Obsah (7)

§ 199§ 344§ 64§ 73§ 78§ 218§ 202

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1649 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinol

§ 199

lg 2 p 5,7 § 344 lg 1 ja Ivan Tsernõhhi süüdistuses

§ 199

lg 2 p 5,7 järgi ning QQ süüdistuses

§ 199lg 2 p 5,7 järgi Harju Maakohtu 04.

detsembri 2019 otsus üldmenetluses Kaitsjad Prokurör Deniss Medvedev Süüdistatavad Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh), ik: 35008040244, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud, Ivan Tšernõhh, ik: 39301230819, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud Kaitsjad Gregori Palm ja Aivar Ennok Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 04. detsembri 2019 otsus Ivan Tsernõhhi (Ivan Chernykh, ik: 35008040244,) süüditunnistamises ja karistamises

§ 199

lg 2 p 5,7 ja

§ 344

lg 1 järgi ning Ivan Tšernõhhi (ik: 39301230819 ) süüditunnistamises ja karistamises

§ 199lg 2 p 5,7 järgi muutmata.

1. Apellatsioonid jätta rahuldamata. 1
2. Määrata Advokaadibüroole LINDEBERG seoses vandeadvokaadi abi Gregori Palm poolt Ivan Tsernõhhile (Ivan Chernykh, ik: 35008040244) apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 226,80 eurot ( kakssada kakskümmend kuus eurot ja 80 senti).
3. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Ivan Tsernõhhilt (Ivan Chernykh, ik: 35008040244,) Eesti Vabariigi kasuks 226,80 eurot ( kakssada kakskümmend kuus eurot ja 80 senti) apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks.
4. Määrata Advokaadibüroole Aivar Ennok seoses vandeadvokaat Aivar Ennoki poolt Ivan Tšernõhhile (ik: 39301230819 ) apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 259,20 eurot( kakssada viiskümmend üheksa eurot ja 20 senti).
5. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Ivan Tšernõhhilt (ik: 39301230819 ) Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 259,20 eurot ( kakssada viiskümmend üheksa eurot ja 20 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
6. Ivan Tšernõhhi (sünniaasta 1950, nime praegune kirjapilt rahvastikuregistris Ivan Chernykh), Ivan Tšernõhhi (sünniaasta 1993) ja QQ süüdistatakse selles, et 31.08.2018 kella 11:46 paiku Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuva Lääne-Harju politseijaoskonna juures vanem Ivan Tšernõhh, tema lapselaps noorem Ivan Tšernõhh ja QQ, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, panid toime XX omandis ja otseses valduses oleva sõiduauto Toyota Avensis reg.nr FFFFFF koos selles oleva kannatanule kuuluva varaga, avaliku varguse, s.t võtsid XX-lt nimetatud sõiduauto avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära eesmärgiga see auto ebaseaduslikult omastada. Varastatu väärtus kokku 16 772 eurot. Oma tahtliku tegevusega panid vanem Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1950), noorem Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1993) ja QQ toime

§ 199

lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning grupi poolt. 2. Ivan Tšernõhhi (sünniaasta 1950, nime praegune kirjapilt rahvastikuregistris Ivan Chernykh) süüdistatakse samuti selles, et täpselt tuvastamata kohas ja ajal, ajavahemikul 03.02.2016 kuni 28.11.2018 võltsis ta kirjaliku rendilepingu, mille kohaselt 01.06.2016 OÜ K andis XX-le üheks aastaks rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr FFFFFF, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX, koos sellesse autosse paigaldatud taksovarustusega. Tegelikult ei ole XX seda lepingut sõlminud, koostanud ega allkirjastanud. Selle rendilepingu koostas vanem Ivan Tšernõhh, kes kirjutas rendilepingu blanketile lepingu sõlmimise kuupäeva ja koha, lepingupoolte ja auto andmed, renditasu suuruse (numbritega) ja lepingu tähtaja ning allkirjastas lepingu rendileandja OÜ K esindajana. Samuti kirjutas vanem I. Tšernõhh rendilepingule allkirja rentniku XX nimelt või lasi seda teha kolmandal tuvastamata isikul. 2 Kõnealuse rendilepingu kohaselt on rendileandja (OÜ K) kohustatud andma rentnikule (XXle) üle sõiduauto Toyota Avensis reg.nr FFFFFF koos tehnilise passi ja muude vajalike dokumentidega (lepingu punkt 2.1) ning rentnik on kohustatud kasutama eelnimetatud autot ainult reisijate vedamiseks, hoidma auto korras, kasutama autot ainult vastavalt valmistajatehase juhendile ja liikluseeskirjadele, teostama oma arvelt auto remonti ja hooldust, välja arvatud juhul, kui remondi vajadus on tekkinud rendileandja süül; õigeaegselt maksma renditasu summas 250 eurot nädalas; mitte andma teistele isikutele juhtima autot ilma rendileandja nõusolekuta, lepingu lõppemisel tagastama korras auto rendileandjale, võttes arvesse loomuliku kulumise (lepingu punktid 2.2 ja 3). Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani vanem Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1950) toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. HARJU MAAKOHTU OTSUS 3. Maakohus tunnistas Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) süüdi

§ 199

lg 2 p 5 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud. Tunnistas Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) süüdi

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistis kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jättis Ivan Tšernõhhile (Ivan Chernykh) mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud, täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 alusel arvestas Ivan Tšernõhhile (Ivan Chernykh) määratud 3-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 04.12.2019. 4. Maakohus tunnistas Ivan Tšernõhhi süüdi

§ 199

lg 2 p 5 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jättis Ivan Tšernõhhile mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud, täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Ivan Tšernõhh temale määratud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 alusel arvestas Ivan Tšernõhhile määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 04.12.

2. Maakohus mõistis Ivan Tšernõhhilt (Ivan Chernykh) Eesti Vabariigi kasuks välja kokku menetluskulu 5740 (viis tuhat seitsesada nelikümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mille kohustas tasuma kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Maakohus mõistis Ivan Tšernõhhilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu kokku 4129 (neli tuhat ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, millise summa kohustas tasuma kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Mõistis Ivan Tšernõhhilt (Ivan Cherykh) ja Ivan Tšernõhhilt solidaarselt välja KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 1; § 180 lg 1 alusel kannatanu XX kasuks valitud esindajale advokaadile Raivo Bergson tasu maksmisest tekkinud menetluskulu summas 5460.00 eurot.
3. XX esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5674,82 eurot ja mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot rahuldas osaliselt, so varalise kahju nõudes ning mõistis Ivan 3 Tšernõhhilt (Ivan Chernykh) ja Ivan Tšernõhhilt VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt välja XX kasuks 734 (seitsesada kolmkümmend neli) eurot ja 82 (kaheksakümmend kaks) senti. XX esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot ja ülejäänud varalise kahju nõudes summas 4940 eurot jättis rahuldamata. XX esitatud tsiviilhagi XX omandiõiguse tunnustamises sõiduautole Totota Avensis registreerimismärgiga FFFFFF (VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX) rahuldas ja tunnustas AÕS § 80 lg 1 alusel XX omandiõigust sõiduautole Toyota Avensis registreerimismärgiga FFFFFF (VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX). XX esitatud tsiviilhagi Ivan Tšernõhhi (ik 39301230819) kui kaudse valdaja vastu kohustamaks Ivan Tsernõhhi andma XX valdusse sõiduauto Toyota Avensis koos registreerimistunnistuse ja võtmega, millised on hoiul Põhja prefektuuri territooriumil ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri otseses valduses, rahuldas ja kohustas Ivan Tšernõhhi kui kaudset valdajat ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kui otsest valdajat asja üle andma asja omanikule, andes AÕS § 80 lg 1 alusel Põhja prefektuuri territooriumil Rahumäe tee 6 Tallinnas asuva sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga FFFFFF (VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX) koos sõiduki registreerimistunnistuse ja võtmega välja asja omanikule XX-le.
4. Maakohus mõistis QQ

§ 199lg 2 p 5 ja 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks.

