  1. Ringkonnakohtus esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsiooniastmes kandnud menetluskulud kokku summas 1970.40 eurot (käibemaksuga).
  2. Ringkonnakohus, analüüsides ja hinnates hageja ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole täies mahus põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei saa lepingulise esindaja kulu, mis on tekkinud
  3. novembri 2018 seisukoha koostamisele apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta 2h ja 24min ulatuses pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus hageja ei olnud kohustatud seda dokumenti esitama (vrdl RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-158-12, p 12). Ülejäänud toimingud (Tallinna Ringkonnakohtu
  4. novembri 2018 määruse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, 24min; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, 6h ja 22min; kohtu kirjaga tutvumine, menetlusliku olukorra analüüs, suhtlus kliendiga, 13min; kostjate seisukohaga tutvumine ja sellele vastuse koostamine, 5h) peab kolleegium märgitud ulatuses põhjendatuks, arvestades läbitöötatud dokumentide sisu ja mahukust ning koostatud dokumentide vajalikkust. Arvestades eeltoodut, loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 11h ja 59 min (s.o 11,98 h), mis lepingulise esindaja tunnihinda (144 eurot) arvestades teeb 1 725.12 eurot (11,98 h x 144 eurot/h). Hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb seega rahuldamata 242.28 euro ulatuses (1 970.40 – 1 725.12).
  5. Eeltoodust tulenevalt on hageja kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud põhjendatud 5 895.12 euro ulatuses (4 170 + 1 725.12). Kokku jäävad hageja menetluskulude 16

(17)Tsiviilasi nr 2-17-1090 kindlaksmääramise taotlused rahuldamata 710.28 euro ulatuses (468 + 242.28). Hageja põhjendatud menetluskuludest 66% on 3 890.78 eurot (5 895.12 x 66%), mis tuleb mõlemalt kostjalt võrdses ulatuses hageja kasuks välja mõista summas 1 945.39 eurot (3 890.78 : 2). 50. Hageja palub märkida lahendis, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 177

lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus välja mõista kostjatelt viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 51.

§ 190

lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel (

§ 190lg 5).

Ringkonnakohus on 22. novembri 2018 määrusega rahuldanud kostja I menetlusabi taotluse ja vabastanud ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1 000 euro tasumisest. Kuna hageja kanda jäi 34% kostjate menetluskuludest, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista kostjale I apellatsiooniastmes antud menetlusabist riigilõivu tasumiseks 340 eurot (1 000 eurost 34%), mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele. Arvestades, et kostja I on alaealine, peab kolleegium põhjendatuks vabastada ta ülejäänud menetluskulude, s.o 660 euro, riigituludesse tasumise kohustusest

§ 190lg 7 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kaupo Paal 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.