Obsah (4)

§ 185§ 238§ 175§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2117 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Meelika Aava Kriminaalasi Lau

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Lauri Heintalu’lt Eesti Vabariigi kasuks 64,80 (kuuskümmend neli) eurot ja kaheksakümmend senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE

1. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Lauri Heintalu on kohtu alla antud ja süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 27.09.2019.a otsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega, katseajaga kuni 27.03.2021.a 09.01.2020.a kella 23.30 paiku lõhkus alkoholi tarvitanuna XXX korteri lukustatud välisukse ning tungis korteri koridoris kallale DD-le, lõi teda rusikaga ühel korral kõhtu ja ühel korral näkku suu piirkonda, põhjustades selliselt kannatanule füüsilist valu ja marrastuse huulele. Samuti tema 01.02.2020.a kella 22.50 ajal tungis ta alkoholi tarvitanuna XXX korruselamu I trepikojas ootamatult kallale CC-le ning lõi talle rusikaga näkku, mille järgselt kannatanu maha kukkus. Seejärel lõi Lauri Heintalu maas lamavat kannatanut mitmel korral rusika ja jalaga pea piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning tekitas mitmed tervisekahjustused: turse ja marrastuse paremale põsele, marrastuse vasakule kõrvalestale, hematoomi huulte siseküljele ning haava pealaele.
3. Pärnu Maakohtu 30.03.
4. a otsusega lühimenetluses tunnistati Lauri Heintalu süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra 1 (ühe) aasta vangistuseni. Kar

S § 68 alusel arvati eelvangistus 2 (kaks) päeva, ajavahemikul 14.01.-15.01.2020.a, karistusaja hulka ning määrati, et kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 27.09.2019.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, 9 (üheksa) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.02.2020.a. Määrati, et tõkend, vahistamine, tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

§ 175

lg 1 p 4, p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti Lauri Heintalult menetluskuludena välja määratud kaitsjale määratud tasu summas 516, 00 eurot ja sundraha 876 eurot, kokku 1392, 00 eurot. ESITATUD APELLATSIOON

1. Pärnu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, kes taotleb Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist Lauri Heintalule mõistetud karistuse osas. Apellant palub, et süüdistatavale võiks viimase võimalusena mõista karistuse vangistuse näol sellises määras nagu seda mõistis maakohus, kuid mõistetud karistuse vangistuse näol võiks aga KarS § 69 kohaselt asendada üldkasuliku tööga. Selline oli süüdistatava palve ka maakohtule. Maakohus ei arvestanud küllaldaselt asjaoludega, millised võimaldanuks Lauri Heintalule mõista karistuse tema poolt maakohtus taotletud kujul. Maakohus arvestas põhiliselt ainult 2 Lauri Heintalu varasemate karistustega arvestamata, et tegemist on nõrga isiksusega, kellel oli tekkinud tõeline soov end ravida, elukorraldust muuta ja normaalset elu elada. Maakohus karistuse mõistmisel ei ole arvestanud, et ajavahemikul 04.10.2019.a. kuni 2020.a. alguseni Lauri Heintalu alkoholi ei tarvitanud, oli 24.10.2019.a. täitnud kohustuse alluda alkoholismivastasele ravile. Lauri Heintalule oli kriminaalhooldaja poolt antud kohustus läbida sotsiaalprogramm Pere- ja Paarisuhte vägivalla vähendamine, samuti oli antud talle kohustus võtta end arvele Töötukassas. Sotsiaalprogrammiga ei jõudnud Lauri Heintalu alustada, kuid oli võtnud end arvele Töötukassas. Lauri Heintalu oli jõudnud 2020.a. märtsikuuks arusaamisele, et ilma kõrvalabita, ilma psühhiaatri poole pöördumiseta ja kindla ravita ta iseseisvalt eluga toime ei tule. Ta oli kindlalt otsustanud psühhiaatrite abiga uut elu alustada. Selleks oli tal kokku lepitud aeg 03.aprilliks 2020.a., mille kohta esitas kohtule vastava tõendi. Käesoleval ajal oleks Lauri Heintalu`l võimalik tööle asuda OÜ-s K ehitustöölisena. Maakohtul olnuks võimalus anda Lauri Heintalu`le veel üks võimalus. Ta on 40 aastat vana ja sooviks tulevikus korralikult elada ja töötada. Senini pole ta kahjuks suutnud oma muresid õigesti lahendada, nüüd aga on plaaninud teha tõsise elumuutuse. Kõik kuriteod on Lauri Heintalu pannud toime alkoholijoobes. Lauri Heintalu on aru saanud, et tema tegudega võinuks kaasneda raskemad tagajärjed. Lauri Heintalu ülalpidamisel on kaks alaealist last, 13 a ja 15 a vanad. Seoses eelnenud töötusega esineb elatisevõlgnevus, millist tööle asumisel oleks võimalik likvideerida. Täiendava tõendina palub Lauri Heintalu asja juurde võtta K OÜ tõendi 30.03.2020.a. Tõendit polnud võimalik varem esitada, kuna puudus vastav kokkulepe tööle asumise võimaluse kohta. Tõend väljastati pärast toimunud kohtuistungit. Tõend kinnitab, et Lauri Heintalul avaneb võimalus elatisevõlgnevuse tasumiseks, samuti temalt väljamõistetud menetluskulude tasumiseks. Apellant palub tühistada Pärnu maakohtu 30.märtsi 2020.a. otsus Lauri Heintalu süüdistuses KarS § 121 lg.2 p.3 järgi mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega asendada Lauri Heintalu’le maakohtu poolt mõistetud karistus KarS § 69 lg.1 kohaselt ühiskondlikult kasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. 3
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud KarS § 57 lg 2 kohaselt ühes kuriteoepisoodis süüdistatava poolt ukse lõhkumisega tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist kannatanule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse põhjendused süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra osas on ammendavad. Väärib tähelepanu, et esitatud apellatsioonis kaitsja ei vaidlustagi süüdistatavale mõistetud karistuse liiki ega määra. Ringkonnakohus nõustub täielikult ka maakohtu põhjendustega mõistetud vangistuse ÜKT-ga asendamata jätmise osas. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et L. Heintalu toimepandud kuriteoepisoodide näol ei ole tegemist juhuslike episoodidega, vaid süsteemse käitumisega. Õige on maakohtu tähelepanek, et Lauri Heintalule Pärnu Maakohtu 27.09.2019.a otsusega mõistetud karistus ei takistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist, mistõttu puudub alus arvata, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga Lauri Heintalu puhul oma eesmärki täidab ning hoiab teda vabaduses viibides uute vägivallakuritegude toimepanemisest. Lisaks peab Ringkonnakohus vajalikuks märkida, et 21.01.2020 oli prokuröri, kaitsja ja L. Heintalu vahel sõlmitud 27.09.2019 toimunud kuriteoepisoodi osas kokkuleppe, milles lepiti kokku, et KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetav liitkaristus asendatakse ÜKT-ga. Sellele asjaolule vaatamata pani L. Heintalu analoogse kuriteo toime 01.02.2020 ehk 4 päeva enne kohtuistungi toimumist. Sellest tulenevalt 05.02.2020 toimunud kohtuistungil oli prokurör sunnitud loobuma sõlmitud kokkuleppest. Ringkonnakohus nõustuvalt maakohtuga leiab, et süüdistatav on oma käitumisega jõudnud demonstreerida, et ta ei ole isikuks, kellele mõistetav individualiseeritud karistus oleks teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest edaspidi hoiduma.
5. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 8. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 64,8 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. allkirjastatud digitaalselt 4