Selles osas ei ole maakohtu otsust apellatsiooni korras vaidlustatud. APELLATSIOONID 8. Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu otsuse ulatuses, millega kohus mõistis Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) süüdi

§ 199

lõike 2 punkti 5 ja 7 ning

§ 344lõike 1 alusel.

Ennekõike leiab kaitsja, et

§ 199episoodis ei ole täidetud süüteo objektiivne koosseis.

Täpsemalt on kaitsja seisukohal, et kannatanult äravõetud esemete näol ei olnud tegemist tema jaoks võõraste vallasasjadega. Samuti leiab kaitsja, et

§ 344

episoodis ei ole täidetud objektiivne koosseis, kuna väidetavalt Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) poolt võltsitud rendilepinguga ei olnud võimalik omandada õiguseid või vabaneda kohustustest. Samuti leiab kaitsja, et selles kriminaalasjas ei ole piisavalt tõendeid, mis kinnitaks, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) reaalselt võltsis rendilepingu. 8.

1. Kaitsja leiab, et kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) ei olnud sellel hetkel sõiduauto Toyota Avensise omanik kui sõiduk kannatanu valdusest 31.08.2018.a välja läks. Kuivõrd karistusõigus ei ole sätestanud karistusõiguslikku omandimõistet, siis tuleb kaitsja hinnangul omandi küsimus lahendada tsiviilõiguse sätete alusel. Kaitsja hinnangul on selles kriminaalasjas kohus jätnud võetud asjade omandiõiguse küsimuse lahendamisel tsiviilõiguslikud sätted täiesti kõrvale. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et kohus on jõudnud ka ebaõigele seisukohale, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) on võtnud talle võõrad vallasasjad. Selles kriminaalasjas on tõusetunud küsimus, kas kannatanu on sõiduauto Toyota müügilepingule allkirja andmisega tegelikkuses soovinud sõiduautot võõrandada. Erinevalt Harju Maakohtust leiab kaitsja, et seda küsimust ei saa lahendada karistusõigusliku metoodika alusel kannatanu tahtlust analüüsides. Viimast põhjusel, et auto võõrandamise küsimus väljub 4 karistusõiguslikust sfäärist ning seda reguleerib tsiviilõigus. Sellest tulenevalt tuleb kannatanu tahte sisustamisel tugineda TsÜS § 68 sätetele. TsÜS § 68 lõige 3 sätestab, et kaudseks tahteavalduseks loetakse tegu, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. See tähendab, et tsiviilõiguslikult ei ole tahteavaldus lahutamatult seotud isiku tegeliku tahtega. Oluline on see, kuidas nn objektiivne kõrvaltvaataja seda tahteavaldust tajub. Kaitsja hinnangul ei saa olla vaidlustki, et allkiri lepingul on tahteavaldus. Kuivõrd samal müügilepingul oli ka Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) allkiri, siis on kaitsja hinnangul kannatanu ja Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) sõlminud tehingu TsÜS § 67 lõike 1 tähenduses. Kaitsja leiab, et tsiviilõigus ei toeta käsitlust, mille kohaselt saab isiku subjektiivset tahtlust analüüsides jõuda järeldusele, et isik pole kunagi tahteavaldust teinudki. Selline olukord saaks kõne alla tulla vaid TsÜS § 13 nimetatud juhul, mis praeguses kriminaalasjas aga asjakohane ei ole. Kui kohus nõustub, et tahteavaldus ei saa tulla ja kaduda sõltuvalt sellest, kuidas isiku subjektiivset olukorda hinnata, siis tähendab see, et n.ö ebaõige tahteavalduse olukorrad tuleb lahendada TsÜS § 90 lõike 1 alusel tehingu tühistamise sätete alusel. Kaitsja argumentatsiooni toetab asjaolu, et TsÜS § 92 ja § 94 on sätestanud tehingu tühistamise alusena eksimuse ja pettuse. Petetud isiku puhul tekibki selle kriminaalasjaga analoogne olukord, kus isik on teinud küll tehingu, kuid ei ole andnud subjektiivset heakskiitu realiseerunud tehingule, sest ta oli eksitusse viidud. Kaitsja leiab, et selles osas on Harju Maakohtu otsus vastuolus TsÜS-i
2. peatüki
3. jaoga. Kui nõustuda Harju Maakohtuga, siis ei anna pettuse ohvriks langenud isik tegelikkuses tahteavaldust tehingu tegemiseks. Kuna pettuse ohvriks langenud isik sellist tahteavaldust ei anna, siis ei saa kõne alla tulla ka tehingu sõlmimine ning selle tehingu hilisem tühistamine. Ometi seadusandja on näinud pettuse korral ette võimaluse tehing tühistada ning pole toetanud käsitlust, et pettuse korral ei ole tehingut kunagi sõlmitutki. Eeltoodule tuginedes on kaitsja seisukohal, et Harju Maakohtu käsitlus tahteavalduse olematusest on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatuga. Praeguses asjas on nii kannatanu kui Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) väljendanud allkirjade näol enda tahteavaldust. Nende tehing on sõlmitud kirjalikult ning arusaadavalt. Seega on Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) ja kannatanu teinud tehingu TsÜS tähenduses. Kuna müügilepingu punkt 4 näeb ette, et sõiduki omandiõigus läheb üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist ning kriminaalasjas ei ole tekkinud kahtlust, et müügileping oleks sõlmitud pärast 31.08.2018.a, kui kannatanu kaotas valduse oma sõiduki üle, siis on kaitsja seisukohal, et 31.08.2018.a seisuga oli sõiduki omanik kehtiva müügilepingu algusel Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh). Kuna Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) oli sõiduki valduse taastamise päeval sõiduki omanik, siis pole selle sõiduki osas täidetud ka

§ 199koosseis, kuna sõiduk ei olnud talle võõras.

8.

