← Eesti

2-19-9803/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9803 Tsiviilasi A.P hagi V.P vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja A.P (isikukood xxx; elukoht xxx; xxx) Kostja V.P (sünniaeg xxx; elukoht xxx Kohtuistungi toimumise aeg
  2. aprill 2020 RESOLUTSIOON
  3. Lahutada A.P hagi V.P abielu, mis on registreeritud xxx, xxx (tõendi nr xxx.
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
  5. A.P esitas kohtule
  6. juunil 2019 hagiavalduse V.P vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu registreeriti xxx. Hageja toob esile, et poolte abielulised suhted lõppesid
  7. aastal. Ta kolis 2-19-9803 xxx Eestisse
  8. aastal. Kostja vägivald hageja vastu on fikseeritud politseis. Perekonnaseisuasutuses ei ole võimalik lahutada, sest kostja elab xxx Kostja vastuväited
  9. V.P on hagiavalduse kätte saanud isiklikult
  10. septembril
  11. Ta ei ole kohtule kirjalikult vastanud. Kostja on isiklikult kätte saanud kohtukutse
  12. jaanuaril
  13. Teavet kohtuistungil osalemata jätmise kohta ei ole kostja kohtule edastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  14. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on esile toonu, et pooled ei ela koos
  15. aastast ning ta elab Eestis alates
  16. aastast. Kostja elab xxx
  17. Kostja on venekeelde tõlgitud hagimaterjalid isiklikult kätte saanud
  18. septembril
  19. Kostja ei ole kohtule kirjalikult vastanud. Kohus korraldas pika etteteatamise tähtajaga kohtuistungi ning kohtukutse sai kostja isiklikult kätte
  20. jaanuaril
  21. Kostja ei ole teavitanud kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest.
  22. Hageja teavitas kohut, et ta ei saa kohtuistungist osa võtta, kuid ta jääb esitatud hagiavalduse juurde ja soovib kindlasti lahutust.
  23. Asja menetlemise ajal on COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks suletud riikide piirid, mistõttu ei ole hagejal võimalik xxx tulla Eestisse kohtuistungile. Sama põhjus võib olla ka kostjal, kuid kohtul sellekohaste teavet ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 alusel võib kohus abieluasja lahendada ka sisuliselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub ning kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et hagi rahuldamine ja abielu lahutamine on võimalik. Kostjal oli võimalus esitada hagiavaldusele vastuväide ja selgitada, et ta soovib abielu jätkamist. Kohtule vastamata jätmine olukorras, kus kostja oli isiklikult kätte saanud venekeelde tõlgitud hagiavalduse, näitab kohtu hinnangul austuse puudumist ja ükskõiksust abikaasa suhtes ning soovimatust probleeme koos lahendada. Kostja eelkirjeldatud käitumine viitab sellele, et ta ei soovi abielu jätkata. Seetõttu on mõlema poole huvides see, kui abielu lahutatakse.
  24. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.