← Eesti

3-20-612/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-20-612 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2020, Tartu Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON
  2. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  3. Jätta Xi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
  4. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  5. Tartu Halduskohtusse saabus
  6. aprillil 2020 Tartu Vanglas kinni peetava isiku X (taotleja) pöördumine, millest nähtus, et ta soovib esitada esialgse õiguskaitse taotlust. Pöördumine oli neljal leheküljel ning selle juurde oli lisadena esitatud erinevaid dokumente (nt taotleja tervisekaardi väljavõtted, vangla kirjavahetus, taotleja pöördumised vangla poole ja vangla vastused). X viitas taotluses sellele, et tal on probleemid noorte uute vanglaametnikega tema kaebuste esitamise pärast. Ta palus õiguskaitset, sest tema tervis on ohus ja ta ei suuda kannatada enam piinamist. X kirjeldas oma olukorda
  7. aprillil 2020, mil teda paigutati ümber teise kambrisse, märkides, et ta oli selleks ajaks kaalus 25 kg alla võtnud ning tema juuksed ja habe on pikad ning tekitavad sügelust ja muid terviseprobleeme. Juuksurisse teda ei lasta ja oma habet ei suuda ta iseseisvalt ajada. Taotleja märkis, et teda on paigutatud kartserikambrisse ilma karistuseta ning tõi välja oma erinevad terviseprobleemid. X viitas kinnipidamistingimustele, mis tema õigusi rikuvad (valvekaamera olemasolu, ebastandardne mööbli paigutus, laua puudumine, mitteavatav aken, kambrikaaslase puudumine, avatud WC, sooja vee puudumine, duši puudumine). X palus vabastada end ka riigilõivu tasumise kohustusest.
  8. Tartu Halduskohus jättis
  9. aprilli
  10. a määrusega Xi esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Taotlejal tuli selgitada, millise vangla tegevuse vaidlustamisega (vaidluse ese ja asjaolud) 3-20-612 seonduvalt ta esialgset õiguskaitset taotleb. Kohus märkis, et võib vaid taotluse tekstist tuletada, et Xi taotlus võib olla seotud sellega, et ta paigutati
  11. aprillil 2020 vanglas ümber teise kambrisse ning ta ei ole rahul selle kambri tingimustega, sest need ei ole tema terviseseisundit arvestades kohased. Kuid samas viitab taotleja ka mitmesugustele muudele probleemidele, mis on juba vaidlusaluseks küsimuseks tema teistes kohtumenetlustes. Xil tuli välja tuua, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta soovib ning taotlejal tuli selgitada esialgse õiguskaitse vajadust. X pidi ka täpsustama, millal ta esitas esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvas vaidluses vanglale vaide ja kas vangla on vaide lahendanud. Kui taotlejal ei olnud võimalik vastavaid dokumente kohtule esitada, siis tuli viidata vaidemenetluse olemasolule ja võimalusel viidata dokumentide kuupäevadele ja numbritele. Xile anti taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest. X sai halduskohtu
  12. aprilli
  13. a määruse kätte
  14. aprillil
  15. Veel enne, kui taotleja sai kätte halduskohtu
  16. aprilli
  17. a määruse, saabus
  18. aprillil 2020 kohtusse tema avaldus, milles X viitab varasemalt esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele ja märgib, et tema sooviks on ümberpaigutamine teise kambrisse. Taotleja väljendab rahulolematust ametnike tegevusega ning märgib, et tema suhtes on julgeolekuabinõude kohaldamist jätkuvalt pikendatud. Taotleja viitab, et teda hoitakse kartserikambris, mis on tema jaoks ohtlik. Kambri akna avamiseks lõigati metalli, mis tekitas musta värvi tolmu, mistõttu on raske ja valus hingata. Avalduse juurde lisatud lehel kirjeldab X seda, kuidas talle keelati pliiatsid ja kuidas vanglaametnik soovib talle kätte maksta.
  19. Vastuseks kohtunõuetele teatas Tartu Vangla
  20. aprillil 2020 ja
  21. aprillil 2020 kohtule, et X paigutati
  22. aprillil 2020 E1 eluosakonna kambrisse 1021 ning kinnipeetava suhtes kohaldatakse jätkuvalt täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. X esitas
  23. aprillil 2020 Tartu Vanglale taotluse ümberpaigutamiseks, kus viitas muu hulgas ka sellele, et kambris ei ole õhku. Kambris tehti aknaluuk keevitusest lahti, et kinnipeetaval oleks võimalik aknaluuki avada. Tartu Vangla on
  24. aprilli
  25. a vastusega nr 6-24/2012-2 vastanud kinnipeetava pöördumisele (keeldunud tema ümberpaigutamisest). Kinnipeetav ei ole esitanud keelduva otsuse peale vaiet.
  26. X esitas
  27. aprillil 2020 kohtule täiendava avalduse, milles märkis, et ta sai halduskohtu
  28. aprilli
  29. a määruse kätte. X kirjutab avalduses, et ta seletas kõike eelmises avalduses ning ta ei ole saanud vanglalt veel vastust oma vaidlustusele. X palub kohustada vanglat paigutama teda ümber S-maja kambrisse ning konkreetse kambrikaaslase juurde, keda ta nimetab. KOHTU PÕHJENDUSED
  30. Kohus mõistab Xi esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et ta soovib esialgse õiguskaitse korras enda ümberpaigutamist teise kambrisse (Tartu Vangla S-hoones) ehk halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-s 3 nimetatud abinõu kohaldamist (vangla kohustamist toimingu sooritamiseks).
  31. Kohus leiab, et Xi esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Käesoleval juhul on X esitanud halduskohtule ainult taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebust esitatud ei ole. Sellises olukorras on üheks taotluse lubatavuse 2

(3)3-20-612 eelduseks asjaolu, et vanglas peab toimuma samal ajal vaidemenetlus. X pidi seega enne kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamist esitama vanglale vaide. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et X on esitanud vanglale
  1. aprillil 2020 taotluse tema teise kambrisse üleviimiseks ning käesolevaks ajaks on vangla taotluse ka lahendanud (Tartu Vangla
  2. aprilli
  3. a keelduv vastus nr 6-24/2012-2), kuid vangla kinnitusel ei ole X
  4. aprilli 2020 seisuga vangla keelduva otsuse peale vaiet esitanud. Eeltoodust tulenevalt on X esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöördunud ennatlikult. Esialgse õiguskaitse taotlusega on võimalik kohtu poole pöörduda alles pärast vaidemenetluse algatamist. Xil oli esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva arvates
  5. aprilli 2020 kohtumääruse kättesaamisest ehk puudused tuli kõrvaldada hiljemalt
  6. aprillil
  7. X ei ole ka ise kohtule selleks tähtpäevaks ega praeguse määruse tegemise ajaks esitanud vaidemenetluse olemasolu kinnitavat teavet ega tõendeid. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused on täitmata, sest vaidemenetlust ei ole veel käimas ning Xi taotlus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul ei ole vaide esitamata jätmine esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, vaid lubatavuse eeldus, mille täitmata jätmise korral puudub isikul õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada.
  8. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse läbi vaatama, siis puudub vajadus võtta sisuline seisukoht Xi riigilõivust vabastamise taotluse osas.
  9. Xil on võimalik esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöörduda uuesti pärast vaidemenetluse algatamist ehk siis, kui ta on esitanud Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla
  10. aprilli
  11. a otsuse nr 6-24/2012-2 peale. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.