1. Kaitsja hinnangul toetab selle kriminaalasja tõendikogum kõige enam võimalust, et kannatanu tegi Ivan Tšernõhhiga (Ivan Chernykh) tehingu kas TsÜS § 92 alusel eksimusest või § 94 alusel pettuse tagajärjel. Mõlemal juhul on tegemist tehingutega, mis tulenevalt TsÜS §-st 90 on kehtivad, kuid tühistatavad. Hetkel pole kohtule esitatud sellised tõendeid, et kannatanu oleks enne 31.08.2018.a tuginenud temaga sõlmitud tehingu tühisusele. Ka ei tule praegusel juhul kõne alla võimalus, et kannatanu ja Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) tehing võis olla heade kommetega vastuolus ja selliselt TsÜS § 86 lõike 1 alusel algusest peale tühine. Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) ja kannatanu on sõlminud tavapärase automüügilepingu. 5 Seega leiab kaitsja, et auto tagasi võtmise seisuga ei olnud poolte vahel sõlmitud tehing muutunud tühiseks. 8.
2. Kaitsja on seisukohal, et sõiduautos Toyota olnud taksovarustuse omand läks Ivan Tšernõhhile (Ivan Chernykh) üle koos sõiduautoga. Taksovarustus vastab igas mõttes päraldise tunnustele TsÜS § 57 lõike 1 tähenduses. TsÜS § 57 lg 3 sätestab, et peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele ning kahtluse korral eeldatakse, et asja võõrandamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Selles kriminaalasjas ei ole Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) ja kannatanu teinud eraldi kokkulepet sõiduauto Toyota päraldiste osas. Sellest tulenevalt tuleb kaitsja hinnangul eeldada, et poolte soov oli ka päraldised üle anda. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et sõlmitud müügilepingu pooleks ei olnud Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) eraisikuna, vaid ta esindas seal K OÜ-d ning K OÜ on taksondusettevõte. Seega on taksoettevõtte huvi eelduslikult osta auto koos taksovarustusega. Kaitsja tõdeb, et kannatanu ja Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) müügilepingu alusel ei läinud süüdistatavale ilmselt üle kannatanu mobiiltelefon, rahakott jms. Siiski märgib kaitsja, et seda sorti asjade väärtus on kriminaalmenetluses tõendamata. Selliselt on väide mobiiltelefoni maksumuse, sularaha hulga, päikeseprillide maksumuse ja sõidukis olevate müntide väärtuse osas vaid paljasõnaline. Asjade väärtuse õiglase hinna puhul on võimalik, et Ivan Tšernõhhile (Ivan Chernykh) saab ette heita vaid

§ 218lõikes 1 nimetatud süütegu.

Kaitsja märgib, et ei ole omalt poolt I astme kohtus esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud asjade väärtus oleks väiksem kui kannatanu väidab. Seda põhjusel, et kannatanu ei ole suuresti tõendanud enda väidet, et tema asjade väärtus on nii suur kui ta väidab. 8.

1. Oma otsuses lk-l 38 on kohus välja toonud ka argumentatsiooni, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) ei saanud saada sõiduauto Toyota omanikuks ka seetõttu, et kehtiv õigus eristab võlaõiguslikku kohustustehingut ja asjaõiguslikku käsutustehingut. Sellele tuginedes järeldas kohus, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) ei saanud vaid kohustustehingule tuginedes saada asja omanikuks. Sealjuures on kohus asunud vastuolulisele seisukohale, et ainuüksi müügilepinguga ei saa tekkida õiguslikke tagajärgi. Kaitsja leiab, et kohtu selline käsitlus on vastuoluline. Alustuseks määrab võlaõiguslik kohustustehing ära asja omandi. Selles on pooled kokku leppinud müügilepingu punktis
2. Pole välistatud, et pärast võlaõigusliku kohustustehingu sõlmimist jääb kannatanu veel kuni asjaõigustehingu tegemiseni asja valdajaks, kuid kehtiv õigus ei toeta käsitlust, et omandiõiguses ei saa võlaõiguslepingu alusel mingeid muutuseid toimuda. Sellisel juhul ei tohiks müügilepingule tuginedes olla võimalik ka autot ARK-s ümber registreerida. Kui jaatada sellist lähenemist, siis muutub vastuoluliseks ka Harju Maakohtu enda otsus. Nimelt leidis kohus, et kaassüüdistatav QQ tuleb õigeks mõista, kuna tal tekkis justkui tähtsusetule ja tagajärjetule müügilepingule tuginedes ettekujutus, et sõiduk kuulubki Ivan Tšernõhhile (Ivan Chernykh) QQ tahtluse sisustamisel ei omistanud kohus olulist tähendust sellele, et mis asjaoludel ja kuidas toimus eelduslikult olulise asjaõigustehingu sõlmimine auto üleandmise näol. 8.
3. Kaitsja märgib ka seda, et kehtiv õiguspraktika on asunud seisukohale, et varguseks ei saa pidada olukorda, kus omanik hõivab (ehkki seadusevastaselt) talle omandiõiguse alusel kuuluva asja, mis on võõras valduses. 8.6 Kaitsja kordab üle ka maakohtus esitatud argumentatsiooni, millele kohus enda otsuses peatunud ei ole. Nimelt on kaitse seisukohal, et Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) süüdimõistmine

§ 199järgi võib rikkuda ultima ratio põhimõtet.

6 8.7. Eeltoodule tuginedes on kaitsja seisukohal, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) tuleks õigeks mõista sõiduauto Toyota ja taksovarustuse varguses. Muid autos olnud esemeid tuleks tõendite puudumisel käsitleda väheväärtusliku varana ning Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) tegevus selles osas ümber kvalifitseerida

§ 218järgi.

Kui kohus väheväärtusliku vara osaga ei nõustu, siis palub kaitsja kohtul vähendada Ivan Tšernõhhile (Ivan Chernykh) mõistetud karistust kohtu õiglasel äranägemisel. Pidades silmas, et süüteo tagajärjel saadud vara väärtus on väike. Lisaks ei olnud süüdistatava tahtlus hõivata nimetatud vara avalikult ja grupi poolt. Viimast põhjusel, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) soovis avalikult taastada vaid enda valdust omandi üle. Ka grupi tegevus ei olnud suunatud autos olnud asjade hõivamisele. 8.8. Kaitsja leiab, et kohus on enda otsuses jätnud käsitlemata kaitsja argumendi selle kohta, et kas Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) juurest leitud rendilepinguga on võimalik omandada õiguseid või vabaneda kohustustest. Sisuliselt on kaitsja seisukohal, et sõlmitud rendilepingu alusel puudus Ivan Tšernõhhil (Ivan Chernykh) võimalus omandada õiguseid. Selliselt ei ole täidetud

§ 344lõike 1 objektiivne eeldus.

Rendilepingu punkti 2.1.1 alusel käivitub leping seejärel kui rendileandja (I. Tšernõhh) annab rentnikule (kannatanule) üle sõiduki Toyota. Kõik kannatanu õigused ja kohustused algavad ja tekivad alles siis kui ta on saanud sõiduki enda valdusesse. Kui asuda seisukohale, et 2016.a ei olnud Ivan Tšernõhhil (Ivan Chernykh) ei omandit ega valdust sõiduki üle, siis puudub tal võimalus ka rendilepingu käivitamiseks. Kaitsja leiab, et õiguskäivet ei ole võimalik kahjustada ja Ivan Tšernõhhil (Ivan Chernykh) on võimatu omandada õiguseid või vabaneda kohustustest olukorras, kus lepingu käivitamine on tema jaoks sisuliselt võimatu. St tal puudub võimalus lepingu alusel õigusi omandada või vabaneda kohustustest. Analoogia korras leiab kaitsja, et õiguskord ei ole kahjustatud, kui isik võltsib dokumendi, milles tal tekib võimalus õiguseid omandada alles pärast seda kui ta on täitnud võimatu tingimuse. Sellisel on ka Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-06 punktis 6 süüteo subjektiivse koosseisu osas leidnud, et koosseis on täidetud juhul kui võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Kui kohus asub seisukohale, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) on saanud endale müügilepingu alusel sõiduauto Toyota omandi, siis leiab kaitsja, et praegusel juhul ei ole tõendatud, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) võltsis dokumenti. Rendilepingule tehtud käekirjaekspertiis ei andnud selget vastust, et Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) oleks kannatanu allkirja sinna ise kirjutanud. Dokumendiga aga on võimalik omandada õiguseid või vabaneda kohustustest alles pärast allkirja kirjutamist. Kuna võltsimist kui tegu pole kriminaalmenetluses tõendatud, siis leiab kaitsja, et üksnes võltsitud dokumendi omamise eest ei saa isikut karistada

§ 344järgi.

