Obsah (7)

§ 173§ 157§ 166§ 49§ 167§ 168§ 171

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-709 Määruse kuupäev 22. aprill 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi staabiülema major Margus Sanderi taotlus 17. aprilli 2

) § 49 lg-t 2, mille kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas; 2) Kaitseväe juhataja

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 95 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustik“ (SM) p 8.11, mille kohaselt on kaitseväelane kohustatud hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet. Ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes. Samuti SM p 17, mis kohustab kaitseväelast olema otsustus- ja vastutusvõimeline. Vastutustunne väljendub oma tegude ja nende tagajärgede põhjuslike seoste mõistmises ja tunnistamises; 3) SM p 8.5, mille kohaselt kaitseväelane on kohustatud ette kandma oma vahetule ülemale kõigist temaga toimunud juhtumitest. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama. 3.

§ 157

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 166

kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (p 1), asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (p 2), ja kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine (p 3).

§ 49

lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. SM p 8.3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Lähtudes

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

§ 168

lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti.

1. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati reamees XXX selle eest, et ta ajavahemikul
2. –
3. märts 2020 esitas valeväiteid, et pääseda väljaloale ning ei naasnud tähtaegselt väljaloalt, jõudes tagasi väeossa 28 tundi hiljem. Samuti ei olnud ta kättesaadav oma ülemustele. Täpsemalt teavitas reamees XXX
4. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii kompaniiülemat
5. märtsil 2020, et tal sündis laps ning palus luba minna väljaloale, et tuua haiglast oma naine koos lapsega koju ning nendega koos olla. Väljaluba kirjutati alates
6. märts 2020 kella 17.00-st kuni
7. märtsini 2020 kell 06.
8. Hiljem teavitati reamees XXX telefoni teel, et ta tuleks väljaloalt tagasi
9. märtsil 2020 kell 06.
11. märtsil 2020 kella 06.00-ks reamees XXX väeossa ei ilmunud. Ühtlasi selgus, et reamees XXX tüdruksõbral ei ole last sündinud ja tüdruksõber ei ole hetkel lapseootel. Reamees XXX saabus tagasi väeossa
12. märtsil 2020 kell 10.
13. Ka ei olnud reamees XXX kättesaadav enda ülematele, kui oli väljaloalt juba hiljaks jäänud. 5.

§ 49

lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe juhataja

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku“ p 88 kohaselt loetakse ajateenija omavoliliseks lahkumiseks lahkumist nõuetekohase loata struktuuriüksuse territooriumilt või struktuuriüksusest väljalubatud tähtajaks teenistusse mitteilmumist. SM p 8.11 järgi on kaitseväelane kohustatud hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet. Ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes. Vastavalt SM p-le 200 teatab kaitseväelane enne väljalubamist allüksuse korrapidajale oma kontaktandmed, mille kaudu on võimalik temaga viivitamatult ühendust võtta. SM p 8.5 kohaselt on kaitseväelane kohustatud ette kandma oma vahetule ülemale kõigist temaga toimunud juhtumitest. 2
3. Kuivõrd määratud kohta tähtajaks mitteilmumine on vastuolus

§ 49

lg-ga 2, valetamine väljaloa saamiseks on vastuolus SM p-st 8.11 tuleneva kohustusega hoida Kaitseväe ausameelsuse mainet ning olukord, kus kaitseväelase kontaktandmed, mille kaudu on võimalik temaga viivitamatult ühendust võtta, on muutunud ja isik jätab sellest vahetule ülemale teavitamata, on vastuolus SM p-ga 8.5, on kohus seisukohal, et reamees XXX süüks arvatud tegude eest võib karistada distsiplinaarkaristusega.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on reamees XXX tehtud teatavaks tema õigused ning ta on
2. märtsil 2020 andnud süüteo asjaolude kohta selgitused. Samuti on enne distsiplinaararesti määramist läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning reamees XXX on tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millel on korrektne vaidlustamisviide. Seega on kohtu hinnangul reamees XXX tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda.
3. Tulenevalt

§ 171

lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Et distsiplinaararesti määras Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiülem, ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararest on määratud pädeva ülema poolt. 9. Juhindudes

§ 173

lg-st 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 leiab kohus, et reamees XXX on

1. aprillil
2. a käskkirjaga nr 12P distsiplinaararest määratud seaduslikult. Kohus rõhutab, et kontrollis üksnes

§ 173

lg-s 3 märgitud asjaolusid ning sisuliselt saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3