8.9. Juhul kui Tallinna Ringkonnakohus nõustub kaitsja eelpool mainitud seisukohtadega ning leiab, et Ivan Tšernõhhile(Ivan Chernykh) ei ole kohane ette heita sõiduauto ja taksovarustuse vargust ega dokumendi võltsimist, siis palub kaitsja vähendada kohtu õiglasel äranägemisel Ivan Tšernõhhile (Ivan Chernykh) mõistetud karistust. Kohtuotsuse punktist 55 nähtub, et kohus on karistuse määramisel arvesse võtnud mh varalise kahju olulisust. Kaitsja leiab, et ilma sõiduauto ja taksovarustuseta ei ole varguse esemeks langenud vara olulise tähtsusega (kaitsja leiab, et see on isegi väheoluline

§ 218tähenduses).

Sellest tulenevalt palub kaitsja ka karistust sellele tuginedes vähendada. 7 8.10 Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 4.12.2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-19-1649 osas, millega tunnistati Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) süüdi

§ 199

lõike 2 punkti 5 ja 7 ning

§ 344

lõike 1 järgi ning teha selles asjas tema suhtes mõlema episoodi suhtes õigeksmõistev kohtuotsus; Kohaldada asja arutamiseks kirjalikku menetlust. 9. Ivan Tsernõhhi ( ik: 39301230819) kaitsja vaidlustab otsuse noorema Ivan Tšernõhhi süüdi tunnistamises täies ulatuses seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Apellant leiab, et kohtotsuses on mitmeid asjaolusid ja küsitavusi, mida ei ole tõlgendatud süüdistatavate kasuks. Kuigi süüdistuse kohaselt on tegemist grupilise avaliku vargusega

§ 199

lg 2 p 5,7 mõttes, on käesolevas asjas tegemist sisuliselt kolme süüdistatava poolt toimepandud mitme üksteisele järgneva erineva tegevusega. Süüdistatav noorem Ivan Tšernõhh on selles tegevuste jadas kolmas. Selleks, et tema süü oleks tõendatud, peab apellandi arvates kõigepealt olema tõendatud süüdistatava QQ süü, seejärel vanema Ivan Tšernõhhi süü, kes süüdistuse kohaselt omab keskset rolli nii valduse aravõtmises kui auto ümberregistreerimises ning alles kolmandana noorema Ivan Tšernõhhi süü, kelle tegevuse objektiivne külg seisneb sõiduauto ümberregistreerimises oma elukaaslase MM nimele. Noorema Ivan Tšernõhhi osas puuduvad apellandi arvates igasugused arvestatavad tõendid tema süüdimõistmiseks talle inkrimineeritud süüdistuses. Kaitsja esitab tunnistaja MM ja süüdistatava Ivan Tšernõhh noorema ütlused, leides, et asjas omab suurt tähtsust asjaolu, et kannatanu XX vaatas kohtuistungil müügilepingu originaali kuupäevaga 01.06.2016 ning kinnitas, et müüja allkirja lahtris on tõepoolest tema allkiri. Seda, et müügilepingul on tegemist kannatanu allkirjaga kinnitab ka käekirjaekspertiisi akt nr 18EDL0088 (II kd tl 1-7), mille kohaselt sõiduki Toyota Avensis reg.nr FFFFFF müügilepingul 01.06.2016 allkirja XX nimelt on tõenäoliselt kirjutanud XX ja allkirja Ivan Tšernõhh nimelt on tõenäoliselt kirjutanud Ivan Tšernõhh. Apellant on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, et kõik täideviijad oleksid olnud ühtsest tahtest hõlmatud ning et iga täideviija panus süüteos toimepanemisse oleks oluline. Kui isegi eeldada, et vanema Ivan Tšernõhhi süü avaliku varguse toimepanemises on tõendatud, et tema panus süüteo toimepanemisse on oluline, siis kuigi nooremal Ivan Tšernõhhil võib leida mingi puutumuse toimepanduga, siis tema kui eeldatava täideviija roll ei ole oluline. Noorema Ivan Tšernõhhi kaitsja seisukohalt on olulisem roll QQ-l ja Ivan Tšernõhh vanemal, et saada auto kätte kannatanu valdusest, st auto sisuliselt varastada. Kui üldse midagi nooremale Ivan Tšernõhhile ette heita, siis on see osalemine auto vormistamises tema elukaaslase nimele, kuid see ei ole osalemine grupilises avalikus varguses. Äärmisel juhul võiksime rääkida

§ 202, kuid ka selles osas puuduvad apellandi arvates usaldusväärsed tõendid.

Apellandi arvates on põhjendamatu kohtu etteheitev ja süüstav seisukoht, et kuigi noorem Ivan Tšrenõhh nägi 01.06.2016 Toyota Avensise müügilepingut 2016-2017 aastal vanaisa kodus ja et see kuulus ettevõttele K, ei olnud noorem Ivan Tšernõhh enne sõiduauto ümberregistreerimist oma elukaaslase nimele sõiduautot faktiliselt näinud, kuid vaatamata sellele vormistas ta vajalikud dokumendid. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et noorem Ivan Tšernõhh vastavad dokumendid tõesti vormistas. Seda on ta tunnistanud juba kohtueelses menetluses ja tunnistanud ka kohtus. Probleem seisneb hoopis selles, kas ta oli teadlik, et Toyota Avensise näol on tegemist varastatud autoga, kas ta tahtlikult osales grupilises avalikus varguses. 8 Kohtuotsuses leitakse põhjendamatult, et teo toimepanemise osas tegutses süüdistatav noorem Ivan Tšernõhh asja äravõtmise osas vähemalt kaudse tahtlusega, s.o ta pidas oma elukogemuse pinnalt võimalikuks, et sõiduk Toyota Avensis ei kuulu OÜ-le K ega tema vanaisale ja ta möönis seda, samuti et enda elukaaslase nimele sõiduki registreerimisel ning selleks vajalike dokumentide hankimisel täidab ta olulise osa varguse toimepanemisel, kuivõrd sõiduk oli kõigile asjaosalistele võõras. Apellant on seisukohal, et selline kohtu mõttekäik on ümber lükatud kohtuotsuses ja ka käesolevas kaebuses juba väljatoodud seisukohtadega, et noorem Ivan Tsernõhh nägi isiklikult faktiliselt olemasolevat lepingut 2016 aastast ning et tal oli sellest vanaisaga ka juttu. Seega Toyota Avensis ei olnud talle võõras nagu see on alusetult väljatoodud kohtuotsuses. Täielikult oletuslikuks peab apellant kohtu otsuse lk. 49 esitatud suvalist käsitlust väidetava vanema Ivan Tšernõhhi ja noorema Ivan Tšernõhhi poolt varguse toimepanemisse avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Apellant rõhutab, et kohtu mõttekäigus on lausa kolm oletust- A) vanem Ivan Tšernõhh oli üheselt teadlik, sellest, et XX näeb politseijaoskonna fuajee akendest autoga ära sõitmist ja saab aru süüteo toimepanemisest B) kuid ta ei näe teo toimepanijat st seda, kes on ära sõitva auto roolis C) Ivan Tšernõhh noorem on teadlik viisist kuidas sõiduk kannatanult kätte saadakse ning tema kiire tegutsemine Maanteeametis peaks soodustama kuriteo lõpule viimist. Nimetatud mõttekaigus on vastuolud ja oletused ilmsed. Politseijaoskonna fuajee ruum (nähtav ka videolt, kus kannatanu pöördub politseiametniku poole) on ca 50 m2, kusjuures aknad on nuga all. Uksest sisenedes vasakul on infolett ja aknad, uksest paremal on istmed ja lauad, otse läheb üles trepp WC-sse. Istmed on paigutatud akna alla selliselt, et istudes oled näoga ruumi sisemuse poole. Kust pidi vanem Ivan Tšernõhh teadma, mida teeb fuajees XX? Veelgi elukaugem konstruktsioon on see, et kannatanu näeb autoga ärasõitmist, kuid ei näe teo toimepanijat. Sellist asjaolu ei saanud Ivan Tšernõhh vanem kuidagi ette näha. Antud juhul pole tähtsust kuidas asjaolud tegelikkuses kujunesid vaid kuidas just Ivan Tšernõhh vanem avaliku varguse toimepanekut planeeris. Võimatu on tahtluses ette näha kannatanu eeldatavat selektiivset sündmuskoha nägemist. Kuigi antud analüüs puudutab rohkem Ivan Tšernõhh vanemat, tahab apellant rõhutada, et veelgi kordades alusetum on oletada, et Ivan Tsernõhh noorem pidi taolisest avalikust vargusest grupi liikmena teadlik olema. Noorema Ivan Tšernõhhi dokumentide vormistamise ettevalmistamine, et vältida Maanteeametis sõiduki äravõtmise tõttu tekkivaid tõrkeid oleks eluline näiteks taolise elukauge konstruktsiooni puhul, et omandi tagasi nõudmine aegub näiteks ühe tunni jooksul. Kuna see tegelikkuses aga nii ei ole, ei oma asjaolu, kas dokumendid vormistatakse veidi kiiremini või aeglasemalt käesolevas asjas sisulist tähtsust. Vastavalt KrMS § 7 lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Käesoleva asja menetlemisel on kohtu poolt nimetatud seaduse sätet jämedalt rikutud ning süüdistatava Ivan Tšernõhh noorema (ka vanema) süüdiolekus kõrvaldamata kahtlused on põhjendamatute oletuste tulemusena pööratud hoopis süüdistatava kahjuks. Lähtudes eeltoodust ja jahinduses KrMS §-dest 7, 319, 321, 338, 340 lg 2 p 1 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu kohtuotsus Ivan Tšernõhh noorema süüdimõistmises

§ 199lg 2 p 5,7 tunnustel ja mõista ta talle inkrimineeritud kuriteos õigeks.

PROKURATUURI SEISUKOHT 9 10. Prokurör leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 04.12.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-191649, millega mõisteti süüdi Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh, sünniaasta 1950)

§ 199

lg 2 p 5, 7, § 344 lg 1 järgi ja Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1993)

§ 199

lg 2 p 5, 7 järgi ning mõisteti õigeks QQ

§ 199

lg 2 p 5, 7 järgi, on seaduslik ja põhjendatud ning märgib apellatsioonides esitatu kohta alljärgnevat. 10.1. Seisukohad Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh, sünniaasta 1950) advokaadist kaitsja Gregori Palmi apellatsiooni kohta. Allkiri lepingul ei ole mitte tahteavaldus, vaid tahteavaldust kinnitav märk, mis reeglina osutab sellele, et allkirja kirjutaja on nõus lepingutingimustega, mille all tema allkiri seisab. Õiguskäibes esineb aga mõistagi erandlikke olukordi, kus allkiri lepingudokumendil on, kuid tahteavaldust lepingudokumendis kirjeldatud tehingu tegemiseks ei ole allkirja kirjutaja kunagi teinud. Säärase erandliku olukorraga on tegemist ka praeguses kriminaalasjas 01.06.2016 sõiduki müügilepingu puhul. Tahteavaldust võib määratleda, kui teistele suunatud avaldust, millega avaldaja teeb teatavaks, et teatud õiguslik tagajärg või õiguslike tagajärgede kogum tema tahte kohaselt saabuma peaks. Praegusel juhul on selgelt tuvastatud, et kannatanu ei ole kunagi teinud vanemale Ivan Tšernõhhile teatavaks, et tema (kannatanu) soovib auto müüa ja anda see üle vanema Ivan Tšernõhhi, temaga seotud äriühingu ega kellegi teise omandisse. Kannatanu on kohtuistungil seda selgelt kinnitanud ja arvestades kõike muid kõnealuse autoga seotud faktilisi asjaolusid, mis nähtuvad kohtus uuritud ning prokuröri lõpukõnes ja maakohtu otsuses käsitletud tõenditest, puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Seevastu vanema Ivan Tšernõhhi ütlused usaldusväärsed ei ole, kuivõrd vanema Ivan Tšernõhhi poolt kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütluste vahel esineb hulgaliselt vastuolusid, mida ta ei suutnud kohtus mõistlikult selgitada, ning samuti andes kohtus ütlusi esitas ta hulgaliselt väiteid, mis on selgelt ümber lükatud teiste tõenditega (vt prokuröri lõpukõne lk 3-5 ja maakohtu otsuse lk 37-43). Veenvad tõendid, millest nähtuvalt ei ole kannatanu kunagi teinud müügilepingu sõlmimisele ja auto võõrandamisele suunatud tahteavaldust, lükkavad üheselt ümber kannatanu allkirja kandavast müügilepingust tulenevat õigusnäivust, millele tugineb oma apellatsioonis vanema Ivan Tšernõhhi kaitsja. 01.06.2016 müügileping kui kirjalik dokument tõendab praegusel juhul vaid kannatanu tähelepanematust (juhul kui lepingublankett oli allkirjastamise hetkel täidetud) või liigset kergemeelsust (juhul kui lepingublankett oli allkirjastamise hetkel tühi). Säärane tähelepanematus ega kergemeelsus ei ole aga tahteavaldusena käsitletavad. Prokurörile jääb arusaamatuks vanema Ivan Tšernõhh kaitsja väide, et koos autoga kannatanult äravõetud mobiiltelefoni, rahakoti jms väärtus on kriminaalmenetluses tõendamata. Nende asjade väärtus on tõendatud kannatanu ütlustega, mille usaldusväärsuses puudub igasugune alus kahelda ja seda ka autos olnud asjade väärtuse osas. Kriminaalmenetluse seadustikus puudub säte, mis kohustaks tõendama varastatud esemete väärtust üksnes dokumentaalsete tõenditega ja keelaks nimetatud asjaolu tõendamisel tuginemast kannatanu ütlustele (vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2013 otsust kriminaalasjas nr 1-127573, punkt 9). Vanema Ivan Tšernõhhi kaitsja apellatsioonis ei toodud välja ühtegi faktilist asjaolu, mis seaks kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Telefoni osas on tõendiks ka arve-saateleht, kust nähtub, et ostu hetkel 03.07.2017 oli telefoni väärtus 129,99 eurot. 10 Kannatanu on oma ütlustes usaldusväärselt selgitanud, et telefoni väärtus on selle kasutamise tõttu vähenenud 90 euroni ehk 30% võrra, mis on arvestades telefoni kasutusaega (veidi üle aasta) igati adekvaatne maksumuse vähenemine. Prokurör on seisukohal, et

§ 344

lg-s 1 sätestatud dokumendi võltsimise koosseisuline tunnus „on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest“, iseloomustab lepingu sisu, mitte lepingu faktilisi tagajärge, nagu sisuliselt arvab kaitsja. Riigikohtu selgituste kohaselt peetakse õiguse omandamise võimaluse all kõnealuses koosseisus silmas esmajoones õiguse näiliku omandamise võimalikkust. Nimelt ei saa võltsitud dokumendiga enamasti õigust tegelikult omandada, vaid saab luua üksnes õigusnäivuse sellise õiguse olemasolu kohta. Osutatud olukorra vältimine ongi

§ 344eesmärk (RKKKo 20.11.2015 nr 3-1-1-93-15, p 123).

Praegusel juhul lõigi vanem Ivan Tšernõhh võltsitud rendilepinguga õigusnäivuse rendilepingus sätestatud renditasu nõudmise ja muude rentniku kohustuste täitmise nõudmise õiguste olemasolu kohta. Prokurör on seisukohal, et käekirjaekspertiisi aktiga tuvastatud asjaolu, et kogu käsikirjalise teksti (välja arvatud kolm sõna) on tõenäoliselt kirjutanud vanem Ivan Tšernõhh, tõendab koostoimes muude tõenditega (vt prokuröri lõpukõne lk 10, maakohtu otsuse lk 50-51) seda, et rendilepingu võltsimine on toime pandud vanema Ivan Tšernõhhi poolt. 10.

1. Ivan Tšernõhhi (sünniaasta 1993) kaitsja Aivar Ennoki apellatsiooni väited ei anna prokuröri hinnangul alust maakohtu otsust tühistada. Prokurör nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. 10.
2. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 palub prokurör jätta esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Prokurör suulist menetlust ei taotle. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, esitatud apellatsioonide ja prokuratuuri seisukohaga, märgib alljärgnevat. 12.

§ 199

lg 2 p 5,7 ettenähtud kuriteo osas on Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh, sünniaasta 1950) kaitsja leidnud, et Toyota Avensis reg. märgiga FFFFFF ei olnud süüdistatava jaoks võõras vara. 12.

1. Kolleegiumi seisukohalt on kaitsja õigesti märkinud, et omandi küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda tsiviilõiguse põhimõtetest, kuid on jõudnud ekslikule järeldusele müügilepingu sõlmimise osas. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellel nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ka TsÜS § 67 lg 1 kehtestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Seega on lepingu sõlmituks hindamisel oluline mõlema poole tahteavaldus. Kolleegium osutab, et kriminaalasja materjalide ja maakohtu otsuses esitatud väga põhjaliku tõendite analüüsi alusel on võimalik jõuda ainujäreldusele, et sõiduauto Toyota Avensis müügilepingut ei sõlmitud kuna puudus kannatanu, müüja, tahteavaldus, milles sisaldunuks kokkulepe auto müümiseks. 11 Maakohus on ammendavalt eelnevat järeldust otsuses usaldusväärseteks tunnistatud tõendite kõrvutamise teel põhjendanud, kolleegium nendega nõustub ega pea seetõttu vajalikuks põhjendusi korrata. Kolleegiumi veendumuse kohaselt eelnimetatud järeldust ei kummuta ka toimikus olev kirjalik müügileping, kuna seadus ei näe ette vallasasja müügilepingu kohustuslikku vormi, mistõttu kirjaliku dokumendi vormistamine iseenesest olulist tähtsust ei oma. Vallasasja omandi tekkimiseks on AÕS § 92 lg 1 kohaselt vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta ( käsutustehing). Antud juhul pole kumbki tingimus tõendamist leidnud kuna selliseid tehinguid pole toimunud. Autot pole kannatanu süüdistatavale üle andnud ja puudus ka kokkulepe sõiduki ülemineku kohta. Puudus omandi üleandmise alusena käsitatav leping. Eelnevast tulenevalt pole asjakohased kaitsja apellatsioonis esitatud argumentatsioon lepingu tühistamise võimaluste ja tühisuse osas, kuna see põhineb ekslikul arusaamal, et vaid müügilepingul olevast allkirjast piisab, et lugeda tsiviilõiguslikus mõttes müügileping sõlmituks. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et Toyota Avensis oli
2. augustil 2018 Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) jaoks võõras vara, mistõttu kaitsja apellatsioonis esitatud taksovarustuse ja taksos olevate kannatanule kuuluvate esemete väärtuse kohta esitatud väited maakohtu otsuses põhistatud järelduste osas muudatuste tegemist kaasa ei too. Seetõttu puudub kolleegiumil vajadus nendel peatuda. 12.
3. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) süüdimõistmine

§ 199järgi võib rikkuda ultima ratio põhimõtet.

Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

§ 199kaitstavaks õigushüveks on omand ehk isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Maakohtu poolt on süüdistuse alusel tõendatud süüdistatavate poolt võõra vallasjana sõiduauto väärtusega 16 000 ja selles olnud kannatanule, seega süüdistatavatele võõraste esemete koguväärtuses 772 äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mistõttu pole tegemist kuriteokoosseisu ülemäära laia tõlgendamisega ega määratletuspõhimõtte rikkumisega.

1. Ivan Tšernõhhi ( sünniaasta 1993, edaspidi otsuses noorem Ivan Tšernõhh) kaitsja leiab, et süüdistatava suhtes süüdimõistva otsuse tegemiseks igasugused arvestatavad tõendid puuduvad. 13.
2. Kaitsja leiab, et nooremale Ivan Tšernõhhile saab ette heita vaid osalemist auto vormistamisel tema elukaaslase nimele, kuid selline tegu pole hinnatav osalemisena grupilises avalikus varguses. Äärmisel juhul saaks rääkida

§ 202, kuid ka selles osas puuduvad tõendid.

Kolleegium kaitsja seisukohtadega ei nõustu. Maakohus on otsuses piisava selgusega esitanud tõendite analüüsi, millede alusel jõudis otsuse lk 46-47 kajastatud järeldusele, et sõiduki varguse toimepanemise plaani ja süüdistatava endi nägemuse kohaselt saabub sõiduki ebaseadusliku omastamise eesmärgi täidetus vaid siis, kui sõiduk on ARK-is ümber vormistatud noorema Ivan Tšernõhhi elukaaslase nimele, et sõiduk seejärel edasi müüa heausksele ostjale. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt tõendatuks hinnatud ja apellatsioonides vaidlustamata süüdistatavate kooskõlastatud käitumine näitab, et politseijaoskonna eest sõitis vanem Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh ) sõidukiga otse Maanteeameti teenindusbüroosse, kus juba ootas 12 teda ees noorem Ivan Tšernõhh varem täidetud auto ümbervormistamiseks vajalike dokumentidega. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistatavate poolt väljatöötatud teoplaani ja käitumise alusel on järeldatav, et nende veendumuse ja arusaama kohaselt sõiduki üle kontrolli ja tegeliku võimu saavad nad alles võimalusega sõiduk ümber vormistada, mille tagas aga inkrimineeritud käitumisega just noorem Ivan Tšernõhh. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellise plaani täideviimisel tegutsesid noorem Ivan Tšernõhh ja vanem Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) kooskõlastatult ja ühiselt, võrdväärsete partneritena kokku lepitud rollijaotuse kohaselt ja noorema Ivan Tšernõhhi teopanus kavandatud kuriteo õnnestumisele oli oluline. 13.

1. Kaitsja on apellatsioonis märkinud, et kuna noorem Ivan Tšernõhh nägi müügilepingut, siis ei olnud sõiduk talle võõras. Esmalt kolleegium märgib, et isegi kui võtta aluseks müügilepingus kajastatu, siis OÜ-le K kuuluv sõiduk oli siiski nooremale Ivan Tšernõhhile võõras vara. Äriregistri teabest ( 1 kd. t.lk. 160-163) ei nähtu, et nooremal Ivan Tšernõhhil oleks puutumus nimetatud äriühinguga. Samas kolleegium leiab, et maakohus on juba otsuses esitanud oma põhjendused sellest miks süüdistatava ütlused müügilepingu nägemisest ei andnud talle alust kindlale teadmisele sellest, et tegemist on OÜ K varaga. Siinkohal kolleegium osutab, et süüdistatav on ise kinnitanud, et sõiduki ümberregistreerimise päeval sõitis ta sõiduautode müügiplatsile, et uurida sõiduki kiirmüügihinda, kuid ei saanud sõidukit müüa kuna sai teada, et sõiduk Toyota Avensis on kuulutatud tagaotsitavaks. Ka maakohus on jõudnud järeldusele, et kokkuleppeline soov oli sõiduk koheselt ära müüa. Kolleegium leiab, et juhul kui sõiduki seaduslikuks omanikuks oli OÜ K, kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks oli vanem Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh), siis ju puudus üldse vajadus selliseks ümberregistreerimiseks, kuivõrd äriühingu juhatuse liikmel oli endal võimalik seda autot müüa. Võttes aluseks maakohtu järelduse, siis tuvastatud sündmuste käik ja süüdistatava poolt toimepandu näitab, et noorem Ivan Tšernõhh pidas elukogemuse pinnalt vähemalt võimalikuks ja möönis, et sõiduki omanikuks ei ole OÜ K.
2. Noorema Ivan Tšernõhhi kaitsja on leidnud, et maakohus on toimepandu ebaõigesti kvalifitseerinud avaliku vargusena

§ 199lg 2 p 5 järgi.

Kolleegium peab selles osas vajalikuks märkida, et maakohus on seaduslikult tuginenud kvalifitseeriva tunnuse tuvastamisel nii süüdistatavate poolt kokkulepitud teoplaanile, süüteo toimepanemise asjaoludele kui ka süüdistatava QQ ütlustele. Nimelt on tuvastatav, et süüdistatavate üheks plaaniks oli sõiduauto hõivata politseijaoskonna ees pärast seda kui kannatanult on saadud auto dokumendid ja võtmed. Kolleegium leiab, et selline teoplaan näitab tahtlust avaliku varguse toimepanemiseks kuivõrd süüdistatavatel puudus igasugune kindlus ja alus arvamuseks, et selline kannatanu tahtevastane sõidukiga politseijaoskonna eest ärasõitmine saab toimuma salaja, väljaspool kannatanu või ka kellegi kolmanda isiku, seejuures ka kannatanuga koos olnud isiku nägemisulatust. Kolleegium leiab, et selline teoplaan kinnitab, et nad pidasid vähemalt võimalikuks ja möönsid sellise plaani teostamisel just avalikult sõiduki hõivamist, mis tegelikult, faktiliselt ka toimus. Nimelt ongi tõendamist leidnud, et kannatanu ka nägi temale kuuluva sõiduki vargust pealt. QQ ütluste kohaselt oli välja töötatud ka teine sõiduki hõivamise plaan. Nimelt nägi see ette, et nemad jäävad autoga teele seisma ja loovad takistuse mööda sõitvale XX-le ja kui viimane neile 13 appi tuleb ja oma autost väljub, oleks auto temalt ära võetud ja sellega minema sõidetud. Kolleegium leiab, et selline varuplaan viitab üheselt avalikult kuriteo toimepanemise soovile, mis omakorda kinnitab süüdistatavate tahtlust just võõra vara avalikule hõivamisele. Kolleegium leiab, et kuna tuvastatud teo tehiolud, süüdistatavate poolt toimepandu, annab aluse hinnata tõendatuks grupis kuriteo toimepanemist, siis on alus järelduseks, et noorem Ivan Tšernõhh oli eelnevatest plaanidest ja võõra vara hõivamise viisist teadlik. Samuti kolleegium osutab, et kui aluseks võtta kaitsja seisukoht, et eelnimetatud kvalifitseeriva tunnuse tõendatuse osas esinevad kõrvaldamata kahtlused ning selles osas kohaldub KrMS § 7 lg 3 põhimõte, ei anna see iseenesest alust noorema Ivan Tšernõhhi õigeksmõistmiseks grupi poolt varguse toimepanemise süüdistuses. Samas kolleegium leiab, et eeltoodud põhjenduste alusel puudub seaduslik alus tema õigeksmõistmiseks ka

§ 199lg 2 p 5 järgi.

15. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et apellatsioonide väited maakohtu põhjendusi ei kummuta. Maakohus on kõiki tõendeid hinnanud kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning kohtuotsusest on veendumuse kujunemine jälgitav. Kohus on analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid ning on esitanud ka nende usaldusväärsuse osas oma järeldused ning apellatsioonides pole esitatud argumente, millised annaksid ringkonnakohtule põhjendatud aluse hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Otsuse järeldused rajanevad kohtu poolt seaduslikeks ja usaldusväärseteks loetud tõendite kogumile ning samadele tõenditele tuginevalt ei anna apellatsioonid alust jõuda maakohtust erinevatele järeldustele süüdistatavate käitumises neile inkrimineeritud kuriteotunnuste tuvastamise, teo toimepanemise, süü, teole antud hinnangu ja õigusvastasust välistavate asjaolude puudumise osas. Kohtukolleegium ei tuvastanud

§ 199

lg 2 p 5, 7 järgi süüdimõistmisel maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse olulist rikkumist, millega kaasnes või võis kaasneda ebaseadusliku lahendi tegemine ning mis annaks seadusliku aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. 16. Vanema Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) kaitsja apellatsiooni kohaselt pole

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo osas tõendatud, et vanem Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) võltsis dokumenti. Seejuures on kaitsja sidunud võltsimise koosseisu täidetuse vaid allkirja võltsimisega. Kolleegium leiab, et sellise

§ 344ettenähtud koosseisule vastava tegevuse piiramine on ebaõige.

Nimelt tähendab

§ 344

lg 1 ettenähtud dokumendi võltsimine ka isiku poolt dokumenti sisult ebaõigete andmete kandmist. Süüdistuse ja maakohtu otsuse kohaselt oli vanem Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) kandnud rendilepingusse ebaõiged andmed lepingu sõlmimise kuupäeva, koha kui ka ühe lepingupoolena XX andmed, kes tegelikult ei ole süüdistatavaga sellist lepingut sõlminud. Samuti on valed renditava auto kuulumise kohased andmed kuivõrd nn renditav sõiduk koos taksovarustusega pole OÜ-le K, kes on lepingu kohaselt rendileandja, kuulunudki vaid nimetatud auto omanikuks ja valdajaks oli XX. Eelnevate andmete lepingule kandmise vanema Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) poolt on maakohus tõendite analüüsi pinnalt tuvastanud ning selles osas pole kaitsja apellatsioonis vastuargumente esitanud. Seega on tema käitumises tuvastatavad

§ 344lg 1 tunnused.

Lepingul XX allkirja võltsimise osas on maakohus, tuginevalt tõendite kogumile, sh kannatanu ja tunnistaja EE poolt antud ütlustele, millised on maakohus hinnanud usaldusväärseteks, lugenud tõendatuks, et XX ei ole rendilepingut allkirjastanud. Seejuures on kohus tuginenud ka käekirjaekspertiisiaktile nr 18E-DK0095 ( 2 kd. t.lk. 91-98), mille kohaselt ei ole allkirja XX nimelt tõenäoliselt kirjutanud XX. Kas allkirja on kirjutanud süüdistatavad pole ekspertiisiga 14 olnud võimalik määrata. Viimati nimetatu aga ei anna aga alust Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) õigeksmõistmiseks

§ 344lg 1 järgi.

16.1. Kaitsja on seisukohal, et sõlmitud rendilepingu alusel puudus vanemal Ivan Tšernõhhil (Ivan Chernykh) võimalus omandada õigusi, mistõttu pole koosseisu objektiivne tunnus täidetud. Kolleegium leiab, et kaitsja seisukoht on ekslik ega anna alust maakohtu seadusliku ja piisavalt põhjendatud otsuse tühistamiseks. Kaitsja, viidates Riigikohtu asjakohasele lahendile, on süüdistuse sisust tulenevalt õigesti leidnud, et võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks, kuid on ekslikult eelnimetatud tunnuse sidunud õiguse realiseerimisega. Kolleegium osutab, et eelnimetatud objektiivse koosseisutunnuse tuvastamisel pole tähtsust, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati. Dokumendiga õiguse omandamise võimalikkus iseloomustab dokumendi sisu, näidates võltsingu õiguslikku relevantsust. Esitatud süüdistuse ja maakohtu otsuse alusel tuvastatust nähtub, et sõiduki rendilepingu sisust tulenevalt tekkis rentnikul õigus saada ajutiseks kasutamiseks sõiduauto Toyota Avensis koos taksovarustuse ja dokumentatsiooniga. Sõiduauto rendileandjal on õigus saada lepingus ettenähtud tasu sõiduki rentimise eest. Seega on tegemist dokumendiga, mis on kohane õiguste omandamiseks. Siinkohal kolleegium viitab Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-93-15 sedastatule, et võltsitud dokumendiga ei saa enamasti õigust tegelikult omandada, vaid saab luua üksnes õigusnäivuse sellise õiguse olemasolu kohta. Osutatud olukorra vältimine ongi

§ 344

eesmärk.

§s 344 peetakse silmas dokumenti, mis selle ehtsuse korral võimaldaks õigusi omandada või kohustustest vabaneda. Seega on kuriteokoosseis täidetud ka juhul, kui võltsitakse dokument, mis võimaldab näiliselt omandada mõne tegeliku õiguse. Võltsitud rendileping eeltoodud nõudele vastab. 16.

1. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohus on vanema Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) poolt süüdistuses nimetatud võltsimise toimepanemise, tema süü ning tema käitumises vaidlustatud koosseisulise tunnuse tuvastamise osas oma põhjendused otsuse lk 50-51 esitanud, mistõttu pole põhjendamiskohustuse rikkumine sedastatav. Kaitsja etteheitele, et kohus pole vastanud otsuses kaitsja argumentidele, märgib kolleegium, et KrMS § 312 ettenähtud nõuded eeldavad ennekõike tõendite kogumis hindamist ja KrMS § 306 ettenähtud küsimuste lahendamist esitatud ja vahetult uuritud tõendite pinnalt. Kaitsja poolt süüdistusele esitatud vastuargumente peab kohus vaagima ja analüüsima eelkõige juhul, kui need on asjakohased, st need on eluliselt usutavad ja kinnitust leidnud tõenditega ning võivad seetõttu kummutada või tõstatada kahtluse süüdistusversiooni paikapidavusest. Kui kaitsja väited eelnevale ei vasta, nagu antud juhul, siis asjaolu, et kohus ei ole kaitsja argumente eraldi kohtuotsuses analüüsinud pole käsitatav kohtuotsuses põhjenduste puudumisena ega kaitseõiguse rikkumisena kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise mõttes. Apellatsioonis viidatud argument rendilepinguga õiguste omandamise eitamisest on kolleegium juba eelpool otsuse p-s 13.
2. hinnanud ekslikuks ning analoogse järelduse saab teha ka maakohtu otsuse põhjenduste pinnalt.
3. Vanema Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) kaitsja on apellatsioonis palunud mõistetud karistuse vähendamist juhul, kui ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et süüdistatavale pole sõiduauto ja taksovarustuse vargust ega ka dokumendi võltsimist kohane ette heita. 15 Apellatsioonist võib aru saada, et karistuse vähendamise taotlus on seotud sellega, et vanema Ivan Tšernõhhi suhtes tehakse süüdimõistev otsus vaid sõiduautos olnud esemete, välja arvatud taksovarustuse, varguse osas. Kolleegium ei tuvastanud KrMS § 309 lg 2 ettenähtud aluseid vanema Igor Tšernõhhi (Ivan Chernykh) õigeksmõistmiseks sõiduauto ja taksovarustuse varguse süüdistuses, mistõttu ei anna kaitsja apellatsiooni väited alust mõistetud karistuse muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud seaduslikke aluseid apellatsiooni piiridest väljumiseks.
4. Noorema Ivan Tšernõhhi kaitsja ei ole mõistetud karistust eraldi vaidlustanud. Kolleegium ei tuvastanud materiaal- ega menetlusõiguslikku rikkumist, mille toime kohtu siseveendumusele on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seetõttu puudub alus apellatsiooni piiridest väljumiseks ja mõistetud karistuse muutmiseks.
5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
6. detsembri 2019 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
7. RÕS korras õigusabi osutanud kaitsjad on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud tasu kindlaksmääramist ja hüvitamist. 20.
8. Vanema Ivan Tšernõhhi (Ivan Chernykh) kaitsja on taotluses märkinud menetlustoiminguteks kliendiga kohtumise 20,00 minutit ja apellatsiooni koostamise 180,00 minutit. Kokku on kaitsja taotlenud hüvitada koos käibemaksuga 226,80 eurot. Kolleegium leiab, et menetlustoiminguid saab hinnata vajalikeks ja nendele kulutatud aega mõistlikuks. Seega on kaitsja taotlus kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 4 ettenähtuga ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. 20.
9. Noorema Ivan Tšernõhhi kaitsja on taotluses menetlustoimingutena näidanud kohtuotsusega tutvumise 180,00 minutit, apellatsiooni koostamise 180,00 minutit. Kokku on kaitsja taotlenud koos käibemaksuga 388,80 euro hüvitamist. Eeltoodust nähtuvalt on kaitsja taotlenud hüvitada tasu riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg-s 3 ettenähtud maksimaalses määras. Kolleegium leiab, et kuigi kaitsja poolt näidatud menetlustoiminguid saab hinnata vajalikeks, siis pole kolleegiumi veendumuse kohaselt antud juhul alust hüvitada tasu maksimaalses määras. Kaitsja osutas õigusabi ka maakohtu menetluses. Kolleegium leiab, et kuigi maakohtu otsus pole väga lühike, siis selle analüüsiks ära näidatud 3 tundi ei saa pidada mõistlikuks ajaks. Hinnates apellatsiooni koostamise vajalikuks ajaks 3 tundi, millega kaasneb nagunii ka otsuse analüüs, siis eraldi otsuse analüüsiks kulutatud ja hüvitamisele kuuluva ajana saab käsitada 60,00 minutit. Seega kokku kuulub kaitsjale hüvitamisele koos käibemaksuga 259,20 eurot. 20.
10. KrMS § 185 lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kaitsjad on esitanud apellatsioonid süüdistatavate huvides, mistõttu jäävad õigusabi osutamisega seotud kulud süüdistatavate kanda (allkirjastatud digitaalselt) 16